Kohtulahend

oli arvel Töötukassa ning tegi juhutöid. Vangistuses on tööga hõivatud. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus tegeletakse intensiivselt sõltuvuskäitumist maandavate riskidega. Enne vangistamist tarvitas isik narkootikume ning alkoholi (kuriteod toime pandud joobeseisundis), sõltuvust eitab. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda, reaalset vangistust kannab 5. korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, lähtudes vägivaldu raskusastme vähenemisest, kuid samas on rohkemal määral olnud ohustatud ühiskond tervikuna (rahvatervise vastased kuriteod). Kinnipeetav Sergei Gintoft juhul ilmenvad ohtlikkuse tunnused, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Teisisõnu, kui isik jätkab narkootiliste ainete tarvitamist ja tekib tagasilangus sõltuvuse osas ning isikul esineb rahalisi probleeme, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Viru Vangla toetab Sergei Gintoft suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Sergei Gintoft õe peres olevat aeg ajalt probleeme alkoholiga. Peres on 3 last, 2 täiskasvanut ning sotsiaaltöötaja arvates ei ole võimalik sinna asuda elama veel ühel inimesel, kellel pealegi on olnud probleeme narkootikumidega. Prokurör toetab Sergei Gintoft suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. xxx xxx palub jätta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Sergei Gintoft suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s

sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Gintoft isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Sergei Gintoft on kriminaalkorras karistatud 10 korda, vanglas viibib 5. korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, kuid samas on rohkemal määral olnud ohustatud ühiskond tervikuna. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et xxx xxx puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Viimati pani ta toime narkokuriteo. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 41%. Vägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus 2 aasta jooksul on 27%. Vangla toetab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KarS § 871 võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Gintoft suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.