lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-10404/28

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 20.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-10404/28
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
842
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-10404/13Viru Maakohus Narva kohtumaja13.12.20121-12-10404/18Viru Maakohus Narva kohtumaja13.12.20121-12-10404/44Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.08.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-10404 (12240104047)

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

R.E süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluse korras

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 13. detsembri 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava R.E apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 jätta süüdistatava R.E apellatsioon Viru Maakohtu 13. detsembri 2012 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu

1.Viru Maakohtu 13.12.2012 otsusega tunnistati R.E süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 30.08.2012 kuni 31.08.2012, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
2.Karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS §-st 56, arvestades süüdistava süü astet, tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja tahtluse liiki. Peale selle võttis maakohus arvesse süüdistatava iseloomu, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2.1 Süüdistatava R.E vastutust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes maakohus ei tuvastanud. Kergendava asjaoluna võttis maakohus arvesse puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti võttis kohus arvesse, et R.E on varem üheksa korda kohtulikult karistatud, sealhulgas reaalse vangistusega. Kuna R.E on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud

ning on jätkanud kuritegelikku tegevust, pidas maakohus otstarbekaks karistada teda vaid vangistusega. R.E on korduvalt pannud toime samaliigilisi süütegusid, mille eest on talle mõistetud järjest rangemad karistused, kuid need ei ole täitnud oma eesmärki. Maakohus pidas põhjendatuks karistada R.E vangistusega sanktsiooni keskmises määras. 2.2 Maakohtu arvates ei tinginud R.E karistuse vähendamist asjaolu, et ta on raskelt haige. Kohus leidis, et vangistuses viibides on süüdistatavale tagatud arstiabi ning juhul, kui R.E ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline vangistuses karistust kandma, kuulub nimetatud küsimus lahendamisele KarS §-s 79 sätestatud korras. Samuti ei andnud kohtu hinnangul karistuse vähendamiseks alust R.E alaealise lapse olemasolu, sest nimetatud asjaolu ei takistanud R.E alkoholi kuritarvitada. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R.E, vaidlustades kohtuotsust mõistetud karistuse osas. R.E palub kohut jätta temale mõistetud üheaastane vangistus tingimisi täitmisele pööramata või asendada see üldkasuliku tööga. R.E leiab, et saaks töötades olla riigile kasulik ning tasuda väljamõistetud menetluskulud. Samuti soovib ta juhtida tähelepanu asjaolule, et tal on naine ja kaks last, kes vajavad tema abi ja kasvatust. Samuti on ta haigestunud HIV-i ega tahaks oma elu vanglaseinte vahel lõpetada. Vabaduses oleks tal võimalik saada paremat ravi kui vangla tingimustes. Apellatsiooni rahuldamise korral lubab R.E asuda lähimal ajal tööle ja tasuda kõik menetluskulud. Samuti annaks see talle võimaluse viibida koos oma perekonnaga. Ta tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandud tegu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, hinnates R.E esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
5.Süüdistatav R.E vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus pidas põhjendatuks karistada teda reaalse vangistusega, ning taotleb mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist või selle asendamist üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on piisavalt motiveerinud R.E-le mõistetava karistuse liiki ja määra ning põhjendatult leidnud, et R.E-le tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus. Seejuures rõhutab ringkonnakohus, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt RKKKo 3-11-14-02) ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Sama kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka vangistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise kohta. Vaatamata nimetatud motiveerimiskohustuse puudumisele on maakohus märkinud, et ei pea põhjendatuks

karistada R.E tingimisi vangistusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, leides, et isikut, keda on varasemalt üheksal korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas korduvalt KarS § 424 järgi ja reaalsete vangistustega, on uue samasisulise kuriteo eest põhjendatud karistada üksnes reaalse vangistusega. Seejuures on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud kõigi apellatsioonis esile toodud asjaoludega – R.E haiguse ja alaealise lapse olemasoluga.

6.Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on R.E-le karistuse mõistmisel arvestanud tema karistust kergendava asjaoluga – puhtsüdamlik kahetsus – ning mõistetud karistus on kooskõlas toimepandud kuriteo raskusega. Seega on R.E apellatsioon ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu ning see jääks suure tõenäosusega rahuldamata. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.