lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-5233/37

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 19.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-10-5233/37
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1498
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-5233/9Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja05.11.20101-10-5233/24Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas13.04.20121-10-5233/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja16.01.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-5233

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. jaanuari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Heiki Pärtelpoja (Pärtelpoeg) kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1.Jätta Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Heiki Pärtelpoja kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 76 eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 12 eurot 80 senti, advokaat Valli Murdele tema poolt Heiki Pärtelpojale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Heiki Pärtelpojalt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 76 eurot 80 senti riigituludesse.
4.Heiki Pärtelpojal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Heiki Pärtelpoeg 110-5233, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1.Tartu Maakohtu 16.01.2013 määrusega jäeti Heiki Pärtelpoeg temale Harju Maakohtu 05.11.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 05.11.2010 otsusega tunnistati H. Pärtelpoeg süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja ärakandmisele kuulus 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 09.09.2010 otsusega mõistetud raskema karistusega 4 aastat 4 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus oli 24.01.2010 ja lõpp on 24.05.2014. Esimese astme kohtu määruse sisu
2.Maakohus leidis, et H. Pärtelpoja tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. 2.1 Maakohus tuvastas, et H. Pärtelpoja tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2.2 Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. Töökoha olemasolu ei ole kriminaalhooldusametnik kinnitanud. Seetõttu ei ole vabanemise korral tagatud elatusallikat. Ainuüksi elukoha olemasolu ei ole küllaldane materiaalne alus. H. Pärtelpoja sõnade kohaselt toetab teda poeg töökoha leidmisel. Elukohas on lähedastest isikutest sotsiaalne võrgustik. 2.3 Maakohus märkis, et H. Pärtelpoja vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. H. Pärtelpoja eluviise iseloomustab varasem korduv karistatus õiguskorraga kaitstud mitmete erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude eest. Ta kannab karistust esimese astme kuriteo eest. Karistuse kandmise ajal on H. Pärtelpoeg korduvalt karistatud. Tema distsipliinirikkumised on jätkunud ka pärast eelmist vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse arutamist. Vangistuse edasise kandmise ajal on H. Pärtelpojal võimalik vanglas töötada ja saada talle vajalikku meditsiinilist abi. Need tegevused aitavad kaasa paremale resotsialiseerumisele. 2.4 Maakohus leidis, et on põhjendatud H. Pärtelpoja järgmise tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise materjalide uuesti esitamise tähtaja lühendamine, sest VangS § 76 lg-s 3 ettenähtud tähtaega järgides võib ennetähtaegne tingimisi vabastamine osutuda võimatuks KarS § 76 lg-s 21 sätestatud piirangute tõttu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse H. Pärtelpoja kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning H. Pärtelpoja vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Kaitsja märgib, et H. Pärtelpoja puhul esinevad KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Tartu Vangla toetab H. Pärtelpoja tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 3.2 Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega ning on seisukohal, et maakohus hindas tingimisi ennetähtaegset vabastamist ühekülgselt, omistades liiga suurt tähtsust H. Pärtelpoja varasemale käitumisele. Kuna maakohus pole arvestanud H. Pärtelpoega positiivselt iseloomustavate asjaoludega, ei ole maakohtu määrus põhjendatud KrMS § 145 lg 3 p 1 mõttes ning põhjenduste puudumine toob kaasa määruse tühistamise. -2-

3.3 H. Pärtelpoja puhul on tegemist tööka inimesega, kes on tööga tegelenud enne vangistust ja ka vangistuse ajal. H. Pärtelpoeg teenib vangistuses palka, mille arvelt saab hüvitada rahalisi nõudeid ja koguda raha vabanemisfondi. H. Pärtelpojal on väga realistlikud plaanid vangistusest vabanemise korral – ta soovib asuda tööle ning tegeleda sõltuvusprobleemiga, et muuta oma elu seadusekuulekaks. 3.4 Kaitsja märgib, et H. Pärtelpoja peamine probleem seisneb alkoholi liigtarvitamises, mida raskendab ka amfetamiini tarvitamine. Seega on tegemist sõltlasega. H. Pärtelpoeg teadvustab, et tema psüühika- ja käitumishäired on tingitud alkoholi ja narkoainete tarvitamisest. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et H. Pärtelpoeg püüab sõltuvusest vabaneda ning on selleks läbinud „Convictuse“ tugigrupitöö. Samuti soovib H. Pärtelpoeg asuda sõltuvusrehabilitatsiooni sektsiooni, sest on huvitatud sõltuvuse ravimisest. Kaitsja leiab, et H. Pärtelpoeg on motiveeritud oma eluviisi muutma ning vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel on talle toeks kriminaalhooldaja. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et H. Pärtelpoja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on H. Pärtelpoja puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
5.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et H. Pärtelpoeg on vangistuses osalenud sõltuvushaigusi käsitleva grupi „Convictus“ ja Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi tegevuses ning kuritegeliku käitumise muutmisele orienteeritud individuaalses programmis „Õige hetk“. Samuti on positiivne vangla majandusabitöödel osalemine. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et H. Pärtelpoja vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
6.H. Pärtelpoeg on kriminaalkorras karistatud 10 korda. Reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Käesoleval hetkel kannab ta karistust mootorsõiduki ärandamise katse, varavastaste kuritegude ja suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Seega kannab H. Pärtelpoeg karistust muuhulgas I astme rahvatervisevastase kuriteo eest. Sellest järeldab kohtukolleegium, et eelnevalt mõistetud karistused, sh reaalsed vangistused, ei ole avaldanud H. Pärtelpojale soovitud mõju – ei ole motiveerinud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuse jooksul. H. Pärtelpojal on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega pole H. Pärtelpoeg isegi vangla range järelevalve tingimustes suutnud järgida kehtivaid norme. Lisaks on maakohus asjakohaselt märkinud, et H. Pärtelpoja distsiplinaarrikkumised on jätkunud ka pärast eelmist tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse arutamist, kuigi korrarikkumistest hoidumise olulist rõhutas Tartu Maakohus juba 13.04.2012 määruses, millega jäeti H. Pärtelpoeg tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Sellest tulenevalt ei teki ringkonnakohtul veendumust, et H. Pärtelpoeg on piisavalt motiveeritud elama seadusekuulekalt. -3-
8.Vangla iseloomustusest nähtuvalt on H. Pärtelpoja puhul tegemist uimastisõltlasega. Määruskaebuse kohaselt on H. Pärtelpoja peamine probleem alkoholi liigtarvitamine, mida raskendab ka amfetamiini tarvitamine. Kaitsja märgib, et H. Pärtelpoeg püüab sõltuvusest vabaneda. Arvestades asjaolu, et mitmed H. Pärtelpoja varavastased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning viimati karistati teda raske narkootikumidega seotud kuriteo eest, tuleb alkoholi ning narkootikumide tarvitamist pidada H. Pärtelpoja puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks. Kohtukolleegium on seisukohal, et kuigi H. Pärtelpoeg on läbinud vangistuses sõltuvusprobleeme käsitlevaid programme, on karistuse edasine kandmine oluline, et veelgi maandada uute kuritegude toimepanemise riski.
9.Eeltoodu alusel ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kaaludes KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid (muuhulgas I astme narkokuritegu), süüdimõistetu H. Pärtelpoja isikut iseloomustavaid asjaolusid (elukoha ja toetava sotsiaalse võrgustiku olemasolu, garanteeritud töökoha puudumine, alkoholi- ja narkootikumide tarvitamine), varasemat elukäiku (kriminaalkorras korduvalt karistatud), käitumist karistuse kandmise ajal (11 kehtivat distsiplinaarkaristust, sotsiaalprogrammide läbimine) ning tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne karistusest vabastamine (uute kuritegude toimepanemise risk) ei ole käesoleval hetkel põhjendatud H. Pärtelpoja tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine.
10.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
11.Kaitsja on esitanud koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kaitsja kulutanud määruskaebuse koostamisele 6 pooltundi ning taotleb selle eest tasu summas 115,20 eurot, sealhulgas käibemaks 19,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades oma seisukohta järgnevalt. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 ja RÕS § 22 lg-le 7 tuleb ringkonnakohtul kontrollida kaitsja poolt esitatud eelnimetatud taotluse põhjendatust ning määrata kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg ning maksmisele kuuluv põhjendatud tasu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt H. Pärtelpojale õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 6 pooltundi, põhjendatud. Arvestades määruskaebemenetluse keerukust, määruskaebuse mahtu (määruskaebus koosneb suures osas vangla, kriminaalhooldaja, prokuröri ja maakohtu seisukohtadest, kaitsja sisulised seisukohad ligikaudu 1 lehekülg) ja maakohtu määrusega tutvumisele kuluvat mõistlikku aega, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud riigi õigusabi andmisele kuuluva aja arvestuseks kokku 4 pooltundi. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulutatud põhjendatud ajaks lugeda 4 pooltundi ja kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks 76,80 eurot, sealhulgas käibemaks 12,80 eurot.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

-4-

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.