lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-11172/7

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 15.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
1-11-11172/7
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
15.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
898
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-11172/5Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja14.10.20111-11-11172/10Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja28.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-11-11172

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15.veebruar 2013.a. Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-11172

Kohtunik

Reena Undrest

Istungil osalejad

Kirjalik menetlus

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku Maie Kasemaa erakorraline ettekanne süüdimõistetu T.O kohta

Süüdimõistetu

RESOLUTSIOON

T.O (isikukood: xxx,)

Panna süüdimõistetule T.O-le KarS § 75 lg 3 alusel käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 järgi täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul, alates päevast mil isik sai käeolevast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.T.O on Pärnu Maakohtu 14.10.2011.a. kohtuotsusega süüdi tunnistatud kuriteos KarS § 121 ja § 266 lg 1 järgi ja mõistetud lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva. KarS §-de 74, 75 alusel otsustas kohus jätta T.O-le mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui T.O kahe (2) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus määras T.O katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid:

1(3)

1-11-11172 -elama kriminaalhooldaja poolt määratud elukohas; -ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; -saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; -saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks luges kohus kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 14. oktoober 2011. a. Kohus märkis, et kui T.O katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseae ga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

2.7.02.2013.a. esitas Tallinna Vangla Kuressaare talituse kriminaalhooldusametnik Maie Kasemaa maakohtule T.O suhtes erakorralise ettekande. Vastavalt ettekandele T.O on Pärnu MK 14.10.2011 a otsusega 1-11-11172 süüdi mõistetud KarS § 121 ja KarS § 266 lg 1 järgi. Kuriteo pani süüdimõistetu toime alkoholijoobes olles, alkoholi tarvitamine ja sellega kaasnev vägivaldne käitumine on jätkuvalt uue kuriteo peamised riskitegurid. Kriminaalhooldusalune ei ole olnud valmis oma joomiskäitumist muutma, ta on vestlustele korduvalt tulnud alkoholi tarvitanult ja alkoholijoobes olles on väidetavalt jätkanud kannatanu, X I-i, ähvardamist. 04.02.2013 a pöördus X I kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ja esitas avalduse., milles teatas, et alkoholi tarvitanult häirib T.O jätkuvalt tema igapäevaelu, saadab ähvardavaid sõnumeid, milles ähvardab nii kannatanut kui tema last. 21.03.2012 a teatas xxx kriminaalhooldusametnikule, et T.O oli alkoholijoobes ja ähvardas nii xxx kui xxx töötajaid. 31.01.2012 a tuli kriminaalhooldusalune järjekordselt vestlusele alkoholi tarvitanult. Kriminaalhooldusametnikule antud seletuskirjas tunnistas T.O alkoholi tarvitamist ja avaldas soovi, et talle määrataks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. T.O tunnistab ise suutmatust alkoholi tarvitamist kontrollida ega eita vestlustele tulekut alkoholi tarvitanult. Kriminaalhooldusametnikule 31.01.2013 a antud seletuses lisas kriminaalhooldusalune kirjaliku nõusoleku endale lisakohustuse määramiseks. Kriminaalhooldusaluse sõnul ei ole ta X I-it ega ka viimase last ähvardanud, süüdimõistetu sõnul suhtlevat ta kannatanuga igapäevaselt. Katseajal ei ole T.O oma joomiskäitumist muutnud. Kriminaalhooldusalune ei oma töökohta ega ole pidanud vajalikuks registreeruda ka Eesti Töötukassas töötuna. Lühiajaliselt on kriminaalhooldusalune töötanud juhutöödel. Võib oletada, et alkoholi liigtarvitamine on vähendanud kriminaalhooldusaluse võimalusi tööd leida ja põhjustanud ka töösuhete lõppemist. T.O tunnistab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid riske ja enda suutmatust alkoholi tarvitanult emotsioone kontrollida. Katseajal läbis kriminaalhooldusalune sotsiaalabiprogrammi " Eluviisitreening" , kuid vähesest enesedistsipliinist tingituna on toimunud tagasilangus. Võõrutusravist kriminaalhooldusalune keeldub. Oma suhtlusringkonda ei ole T.O muutnud, tema sõbrad on sarnaste hoiakute ja joomiskäitumisega kriminaalkorras karistatud isikud. Alkoholiprobleemi lahendamise võimalusena näeb T.O endale alkoholi tarvitamise keelu määramist. Kaine eluviis aitab oletatavasti kaasa ka kriminaalhooldusaluse suutlikkusele oma emotsioone kontrollida. 31.01.2013 a toimunud vestluses tunnistas T.O oma 2(3)

1-11-11172 alkoholiprobleemi ja leidis, et vaid kohtu poolt määratav lisakohustus mitte tarvitada alkohol, võiks muuta tema käitumist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu suutmatust alkoholi tarvitanult oma käitumist kontrollida, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata T.O-le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. Alkoholijoobes olles muutub kriminaalhooldusalune agressiivseks ja võib käituda tagajärgedega arvestamata. Võõrutusraviga ei ole T.O nõustunud, läbitud sotsiaalabiprogramm ei ole andnud oodatud tulemusi. T.O edasine õiguskuulekas käitumine sõltub tema suutlikkusest alkoholi mitte tarvitada, süüdimõistetu on lisakohustuse määramiseks esitanud kirjaliku nõusoleku. Kohtu seisukoht

3.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule. Kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Asja materjalidest nähtuvalt on T.O suhtes erakorralise ettekande esitamise põhjuseks asjaolu, et T.O ei suuda alkoholi tarvitamist kontrollida. Alkoholi tarvitamine ja sellega kaasnev vägivaldne käitumine on jätkuvalt tema puhul uue kuriteo peamised riskitegurid. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu suutmatust alkoholi tarvitanult oma käitumist kontrollida, peab kohus põhjendatuks määrata T.O-le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja antud hinnangu kohaselt muutub kriminaalhooldusalune T.O alkoholijoobes olles agressiivseks ja võib käituda tagajärgedega arvestamata. Võõrutusraviga ei ole T.O nõustunud, läbitud sotsiaalabiprogramm ei ole andnud oodatud tulemusi. T.O edasine õiguskuulekas käitumine sõltub tema suutlikkusest alkoholi mitte tarvitada. Süüdimõistetu on lisakohustuse määramiseks esitanud kirjaliku nõusoleku.

Reena Undrest kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.