Kohtulahend

1-13-1422 territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkendit – P.H suhtes kohaldatud ei ole. Karistusaja algust arvata alates 14.02.2013. a. Välja mõista P.H-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 240 € ning tasu riigi õigusabi 96 € Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, perekonnanimi 1-13-1422 menetluskulud“ Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Avo Pärmann riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.o. 19.20 eurot. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid asjas puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas 13250100268 süüdistatakse P.H selles, et tema juhtis 13.02.2013. a. kella 15.10 ajal alkoholijoobes olevana P T vallas S külas A – T - N mnt 32 kilomeetril mootorsõidukit Ford Escort registreerimismärgiga xxx xxx. P.H’l tuvastati kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr. ARAF-0056 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus lõpliku tulemusena 0,82 mg/l kohta. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri abi, süüdistatav P.H ja tema kaitsja jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokuröri abi nõudis kohtus P.H süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg 13.02.2013. a. kuni 14.02.2013. a.

1-13-1422 karistusaja hulka, seega kuulub kandmisele 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdistatav ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkendit – P.H suhtes kohaldatud ei ole. Karistusaja algust arvata alates 14.02.2013. a. Maakohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme.Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas süüdi tunnistada P.H vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 alusel sundraha 240 €, ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 76,80 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 19.20 €. Kohus leidis, et taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.2011. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 22 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Igor Pütsep Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.