Kohtulahend

tähitud kutse jäi vastuseta. D.R ei kontakteeru kriminaalhooldusametnikuga. Viljandi kohtumaja kantseleist antud telefoninumbrile (xxxxxxxx ) helistades D.R küll vastas, ent kuuldes, et helistaja on kriminaalhooldusametnik, katkestab kohe kõne või ei vasta üldse. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole võimalik teostada kriminaalhooldust, kui puudub reaalne kontakt kriminaalhooldusalusega. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu kohtus avaldas, et ei ole käinud hooldaja juures ja tõesti vabandab, et käis tööl Soomes ja Tallinnas. Maist kuni oktoobrini oli Soomes. Hetkel on Viljandimaal tööl, aitab ühte talu. Ei ela enam Kamaral, kui ta ei ole Soomes, siis elab xxxxxxxx xxxxxxxx xx-xx aadressil. Ta helistas hooldajale ja ütles, et on Soomes tööl. Ta ei tahtnud seda xxxxxxxxxxx aadressi öelda ja andis teise aadressi. Lubab, et hakkab käima ilusti kriminaalhooldaja juures. On nõus, et kohus paneb 6 kuud katseaega otsa. Elukohaks jääb xxxxxxxxx aadress. Kohtu põhjendused KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2). KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et D.R-i kriminaalhooldus on senini kulgenud problemaatiliselt. Süüdimõistetu on rikkunud talle katseajaks määratud kohustusi. Asjaolu, et D.R on rikkunud talle kohtu poolt määratud registreerimiskohustust, on põhjendatud talle Tartu Maakohtu 24. septembri 2012 otsusega määratud 18 kuu pikkuse katseaja pikendamine 6 kuu võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks 23. september 2014. Kohus leiab, et D.R-i suhtumist kriminaalhooldusesse ning õiguspärasesse käitumisse üldisemalt on võimalik positiivses suunas mõjutada tema katseaja pikendamisega. Katseajaga jätkamine aitab tagada karistuse eesmärkide maksimaalse saavutamise, võimaldades teostada isiku üle järelevalvet ning teda samas ka positiivselt suunata. KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.