Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-13-1239

Kriminaalasi nr 1-13-1239 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus A.L ’ i süüdistatakse selles, et tema lõi 22.12.2012.a. kella 02:00 paiku Kuressaare linnas Tallinna tn 11 maja ees tänaval rusikaga näkku X Y-ALE, kellel 22.12.2012 a Kuressaare Haigla SA traumatoas diagnoositi kolju- ja näoluude hulgimurrud. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises ja tervisekahjustuse tekitamises, pani A.L toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus A.L `ile nõutud karistus: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust üks (1) aasta. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima KarS §-s 75 lg1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdistatav A.L andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Palub ennast osaliselt vabastada menetluskulude tasumisest ja määrata sundraha tasumise ositi aasta jooksul. Kannatanu poolt taotletud kahjutasu 95,44 eurot on ta tasunud kannatanule enne kohtuistungit. . Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et A.L ei oma kriminaal- ega väärteokaristatust, ta on oma süüd tunnistanud ja t kahetsenud toimepandut. A.L on kannatanu poolt nõutud kahjutasu hüvitanud vabatahtlikult enne kohtuistungit. A.L’ i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus ja tekitatud materiaalse kahju vabatahtlik hüvitamine. A.L’ i ülalpidamisel on üks alaealine laps, perekonda on sündimas veel üks laps. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava A.L’ i vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - kannatanu X Y poolt esitatud tsiviilhagid esitatud nõue summas 95,44 eurot on hüvitatud A.L’ i poolt. Asitõendid puuduvad. Tõkend – tõkendiks on A.L suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks siis tõkend tühistada. Menetluskulud:

Kriminaalasi nr 1-13-1239 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. A.L ’ ile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud tasuks kokku 115,20 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. A.L saab miinimum töötasu. Tema ülalpidamisel on tema XXX. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 480 EUR-i. A.L on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada täielikult arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.