Kohtulahend

SÜÜDISTUS:

Samuti tema, olles varem toime pannud röövimise, 13.01.2012.a kella 11:47 paiku, Tallinnas Kadaka tee 36 asuvas OÜ Juveel kaupluse müügisaalis, sisenes oma nägu maskiga varjates kaupluse müügisaali ja suunas kaupluse müüjate H H ja M R-K poole ähvardamiseks pneumopüstoli Power Win 302, nii et relv oli kannatanutele selgelt märgatav ning nad pidasid seda ähvardust ka reaalseks. Seejärel, kasutades ära kannatanute suhtes eelnevalt tarvitatud vägivalda – relva kasutamisega ähvardamist ja seda, et kannatanud ei julge vastupanu osutada, võttis Vitali Ozimov kaupluse müügisaali vitriinidest, kappidest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära alused kuldehetega (kullast sõrmused, mansetinööbid, käeketid, kaelaketid, lipsunõelad, prossid, rinnanõelad, kokku 213 tk), koguväärtusega 15 220,82 EUR, mille omastas, joostes nendega kauplusest minema, tekitades kannatanule OÜ Juveel sellega varalist kahju kogusummas 15 220,82 EUR. Seega Vitali Ozimov, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, relvaga ähvardades, varjates nägu näokatte ja maskiga ning muul isiku tuvastamist takistaval viisil, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

Mõistis Vitali Ozimov ́ilt välja tsiviilhagi summas 3196 eurot OÜ Juveel kasuks (a/a 221007119922 Swedbank), sundraha 725 eurot, toimiku koopia tasu 0,45 eurot, ekspertiisitasu 1083 eurot ja kaitsjatasu 614.40 eurot riigi tuludesse.

APELLATSIOON:

PROKURÖRI VASTUS APELLATSIOONILE:

ütlused avaldati kuid need olid oma sisult nii vastuolulised, mis takistab neid usaldusväärsete tõenditena kuriteo kaasaaitajate vastu kasutamast. Ka kohtuistungil ei olnud võimalik V.Ozimovi ütluste andmisest keeldumise tõttu välja selgitada, millest olid need vastuolud tingitud ja milliseid ütlusi kaasosaliste kohta on võimalik eelistada. Seega on kohus õigesti mõistnud isikule karistuse, arvestades mh küll kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 kuid sealhulgas jätnud arvestamata kuriteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise. V.Ozimovi süü kahe kuriteoepisoodi – röövimise toimepanemises on väga suur. Tema teos esines 3 röövimise enamkvalifitseeritud kuriteo tunnust – korduvus, mask, relv. V. Ozimovi eluhoiakus peegeldub üldine lugupidamatus õiguskorra vastu. Ta on vaatamata oma noorele eale korduvalt karistatud, seejuures viimane kord väga sarnase röövi eest – teda karistati kahe pangaröövi eest, mis pani toime samuti maskis ja relvaga ähvardades. Selle kuriteo eest mõisteti talle vangistus osaliselt tingimisi ja ta vabanes umbes kuu aega tagasi enne seda kui pani toime uue kuriteo, milles talle käesolevas asjas esitati süüdistus. Seejuures pani ta uue kuriteo toime katseajal. See kõik ei mõjutanud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Vastupidi, tema ütlustest nähtub, et ta plaanis uut kuritegu juba vanglas karistust kandes. Ta loobus ka ise oma ütlustes sellest versioonist, et kuritegude toimepanemise tingis raske majanduslik olukord ja võlg, kuna sai aru, et see osutas ebausutavaks. Tal ei olnud ka tegelikkuses rasket ja väljapääsmatut majanduslikku kitsikust, tal võimaldatakse elada vanemate korteris. Seega oli tal olema tingimused, et otsida peale vabanemist endale töökoht, mitte arvuti abil kullakauplusi, mida röövida. KarS § 200 teine lõige näeb ette karistuse 3 kuni 15 aastat. Seejuures tuleb arvestada, et selline karistus on ette nähtud ka juba ühe röövimise episoodi puhul ja siis kui esineb ka ainult üks lõikes 2 nimetatud kvalifitseeriv tunnus. V.Ozimovi puhul esines neid 3 ja ta pani toime 2 röövi episoodi. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Maakohus on V.Ozimovit karistanud 7 aasta ja 6 kuulise vangistusega. V.Ozimov pani toime kaks röövimist, kusjuures mõlemal juhul ähvardas kannatanuid relvaga, kasutas nägu varjavat katet. Seega on kvalifitseerivaid koosseisulisi raskendavaid asjaolusid kolm. Koosseisuväliseid karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud ega arvestanud. Karistust kergendavate asjaoludena on maakohus arvestanud süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kaitsja on leidnud, et kuigi maakohus on nimetatud asjaolud otsuses kajastanud pole ta tegelikkuses nimetatud asjaoludega arvestanud. Kolleegium sellist seisukohta ei jaga. Puudub igasugune alus arvata, et maakohus on jätnud nimetatud asjaolud arvestamata. Vastupidiselt kaitsja seisukohale on kolleegium veendunud, et kuna maakohus on mõistnud karistuse mitte sanktsiooni keskmises määras milleks on 9 aastat vangistust, vaid alla keskmist määra, siis on kohus just arvestanud karistust kergendavate asjaoludega. Kaitsja on leidnud, et antud juhul on tegemist ka KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendava asjaoluga ja nimelt süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisega. Kuna V.Ozimovi ütlustele tuginevalt oli võimalik tuvastada kuriteo toimepanemise asjaolud ja tuvastada isikud, kes teda aitasid kuriteo ettevalmistamisel ning kes olid teadlikud tema poolt toimepandu röövimisest. Kohtukolleegium, peab vajalikuks osutada, et vastavalt kohtuistungi protokollile ei ole V.Ozimov istungil ütlusi andnud/ III kd. t.lk. 24/. Seega oli tegemist olukorraga, kus süüdistatav keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ning kohtul ja menetluspooltel puudus võimalus teda ristküsitleda ning anda hinnangut tema kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsusele. Maakohus on taotluse alusel avaldanud kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kolleegium peab vajalikuks osutada, et kohtueelsel uurimisel V.Ozimov’i poolt antud ütlused ei ole olnud ühetaolised kuna esialgsetes ütlustes on V.Ozimov rääkinud tundmatutest meestest. Seejärel annab ütlusi ka M.N kui isikust, kes teda kaupluse juurde sõidutades ei teadnud midagi tema kavatusest. Siis mainib ära isikud, kellele ta rääkis oma kavatusest uus kullarööv toime panna ja palus hankida transport ning kes teda kaupluse juurde sõidutasid. Kuigi V.Ozimov on lõpuks avaldanud isikud, kes olid veel puutumuses tema poolt ettevalmistavate kuritegudega, siis kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et süüdistatav kohtuistungil ütlusi andmast keeldus, et kohtueelsel uurimisel antud ütlused on erinevad, on andnud ebaõigeid ütlusi teiste isikute suhtes, pole alust arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendava asjaoluga ja nimelt aktiivse kaasaaitamisega kuriteo avastamisele. V.Ozimov peeti 13.01.2012 sündmuskoha lähedal vahetult pärast kuriteo toimepanemist kinni. Temalt saadi kätte röövitud esemed, mask ja relv. Eelmine kuritegu tema poolt oli toimepandud samadel asjaoludel, sarnaselt, samast kauplusest ja sama kannatanuga. Asjaolu, et süüdistatav pärast teist analoogset kuritegu tunnistas üles ka esimese kuriteo, on antud juhul maakohus arvestanud süü tunnistamisena ja selle enamaks arvestamiseks alus puudub. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava isiku osas on prokurör õigustatult leidnud, et vaatamata oma noorele eale on ta korduvalt karistatud, seejuures viimane kord väga sarnase röövi eest – teda karistati kahe pangaröövi eest, mis pani toime samuti maskis ja relvaga ähvardades. Ta on kuriteod toime pannud katseajal, seega pole eelmine karistus mõjutanud teda õiguskuulekusele, kuigi selline võimalus oli talle antud. Kohtukolleegium leiab, et ei kuritegude toimepanemise asjaolud ega ka süüdistatava isik annavad aluse tuvastada, et mõistetud 7 aasta ja 6 kuuline vangistus on kooskõlas KarS § 56 ettenähtuga ning otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad.

Ivi Kesküla

Urmas Reinola

Malle Preimer

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.