Kohtulahend

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus M.P süüdistatakse selles, et tema 19. augustil 2012. a kella 18.00 paiku Tartumaal Vara vallas XXX asuvas korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma abikaasat E.J. rusikaga kõripiirkonda, seejärel väänas käest ja haaras kinni kaelast ning lõuast. Sellise tegevusega tekitas M.P E.J. füüsilist valu. Sellega pani M.P toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse M.P selles, et tema 07. septembril 2012. a kella 17.02 paiku Tartu maakonnas Metsakivi külas Metsakivi-Padakõrve teel juhtis mootorsõidukit Audi 100 reg nr-ga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani M.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav M.P-le karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav M.P-le karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista M.P-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada M.P-le mõistetud karistust 03. septembri 2010. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-4715 mõistetud karistuse 5 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 5 kuu võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada M.P-le mõistetud 1 aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 730 tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Menetlus kohtus Kohtuistungil 7. veebruaril 2013 avaldas ringkonnaprokurör Raul Heido 14.01.2013 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppe ning jäi selle kokkuleppe juurde. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav M.P , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde, kinnitas , et sõlmitud kokkulepe vastab tema tahtele ning selle võib kohtuotsusele aluseks võtta. M.Paotles menetluskulude nõude ajatamist 11 kuule, sest tal on 4 ülalpeetavat last. Kaitsja Valli Murde jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust kaitsealuse tahtega . Kaitsja toetas M.P taotlust menetluskulude ajatamiseks 11 kuule. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav M.P väljendanud oma tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 ja § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub, tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid – kaks DVD plaati – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. M.P menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 eurot ja kaitsjatasu 57,60 eurot. Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja süüdistatava ülapeetavaid, on põhjendatud KrMS § 180 lg. 3 alusel määrata menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa 11 kuu jooksul. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.