Kohtulahend

Karistuse kandmise aja algus on 25.05.2011 ja lõpp 27.08.2013. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 08.11.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu

tagajärjed. Viimase katseaja 2009-2011 läbis ta aga ideaalselt, mida kinnitab ka kriminaalhooldaja arvamus. Ka viimasele kohtuistungile tuli ta ise kohale ja kohus tunnistas ta süüdi 2007-2008 toime pandud kuritegude eest. 2009. aastal sooritatud kuritegude eest mõisteti kohut karistuse kandmise ajal ja viimane karistus loeti eelnevaga kaetuks. 3.4 Hetkel on ta avavanglas, kus on luba liikuda väljaspool vanglat ka ilma vanglaametniketa. Samuti sai ta tööle metallkonstruktsioonide kokkupanemise tsehhi ja on käinud lühiajalisel puhkusel Narvas ema ja venna juures. A. Savosin märgib, et teenimaks paremad tingimused vanglas, tuleb vastavalt käituda. Tema käitumisele on vastav komisjon positiivse hinnangu andnud ja ta on valmis vabanemiseks kriminaalhooldaja kontrolli alla. A. Savosinil on tegevusplaan ka esimeseks vabadusnädalaks - ta kavatseb minna kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ja koostada kindel kava, tööhõiveametisse ja hakata ka iseseisvalt tööd otsima ning taastada pension. Tal on ka vabanemisfondis 106 eurot, samuti ühekordne materiaalne abi vangistusest vabanenutele ja lähedaste abi. Kokkuvõtvalt palub A. Savosin asja arutamisel arvestada, et tema poolt toime pandud kuriteod on II astme kuriteod ja pool karistusajast on juuli 2012 seisuga kantud. Kuriteod on sooritatud perioodil 2007-2008 ja viimane katseaeg läbitud ideaalselt. Ta on alates 2009. a asunud paranemise teele ja püsib sellel siiani. Kodus ootavad teda 77-aastane nõrga tervisega ema ja invaliidist 55-aastane vend, kes vajavad abi. A. Savosin on muutnud oma elustiili ja põhimõtteid ning tema iseloomustus viitab sellele, et ta on sobilik vabastamiseks ennetähtaegselt.

erialakutset, mis peaks suurendama tema konkurentsivõimet tööturul. A. Savosin on iseloomustuse kohaselt osalenud programmis Convictus, mis aitab tal tulevikus kindlasti sõltuvusest põhjustatud õigusrikkumiste toimepanemist vältida. Eeltoodust tulenevalt võib öelda, et A. Savosini karistuse mitmed olulised eesmärgid on täidetud – ta on aru saanud, et on käitunud valesti: määruskaebuses on ta pikalt kirjeldanud, et juba alates 2009. aastast on ta asunud paranemise teele ja soovinud selja taha jätta kriminaalse mineviku. Olulisim muutus on toimunud A. Savosini hoiakus, mis väljendub tema tahtes elada seaduskuulekalt. 5.3 Positiivsetele muutustele vaatamata rõhutab kohtukolleegium, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ja märgib, et selleks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus nii sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtuinfosüsteemi kohaselt on A. Savosin lühimenetluses kohtu alla antud KarS § 213 järgi. Teda on ka varasemalt korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemises, mida iseloomustab sarnane käitumismuster ja materiaalse kasu saamise eesmärk. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt viitab isiku korduv samade vigade tegemine suutmatusele eksimustest vajalikke järeldusi teha. Vangistusasutus on pidanud korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust A. Savosini puhul kahe aasta jooksul peale vabanemist keskmisest kõrgemaks. Samuti on ta varem rikkunud katseaja nõudeid ja toime pannud uue kuriteo. Seega ei oleks õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt A. Savosini ennetähtaegne vabastamine õigustatud, kuivõrd vaatamata talle korduvalt antud võimalustele, on süüdimõistetu oma varasema käitumisega näidanud üles normeeiravat käitumist. Käesoleval juhul leiab kohtukolleegium, et A. Savosin, viibides avavanglas, saab suurema liikumisvabaduse ja vabama režiimi tingimustes kinnistada harjumusi õiguskuulekaks eluks, et vabanedes oma positiivseid kavatsusi realiseerima asuda. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu varasemat elukäiku ning tagajärgi, mida võib kaasa tuua tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.