Eesti Vabariigi nimel
1-13-558
Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Maris Karna ning tõlkide Valeri Helmar ja Julia Palumets juuresolekul, prokuröri Katrin Kabel ja kaitsja Arina Liskmann-Getsu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja J.D, ik XXX, emakeeleks vene keel, kodakondsuseta, põhiharidusega, eluk. XXX , viibib Vanglas, varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati 29.11.2011 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.9-§ 25 lg.2 järgi vangistusega 1 kuu 10 päeva, mis liideti KarS § 65 lg.1 alusel 15.07.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata raskema karistusega 3 kuud 28 päeva, mis loeti kaetuks raskema karistusega, karistus kantud; KarS § 199 lg.2 p.5,9 järgi vangistusega 5 kuud 5 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 310 tundi tähtajaga 9 kuud, 11.10.2012 määrusega pöörati ärakandmata karistus 4 kuud 9 päeva täitmisele, karistusaja algus 04.10.2012 (lõpp 13.02.2013) - süüdistuses. Süüdistus J.D süüdistatakse selles, et tema, olles 29.11.2011.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg.2 p.5,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 28.08.2012.a kella 19.07 ajal Tallinnas, aadressil Paasiku tn 2a asuvast AS OG Elektra kauplusest Grossi Toidukaubad, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas • 15 tk tumedat šokolaadi Vaarika, maksumusega 1.07 eur/tk, kogumaksumusega 16.05 eurot; • 15 tk piimašokolaadi Metsapähkel maksumusega 1.07 eur/tk, kogumaksumusega 16.05 eurot; • 13 tk piimašokolaadi tervete pähklitega maksumusega 1.07 eur/tk, kogumaksumusega 13.91 eurot, Kokku kaupa kogumaksumusega 46.01 eurot. Nimetatud kauba pani müügisaalis endale kotti ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Seega J.D, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg.2 p.9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav oma süüd täielikult, enda ülekuulamist ei taotlenud, nõustus lühimenetlusega ning seletas, et loodab enam mitte varastada.
Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused • AS OG Elektra avaldus 28.08.2012.a. (tl 3), millest nähtuvalt kella 19.07 paiku varastas tumedas jopes ja teksades, heleda kotiga meesterahvas Paasiku 2a kauplusest 43 šokolaadi kogumaksumusega 46.01 eurot. • Tunnistaja Veera Iljina ütlused (tl 4-6) selle kohta, et 28.08.2012.a. varastati kauplusest 15 tk tumedat šokolaadi Vaarika, 15 tk metspähklitega piimašokolaadi ning 13 tk tervete metspähklitega piimašokolaadi, kõikide šokolaadide 1 tk hind 1,07 eurot. Vargusega tekitas meesterahvas poele kahju summas 46,01 eurot, kaupa ei tagastatud. • Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 7-11). Vaadeldavaks objektiks CDplaat, millel turvakaamera salvestis 28.08.2012.a. Grossi Toidukaubad Paasiku tn 2a kauplusest ja poodi sisenenud tumedate teksade ja heleda õlakotiga meesterahva tegevus kaupluses erinevate riiulite vahel. • Menetlusaluse isiku J.D ütlused (tl 19-20), milles tunnistab varguse toimepanemist, kahetseb tehtut. Selgitas, et sisenes kauplusesse, seal nägi, et turvatöötajat ei ole, läks šokolaadiosakonda ja võttis 3 plokki šokolaadi. Samal päeval müüs šokolaadid Mustakivi turul juhuslikele möödujatele, raha kulutas narkootikumidele. • Väärteomenetluse lõpetamise määrus 12.10.2012.a (tl 21) seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega. • Kahtlustatav J.D ütluste (tl 22-27) kohaselt ta tunnistab kuriteo toimepanemist. Ta sisenes kaupluse müügisaali eesmärgil juua osta. Nägi, et saalis ei ole turvameest ning otsustas varastada šokolaadi, et see hiljem maha müüa. Võttis kolm plokki šokolaadi, pani need oma beeži kotti ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Šokolaadid müüs maha Mustakivi turul, raha kulutas enda peale. Eelpooltoodud tõendid langevad kokku omavahel. Süüdistatav seletas, et kauplusesse sisenes eesmärgiga varastada šokolaadi, mille hiljem müüs võõrastele inimestele, saadud raha eest ostis narkootikume. Süüdistataval oli kindel eesmärk varastada kauplusest kaupa, so panna toime õigusvastane tegu. Seega tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg.2 p.9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Esitatud tsiviilhagi summas 46,01 eurot tuleb rahuldada VÕS § 1043 alusel. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsust. Iseloomustava materjalina on kohtule esitatud 29.11.2011.a. Harju Maakohtu otsus (tl 3638), millega J.D viimati karistati KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, samuti on esitatud 11.10.2012.a. Harju Maakohtu määrus (tl 3941), millega 29.11.2011.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära lähedases suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Mõistetavale
karistusele tuleb liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja käesolevaks ajaks veel kandmata karistuse osa mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahelises suuruses. Süüdistatava suhtes on juba kasutatud kõiki teisi mõjutusvahendeid, ka tingimuslikku karistust ning üldkasuliku töö kohaldamist. Varasemalt on süüdistatavat kohtulikult karistatud viiel korral varguste või nende katsete eest, samuti korduvalt väärteokorras pisivarguste eest. Viimane kohtuotsus J.D suhtes oli 29.11.2011, mil süüdistatavale määrati üldkasulik töö ning 11.10.2012 pöörati karistuse ärakandmata osa täitmisele kriminaalhooldaja 31.07.2012 erakorralise ettekande alusel, sest J.D ei ilmunud registreerimisele ning hoidus kõrvale kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tundide tegemisest, isik ei ole täitnud kokkuleppeid ja enda antud lubadusi. 28.08.2012, so katseajal sooritas J.D uue kuriteo. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada J.D suhtes vangistust tingimisi katseajaga allutades ta käitumiskontrollile või üldkasuliku töö tegemist, sest J.D on isikuks, kes on varasemalt korduvalt karistatud, seda tulemusteta, ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Käesoleval ajal kannab süüdistatav eelmist karistust. Kohtu arvates ei ole võimalik kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust, kuivõrd ta ei tööta ning seetõttu ei oma püsivat sissetulekut. Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest tegemist on suure ühiskonnaohtlikkusega ja laialt levinud kuritegudega ning J.D on ka varem karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning ta ei ole järeldusi teinud. J.D ei ole kuriteo toimepanemist eitanud, ta on end süüdi tunnistanud ning kohtueelses menetluses selgitanud, et kaupluses olles ning nähes, et turvameest ei ole, tekkis mõte varastada. Seega on J.D näol tegemist isikuga, kes kaldub toime panema vargusi, ning seda süstemaatiliselt. Oma käitumisega on ta tõestanud vastupidist – olles kohustatud järgima ühiskondliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ning mitte sooritama uusi kuritegusid, pidi J.D olema teadlik tagajärgedest, mis kaasnevad nende tingimuste rikkumisel – ta teadis, et kandmata karistuse osa pööratakse täitmisele. Kohus asub seisukohale, et J.D poolt selline järjepidev õigusvastane käitumine iseloomustab J.D kui isikut, kes ei ole võimeline seaduskuulekalt elama: olles korduvalt kandnud reaalset karistust ja järjekordselt kahtlustatavana kuriteos ülekuulatud, ei ole J.D järeldusi teinud ja jätkab uute kuritegude toimepanemist, seega vangistuse mõistmine on põhjendatud. Kuivõrd J.D kannab eelmist karistust, mille lõpp on 13.02.2013.a. ja selleks ajaks võib olla ei jõua jõustuda käesolev kohtuotsus, valib käesoleva otsusega kohus J.D osas tõkendiks vahistamine, et tagada kohtuotsuse täitmine. Kohtuotsuse resolutiivosa on täiendatud määruse kohaselt neljanda lausega tõkendi valimise kohta. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg.3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest - kaitsjatasu riigi kanda, arvestades süüdimõistetu resotsialiseerumisväljavaateid (tegemist on endise lastekodu kasvandikuga, kel puudub vanemate toetus). Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada J.D KarS § 199 lg.2 p.9 järgi ja karistuseks mõista vangistus 3 kuud. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada J.D-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 2 kuud. KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendada vangistust 29.11.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud 9 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks J.D-le vangistus 6 kuud 9 päeva karistuse kandmise algusega 04.10.2012.a. Kohtuotsuse täitmiseks valida J.D ik XXX suhtes tõkendiks vahistamine. Välja mõista J.D-lt AS OG Elektra (a/a XXXXXXXXXX) kasuks 46,01 eurot. Välja mõista J.D-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – sundraha 480 eurot. Kaitsjatasu jätta riigi kanda. Menetluskulu tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „J.D, 1-13-558, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend - 1 CD-plaat videosalvestusega– hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 04. veebruaril 2013.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.