Kohtulahend

1-13-751 lisada, kelle eest nõue tasutakse.

1-13-751 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab * süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud tingimustel karistusest vabastamise KarS § 87 lg 1 p 4 alusel. Tsiviilhagi Kuritegude toimepanemisega * kannatanule varalist kahju ei tekitanud /tl 2-5, 14-19/, mistõttu kannatanu poolt * vastu käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Eesti Haigekassa * poolt * tekitatud tervisekahjustustega seoses on Eesti Haigekassa * osutatud raviteenuste eest tasunud tervishoiuteenuse osutajale, s.o Sihtasutusele Läänemaa Haigla raviteenuste arveid kogusummas 12,02 eurot /tl 13/. Tõkend – * suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 30 /, mis tuleb tühistada peale Kaagvere erikooli asumist. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb *`ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 480 eurot (1,5 * 320). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale T.Liiva * kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 19,20 eurot /tl 32/, 150 eurot /tl 38/, 38,40 eurot /tl 147-148/ ja kohtumenetluses 56,40 eurot, kokku 264 eurot. Kaitsja palus, et menetluskulusid võimalikult suures ulatuses jätta riigi kanda, kuna * ei ole võimeline neid tasuma ja ka *majanduslik olukord selline, mis ei võimalda tasuda kulusid. välja mõista eestkosteasutuselt kuid vähendada menetluskulusid. Prokurör palus vähendada menetluskulusid, jätta kaitsjatasu riigi kanda ja * välja mõista 1⁄2 sundrahast, muidu kannatavad *. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustus panna *. Samas leiab kohus, et osa menetluskulusid tuleb jätta riigi kanda, kuna vastavalt toimikus leiduvatele tõenditele ei ole pere majanduslik olukord hea ja kõigi menetluskulude väljamõistmine mõjutaks oluliselt teiste * *toimetulekut. Seetõttu kohus jätab riigi kanda kaitsjatasu tervikuna ja mõistab *t välja 1/3 sundrahast. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on see ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (akt nr 1/28.12.2012) tasu 382,50 eurot /tl 96-100/, mis tuleb vastavalt Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik

1-13-751

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.