Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
1. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-6513
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 3. jaanuari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Artur Gamzini (Gamzin) määruskaebus
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 3. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Artur Gamzini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
1.Tartu Maakohtu 03.01.2013 määrusega jäeti Artur Gamzin temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Gamzin tunnistati süüdi Viru Maakohtu 04.09.2012 otsusega KarS § 121 järgi, mõistes talle 1 kuu pikkuse vangistuse, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 23.09.2008 otsusega KarS §-de 113- 25 lg 2 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa- 5 aasta 6 kuu 23 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 5 aastat 7 kuud 23 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 14.02.2008 ja lõpp 07.10.2013. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 03.12.2012.
Esimese astme kohtu määruse sisu
2.Täitmiskohtunik, arvestades KarS § 76 lg 2 p-s 2 ja KarS § 76 lg-s 3 sätestatut leidis, et A. Gamzin ei kuulu tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele. Maakohus käsitles ka Tartu Vangla ja kriminaalhooldusosakonna arvamust ning põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 2.1 Kohtule esitatud asjaolud ja nende alusel tehtavad järeldused ei võimalda süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Eelkõige tingib tema vabastamata jätmise kuritegude, mille eest A. Gamzin karistust kannab, raskus ja asjaolu, et kinnipeetav ei ole suutnud ka range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käituda. Ta on vangistuses toime pannud uue isikuvastase kuriteo – kehalise väärkohtlemise ja järjekindlalt rikkunud vangistuses kehtestatud reegleid. Tema 21 distsiplinaarkaristusest 10 on kartserisse paigutamised, mis iseloomustab rikkumiste raskust. Kui isik ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi vangistuse tingimustes, siis ei ole alust arvata, et ta teeb seda vabaduses, olles allutatud käitumiskontrollile. Varasem A. Gamzinile määratud katseaeg ebaõnnestus uue kuriteo toimepanemise tõttu. 2.2 Isik, keda karistatakse vangistusega, ei saa automaatselt eeldada, et vangistust ei tule lõpuni kanda. Selle privileegi peab olema oma käitumisega välja teeninud. Vanglas omandatud oskusi ja positiivseid muutusi oma ellusuhtumises on A. Gamzinil võimalik realiseerida ka tähtaegsel vabanemisel Määruskaebuses esitatud taotluse sisu