Rahalise karistuse asendamine vangistusega
Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Kohtulahend
Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Süüdimõistetu Kohtutäitur
30. jaanuar 2013Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 1-09-17036 (kohtueelses menetluses nr 09260100673) Tartu Maakohtu 02. novembri 2009 otsus G.K süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistamises rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o 7100 krooni, s.o 453,77 eurot osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Silvi Maiste Riigi Tugiteenuste Keskus asenduskaristuse kohaldamine G.K (isikukood XXX ) Jaanika Pajuste
Resolutsioon Rahuldada s issenõudja avaldus ja asendada Tartu Maakohtu 02. novembri 2009 otsusega G.K-le mõistetud tasumata rahaline karistus 100 päevamäära KarS § 70 alusel vangistusega 33 (kolmkümmend kolm) päeva. KarS § 65 lg 1 alusel liita 33 päeva vangistust Tartu Maakohtu 09. jaanuari 2012 otsusega liitkaristusena mõistetud 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. Lugeda G .K liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ja karistuse kandmise algusajaga 03.05.2011. Saata määruse koopia sissenõudjale, süüdimõistetule, kohtutäiturile ja Tartu Vanglale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul Asjaolud G.K on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 02. novembri 2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistatud rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o 7100 krooni, s.o 453,77 eurot. Kohtutäitur on 02.10.2012 esitanud Riigi Tugiteenuste Keskusele avalduse rahalise karistuse nõude täitmise võimatusest täiteasjas nr 185/2010/1943. Riigi Tugiteenuste Keskus on esitanud kohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse G.K-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (KarS ) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 100 päevamäära, s. o 7100 krooni, s.o. 453,77 eurot Süüdimõistetu taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud.
Süüdimõistetu kohtus avaldas, et on kindel, et ta on maksnud mingeid summasi. Kindel kokkulepe oli, et maksab kindla summa. Teab, et on midagi maksnud, aga eks kohus teeb oma otsuse. Kohtu põhjendused Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine) 4. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS § 417 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele. Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 2). Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS § -s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS § -des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale (KrMS § 417 lg 3). Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 4). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku § -des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. KrMS § 432 lg 1 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seon duvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul (KrMS § 432 lg 3). Riigi Tugiteenuste Keskuse avalduse kohaselt on G.K tasumata riiginõudeid 2290,15 euro ulatuses. Kohtutäituri esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub süüdimõistetul vara, millele sissenõuet pöörata. Kohus leiab, et on põhjendatud G.K -le mõistetud rahalise karistuse asendamine vangistusega. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. KarS § 70 lg 3 kohaselt rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva.
Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 7100 krooni, s. o 100 päevamäära, seega on põhjendatud määrata süüdimõistetule vangistuse kestuseks 33 päeva. G.K on Tartu Maakohtu 09. jaanuari 2012 otsusega nr 1-11-6490 tunnistatud süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõistetud KarS § 64 alusel liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.01.2010 otsusega G .K -le mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuud vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti G.K-le vangistus 5 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.02.2011 karistusaja hulka ja ärakantavaks liitkaristuseks loeti 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. G.K kannab karistust alates 03.05.2011. Seega peaks G.K kandma vangistust kahe kohtulahendi – Tartu Maakohtu 09.01.2012 otsuse järgi ja asenduskaristust käesoleva kohtumääruse järgi, mistõttu tuleb KrMS § 413 alusel moodustada liitkaristus vastavalt KarS §-le 65. Arvestades G.K-le viimase kohtuotsusega mõistetud pikaajalist vangistust, peab kohus põhjendatuks Tartu Maakohtu 02. novembri 2009 otsusega G.K-le mõistetud tasumata rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 33 päeva vangistust lugeda kaetuks Tartu Maakohtu 09. jaanuari 2012 otsusega mõistetud 4 aasta 11 kuu ja 28 päeva vangistusega, mille kandmise alguseks lugeda 03.05.2011.
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.