1-12-12234/5 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on N.R üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle määratud kontrollkohustusi. Kontrollnõuded on vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule järgmised: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 5 ja 8 alusel määrata N.R-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks järgmised kontrollkohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - pöörduda ise alkoholi tarbimisest loobumiseks abi saamiseks vastava erialaspetsialisti poole ja alluma ettenähtud ravile; - osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas alkoholitarbimist käsitlevas programmis. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.R-ilt 518 (viissada kaheksateist) eurot ja 40 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS-s, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank AS-s, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-12-12234 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. 2(4)

N.R-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, 15.10.2012 kella 01.30 paiku, olles alkoholijoobes, tungis valdaja tahte vastaselt Tartumaal Luunja vallas Lohkva külas OÜ Greif territooriumil seisvasse E.Z. kuuluvasse lukustamata sõiduautosse Audi A4 registreerimismärgiga XXX ja võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.Z. kuuluva automaki paneeli väärtusega 10 eurot, kaks võtmekimpu koguväärtusega 30 eurot ja kaks pastapliiatsit koguväärtusega 1 euro, s.o kokku võõrast vara 41 euro väärtuses. Sellega pani N.R toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Kokkuleppe sisu. KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus N.R-ile karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust N.R-ile 02.10.2012 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-8029 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud vangistust, võrra ning mõista N.R-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada N.R-ile mõistetud 1 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 850 (kaheksasada viiskümmend) tundi (730+120 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 5 ja 8 alusel määrata N.R-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - pöörduda ise alkoholi tarbimisest loobumiseks abi saamiseks vastava erialaspetsialisti poole ja alluma ettenähtud ravile; - osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas alkoholitarbimist käsitlevas programmis. Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 480 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest kokku 38,40 eurot. Menetluskulude summa on 518,40 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetavate kanda.