Kohtulahend

SÜÜDISTUS

Z.S-i süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt, uuesti 06.07.2012 kell 15.30 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Viru keskuses Tallinn, Viru väljak 4/6 asuvast Põldma Kaubanduse AS-le kuuluvast kauplusest Tommy Hilfiger kampsuni Palmax Z-MK CF Fashion maksumusega 149 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti pärast kauplusest väljumist turvatöötajate poolt kinni;

-samuti tema 12.07.2012.a. kella 15:25 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas aadressil Endla 45, Kristiine keskuse kauplusest R kaupa summas 99 eurot ja 95 senti ja lõhkus 3 turvaelementi väärtuses 0,57 eurosenti, peitis dressipluusi oma põue ja pani dressipüksid jalga oma pükste alla ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötajate poolt kinni; -samuti tema 29.07.2012 kella 12.30 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinna linnas Balti jaama turul müüja SK kuuluva käekoti maksumusega 15 eurot, milles oli mobiiltelefon NOKIA maksumusega 40 eurot ja rahakott maksumusega 20 eurot, milles 12 senti ning kannatanu nimele väljaantud ID kaart, Swedbanki deebetkaart ja erinevad kliendikaardid, vargusega tekitatud kahju summas 75,12 eurot; -samuti tema, 10.08.2012 kella 9.20 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis aadressil Tallinn, Gonsiori 2 Tallinna Kaubamaja meestemaailmast kaks kudumit Hugo Boss, maksumusega kogusummas 439,90 eurot, eemaldas proovikabiinis kampsunitelt turvaelemendid, peitis need põue ja möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kauplusest väljumisel kinni turvatöötaja poolt. -samuti tema, 05.09.2012 kella 13.15 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ÜB OÜ-le kuuluvast müügipunktist nr 67-68, mis asub Raekoja platsil Tallinnas naiste rebasenahast mütsi, maksumusega 100 eurot. Seega pani Z.S oma tahtliku tegevusega toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Süüdistatav Z.S tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, tunnistas tsiviilhagisid, enda ülekuulamist ei soovinud. Süüdistatava kaitsja advokaat L.Viil leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Karistuse mõistmisel palus kaitsja arvestada, et süüdistatav tunnistab süüd täielikult, võttis õigeks tsiviilhagid, märkimisväärset kahju ei ole ta põhjustatud ning raskendavad asjaolud puuduvad, seetõttu leiab kaitsja, et süüdistatav on asunud paranemise teele ning palus leebemat karistus kui prokurör pakkus. Samuti palus anda mõistlik tähtaeg menetluskulude tasumiseks. Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud ja palus karistada Z.S-i esitatud süüdistuses 1 aasta 6-kuulise vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra, 1 aastani. Maha arvata eelvangistus 5 päeva. Tsiviilhagid rahuldada.

KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS

Süüdistatava süü on täielikult tõendamist leidnud järgmiste kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega: Kannatanu Põldma Kaubanduse AS Viru Tommy Hilfigeri avalduse ja õigusvastase teo toimepanemise aktiga, millest nähtub, et 06.07.2012.a kell 15:30 kauplusest Tommy Hilfiger väljus isik, jättes tahtlikult maksmata võetud kauba eest, maksumusega 149 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (tl 24,25); tunnistaja GS ütlustega, kes, olles Tommy Hilfigeri kaupluse klienditeenindajana, nägi 06.07.2012 kell 15:00 paiku kaupluse proovikabiini sisenemas koos riideesemetega meesterahvast, kes on varemgi püüdnud varastada ning tundis proovikabiinist kõrbelõhna, tunnistaja kutsus turvatöötajad, kes pidasid kauplusest lahkunud mehe kinni (tl 26); tunnistaja DS ütlustega, kes pidas 06.07.2012 kella 15:40 paiku kinni Tommy Hilfigeri kauplusest väljunud mehe, turvaruumis leiti mehe juurest Tommy Hilfigeri kampsun, mille kohta ostutšekki ei olnud (tl 27). Kinnipeetud isikuks osutus Z.S (tl

31-32). Samuti kinnitab süüdistatava süüd Z.S-i enda poolt antud süüd tunnistavad ütlused, mille kohaselt nägi ta 06.07.2012 Tommy Hilfigeri kaupluses turvaelemendita kampsunit, pani selle oma jope alla ning väljus kauplusest (tl 33-35). Kaupluse R avalduse ja õigusrikkuja kinnipidamise aktiga, kust nähtub, et 12.07.2012 kell 15:25 läbis Z.S kaupluses Raadressil Endla 45, Tallinn kaupluse turvaväravad, jättes maksmata kauba eest, maksumusega 99,95 eurot. Varguse käigus oli rikutud turvaelemendid väärtusega 0,57 eurot. ROÜ esitab tsiviilhagi summas 0,57 eurot (tl 39,40,41,43); tunnistaja Andrey Churbanovi ütlustega, kes turvamehena nägi kaameras meest, kellel oli kauplusest väljumisel midagi põues. Turvakontrolli käigus võttis süüdistatav põuest dressipluusi ning tema oma pükste all (jalas) olid dressipüksid (tl 42). Kinnipeetud isikuks osutus Z.S (tl 4649). Süüdistatav Z.S on oma süüd selles kuriteoepisoodis tunnistanud ning selgitas, et 12.07.2012 püüdis varastada spordidressi Adidas: eemaldas turvaelemendi, dressipüksid pani oma pükste alla, dressipluusi põue ning läbis kassaväravad, kauba eest maksmata. Ta peeti kinni ja kaup tagastati kauplusele (tl 50-52). Kannatanu SK ütlustega, millest nähtuvalt, et oli ta 29.07.2012 tööl Balti Jaama turul ning avastas kella 16:00 paiku, et leti alt oli varastatud tema käekott maksumusega 15 eurot, milles olid rahakott väärtusega 20 eurot, mobiiltelefon Nokia väärtusega 40 eurot, ID, Swedbanki ja erinevad kliendikaardid, rahakotis olnud 12 senti. Kokku tekitati kannatanule kahju 75,12 eurot (tl 89-92); leiu vastuvõtmise aktiga nr 919, mille kohaselt leiti SK nimele väljaantud ID kaart, Swedbanki kaart ja 3 visiitkaarti 30.07.2012 peatusest Telliskivi (tl 94); asitõendi (CD 29.07.2012 kella 12.30-14.00 Balti jaama turul, aadressil Kopli 1 Tallinn käekoti varguse salvestus) vaatlusprotokolliga koos fototabelitega nähtub, et heleda jaki ja heledate pükstega meesterahvas, käes heledat värvi kott, liikus lettide vahekäigus koos naisterahvaga, kes oli lapsevankriga. Meesterahvas tõstis leti barjääri taga oleva tooli eest ära, liikus siis tagasi vahekäigu ja leti poole, kus nihutas leti alt paistvat taburetti tahapoole, samal ajal meesterahvas ja naisterahvas vestlesid omavahel. Naisterahvas kõnetas müüjat. Mees läks tagasi kohta, kus ta lükkas taburetti. Naisterahvas liikus meesterahva ette lapsevankriga seisma, mees istus letile ja upitas end leti taha, misjärel tõusis kiiresti püsti. Naisterahvas oli kogu selle aja jooksul seljaga tema poole ja seisis lapsevankriga leti ääres. Mees pani midagi omale põue ja kadus seejärel kaadrist. Naisterahvas keeras lapsevankri ümber ja järgnes meesterahvale (tl 96-107); tunnistaja IB ütlustega selle kohta, et tuttava Viktori palvel seisis ta Balti Jaama turul lapsevankriga Viktori ees, seejärel käskis Viktor kiiresti välja minna ning Telliskivi peatuses näitas Viktor tunnistajale ühte naiste käekotti ja ütles, et võttis selle turult. Alles siis sai tunnistaja teada, et Viktor oli turult käekoti varastanud (tl 113-116). Süüdistatav Z.S tunnistas end käekoti varguses süüdi ja seletas, et varastatud käekotis oli ID kaart, mobiiltelefon, rahakott ja mingi väike summa raha. Mobiiltelefon võeti temalt peksmise käigus ära, koti viskas ära ja ID kaardi pani turu väravate juurde (tl 109-112, 132-134). Tallinna Kaubamaja avalduse ja õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nr 146, mille kohaselt peeti 10.08.2012 Gonsori 2 asuvas Tallinna Kaubamajas kinni Z.S, kelle juurest avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu (2 kudumit Hugo Boss) 439,90 euro väärtuses. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (tl 120); tunnistaja IU ütlustega, kes nägi turvatöötajana 10.08.2012 kella 09:15 paiku meesterahvast kabiini minemas kolme esemega, meesterahvas väljus vaid ühe paari teksadega ja möödus kauba eest maksmata kassast ja turvaväravatest. Kuna kabiinist midagi ei leitud, peeti isik kinni, tema juurest leiti kaks Hugo Boss kudumit, mille kohta meesterahval ostutšekki esitada ei olnud (tl 121). 10.08.2012 Tallinna Kaubamajast toimepandud kahe Hugo Bossi kudumi varguse kahtluses peeti kinni Z.S (tl 125-127). Süüdistatav tunnistas end arutatavas kuriteoepisoodis süüdi ja seletas, et püüdis varastada kahte Hugo Boss ́i kampsunit, väljudes müügisaalist kampsunite eest maksmata. (tl 128-130, 132-134).

Kannatanu ÜB avaldusega selle kohta, et 05.09.2012 varastas meesterahvas Raekoja platsi müügipunktist nr 67-68 naiste rebasenahast mütsi väärtusega 100 eurot. Kaup tagastati kannatanule rikkumata kujul (tl 2); tunnistaja TB ütlustega, kes nägi, kuidas 05.09.2012 kell 13:15 paiku võttis meesterahvas Raekoja platsi müügipunktist nr 67-68 naiste rebasenahast mütsi ning lahkus maksmata Viru tn suunas. 10 minutit hiljem nägi tunnistaja sama meesterahvas uuesti Raekoja platsil ning turvamees pidas isiku kinni. Isiku kilekotist leiti varastatud rebasenahast müts. Varastatu tagastati ÜB(tl 3); 05.09.2012 patrullpolitseiniku Kuldar Kukk ettekande ja kahtlustatava kinnipidamisprotokolliga, mille kohaselt anti poliseile 05.09.2012 kella 13:40 paiku üle Z.S, kes oli Raekoja platsi müügipunktist nr 67-68 varastanud naiste rebasenahast mütsi, mis õnnestus tagastada müügipunktile (tl 4, 7-8). Süüdistatav Z.S tunnistab, et 05.09.2012 kella 13:15 paiku võttis Raekoja platsil letilt mütsi, millega lahkus maksmata. 10 minuti pärast peeti ta kinni ning ta kilekotist leiti müts (tl 10-12). Kohus asub seisukohale, et arvestades eeltoodud kogutud tõendeid on süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohus leiab, et Z.S on vargused toime pannud tahtlikult. Süüdistatava enda poolt antud ütlustest ja kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegutses ta kindla eesmärgiga võttes võõrast vara eesmärgiga saada varalist kasu teiste isikute arvelt. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ette kavatsetud tegevusele. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Z.S viimati karistatud Harju Maakohtu 18.05.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (tl 136-146, 147-149). Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus 5 episoodis, mis on toimepandud kolme kuu jooksul. Seega on taoline käitumine süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus leiab, et Z.S-i poolt toimepandud teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, teod on õigusvastased ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

TSIVIILHAGID

Kohtueelses menetluses on kannatanu SK esitanud tsiviilhagi kogusummas 105 (ükssada viis) eurot ja 12 (kaksteist) senti, mis sisaldab endas varastatud esemete maksumust summas 75,12 eurot ja ID kaardi taastamise kulusid summas 30 eurot. Kannatanu ROÜ on esitanud tsiviilhagi summas 57 (viiskümmend seitse) senti, mis sisaldab endas lõhutud turvaelementide maksumust. Kohus leiab, et varastatud esemete maksumusena nõutud summad, taastamiskulud ja lõhkumisega tekitatud kahju on kooskõlas kriminaalasjas kogutud materjalidega, need on mõistlikud ning süüdistatavate süü kahju tekkimises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Süüdistatav on tsiviilhagid õigeks tunnistanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatav on küll ülekuulamistel toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatav pani peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist 1 kuu möödudes toime kolme kuu jooksul 5 uut süütegu. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Seega ei tuvasta kohus Z.S-i puhul karistust ei kergendavate ega raskendavate asjaolude olemasolu. Z.S on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt so.13 korral, ei oma hetkel ei töökohta ega sissetulekut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Süüdistatava süü raskusastme hindamisel arvestab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on talle esitatud süüdistus 5 varguse episoodis, mis on toimepandud pärast viimase karistuse kandmiselt vabanemist 1 kuu möödudes 3 kuu jooksul. Süüdistatava suhtes on varasemalt ära proovitud karistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja rahaline karistus. Süüdistatava käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistusega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud Z.S-ile nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kohus leiab, et süüdistatava süstemaatiline varavastaste kuritegude toimepanemine välistab tema suhtes tingimisi karistuse kohaldamise nii osaliselt, kui ka täielikult. Samuti oleks mõistetud vangistusest Z.S-i tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna süüdistuse sisust lähtuvalt ei ole isikule inkrimineeritud teod toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti ei pea kohus Z.S-i puhul võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Karistuse asendamisel üldkasuliku tööga eeldab, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Arvestades kuriteoepisoodide rohkust ning nende toimepanemise intensiivsust, leiab kohus, et Z.S ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid. Kohtul puudub erinevalt kaitsjast veendumus, et Z.S on asunud paranemise teele, kuna siiani on süüdistatav suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest üksnes vangistuses viibimise ajal, mida võib järeldada asjaolust, et süüdistatavale on viimastel aastatel vähemalt korra aastas mõistetud karistusena reaalne vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Arvestades asjaolu, et viiest toimepandud episoodist jäid kolm katse staadiumi, vargusega tekitati kahju kahele kannatanule ning tekitatud kahjud ei ole kuigi suured, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole niivõrd suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas arvestades kuritegude toimepanemisel näidatud järjekindlust, ei pea kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni 1/5 määra.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd süüdistataval puuduvad hetkel sissetulekud, käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu ning süüdistatavalt mõistetakse välja ka tsiviilhagid, mis kokku moodustavad küllaltki suure summa, leiab kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb määrata KrMS § 180 lg 3 alusel ositi pikema aja jooksul. Samas leiab kohus, et kuivõrd süüdistatava karistusaeg lõppeb enne rahaliste kohustuste täitmiseks sätestatud maksimaalset üheaastast tähtaega, võib määrata välja mõistetava menetluskulu tasumise tähtaja maksimaalses pikkuses, andes sellega süüdistatavale võimaluse iseseisvalt ja vabatahtlikult välja mõistetavad menetluskulud tasuda. Kohtunik Julia Vernikova

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.