lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-11636/8

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 24.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-11636/8
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
24.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1316
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-11636/19Tartu Ringkonnakohus09.04.20141-12-11636/30Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja08.06.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-11636

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 19. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Dmitri Piiri (Piir) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 19. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Dmitri Piiri määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1.Tartu Maakohtu 19.12.2012 määrusega jäeti Dmitri Piir temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. D. Piir mõisteti süüdi Ida-Viru Maakohtu 18.10.2000 otsusega KrK § 101 p-de 2,7, KrK § 108 lg 2 ja KrK § 113 järgi ning karistuste osalise liitmise teel mõisteti KrK § 40 ja 40 lg 31 alusel tema lõplikuks liitkaristuseks 20 vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja algus on 04.08.1999 ja lõpp 03.08.2019. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 04.12.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

2.Maakohus, tutvunud Tartu Vangla arvamusega ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 D. Piiri suhtes tehtud kohtuotsusest ja Tartu Vangla arvamusest nähtub, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 2 korral. Ta kannab vangistust vägivallateo, raske kehavigastuse tekitamise ning tapmise eest, mis on toime pandud joobeseisundis huligaansel ajendil ja eriti piinaval viisil. Käesoleval ajal kannab ta vangistust m.h I astme kuriteo eest. Mõistetud vangistusest on süüdimõistetul kandmata ligi 6-aastat ja 8-kuud. Ida-Viru Maakohtu 18.10.2000 otsuse järgi lõi süüdimõistetu joobeseisundis huligaansel ajendil oma vanemate majas kannatanut rusikatega vastu nägu ning pigistas sõrmedega tema kõri. Kui kannatanu kaotas teadvuse, tassis ta kannatanu kööki ning märgates, et viimane on elus, istus talle rinnale. Ta jätkas kannatanu lämmatamist, millega valmistas talle rohket kannatusi ja piinu. 2.2 D. Piir on korduvalt käitunud õigusvastaselt ning tal ei ole olnud piisavaid oskusi probleemide adekvaatseks lahendamiseks. Ta on vangistuse ajal läbinud küll kolm vajaliku sotsiaalprogrammi, kuid samas on teda korduvalt karistatud samasisuliste distsipliini rikkumiste eest. 2.3 Süüdimõistetut on distsiplinaarkorras karistatud 2011. aastal 5 korral ja 2012. aastal 3 korral, mis näitab, et ta ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi vangla järelevalve tingimustes. Järelikult on tema õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumisekontrollile praegu kaheldav. Süüdimõistetu vanglast ettetähtaegse vabastamise üheks tingimuseks on aga tema õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal. Vangla on lugenud süüdimõistetu kõrgohtlikuks. Seega ei ole praegu välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo ning pole suuteline käituma veel seadusekuulekalt. 2.4 Puudub kindlus, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et on läbinud kolm vajalikku sotsiaalprogrammi, töötab vanglas majandustöölisena, soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, omab kindlat elukohta ning tal on võimalik saada töökoht XXX OÜ-s. 2.5 Süüdimõistetut, kes on toime pannud raske isikuvastase kuriteo ja kellel on kehtivad distsiplinaarkaristused, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Arvestades D. Piiri poolt toime pandud kuritegude laadi ja raskust, ei ole kantud karistus piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus D. Piiri vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta ja teha uus määrus, millega rahuldada Tartu Vangla taotlus D. Piiri tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. D. Piiri põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Ida-Viru Maakohus juba arvestas toime pandud kuriteo raskust, kui määras reaalse vanglakaristuse. Kuivõrd seadusandja on sätestanud KarS § 76 lg 2 p-s 2 kohtu õiguse asendada reaalne vangistus tingimisi karistusega, on kuriteo raskuse teistkordne arvestamine topeltkaristamine. Arvestades sedagi, et D. Piir on tunnistanud puhtsüdamlikult oma tegu ja

seda ka siiralt kahetsenud. Seda asjaolu arvestas ka prokurör, kui palus kohtul määrata 13aasta pikkune vangistus (mis on praeguseks ajaks ka ära kantud). 3.2 Distsiplinaarrikkumiste näol ei ole tegemist vägivaldse või agressiivse loomuga rikkumistega vaid on seotud tubakatoodetega. Tubakasõltlastele ei pakuta vanglas alternatiive suitsetamisest loobumiseks. 3.3 Eeltoodust nähtub, et määruskaebuse esitaja suudab seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhoolduse nõudeid täita, panemata toime uusi kuritegusid ja kohtu vastupidised kahtlused ei ole põhjendatud. 3.4 D. Piir omab kindlat elu ja töökohta. Tal puuduvad võlad ja materiaalsed probleemid. Ühtlasi palub D. Piir arvesse võtta Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja toetavat seisukohta tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ning tema enda soovi elada seaduskuulekat elu ja töötada ühiskonna hüvanguks.

4.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 09.01.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 16.01.2013. Nimetatud ajaks seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata KarS § 76 lg 2 p-s 2 formaalsete eelduste esinemisele võimalik D. Piiri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
5.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et D. Piiri ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, kes on toime pannud rasked kuriteod ja keda on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega kui karistuse kandmise lõpuni on jäänud 6 aastat ja 8 kuud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 D. Piir heidab maakohtule ette, et viimane on teda n-ö topelt karistanud, kui arvestas kuriteo toimepanemise asjaolusid ennetähtaegse vabastamise otsustamisel teistkordselt. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel m.h kuriteo toimepanemise asjaolusid, mille all võetakse arvesse vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Sestap on maakohus õigesti nimetatud asjaolusid analüüsinud ja sedastanud, et D. Piiri poolt toime pandud kuritegu oli I astme kuritegu, millega põhjustati kannatanu surm eriti piinaval viisil. 5.3 Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et isiku ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks on tema õiguspärane käitumine vangistuses. Maakohus on õigustatult osundanud, et kehtivad 8 distsiplinaarkaristust kannavad selget sõnumit sellest, et D. Piir ei suuda ka isegi vangla järelevalve tingimustes õiguspäraselt käituda. Määruskaebuse esitaja on juhtinud ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et tegemist ei ole vägivalla kasutamise eest mõistetud distsiplinaarkaristustega. Sellega tuleb nõustuda – D. Piiri on karistatud peamiselt tubakatoodete omamise eest. Ringkonnakohtu hinnangul puudub aga kohtul alus distsiplinaarkaristusi kuidagi astmestada. Individuaalsest täitmiskavast nähtub, et D. Piir on

läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu Sinu valik, mida rakendatakse sõltuvusprobleemidest vabanemise toetamiseks. Seega ei saa väita, et vangistusasutuses alternatiive tubakatoodete tarvitamisest loobumiseks ei pakuta. 5.4 Ringkonnakohus peab D. Piiri puhul positiivseks, et vabanedes oleks tal elukoht, samuti on esitatud garantiikiri, mille kohaselt saab ta tööle XXX OÜ-sse. D. Piiril puuduvad võlad ning ta on avaldanud soovi elada seaduskuulekat elu ja töötada ühiskonna hüvanguks. Maakohus on nimetatud asjaoludega kaalutlusotsuse tegemisel ka arvestanud, ent pidanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist arvestades D. Piiri poolt toime pandud kuritegude laadi ja raskust, ebapiisavaks. 5.5 Kohtukolleegium leiab, et isiku poolt toime pandud kuritegudel ja tema käitumisel karistuse kandmise ajal on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid lubadustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-11-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude raskusega ja käitumisega vangistuse ajal ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses eelnimetatud tingimustega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.7 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.