Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-587
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
Alla Lašmanova
Kriminaalasi
S.N-i süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi
Prokurör
prokuröri abi Evelin Merilaine
Süüdistatav
S.N elukoht: XXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord – Tartu Linnakohtu 17.02.1998. a otsusega KrK § 101 p 7 järgi 13 aasta vangistusega, vabanes karistuse kandmiselt ennetähtaegselt 12.06.2006. a katseajaga 4 aastat 2 kuud ja 1 päev tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Aivar Hint
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 24 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:
Süüdi tunnistada S.N KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus S.N-i suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
I Kokkuleppe sisu S.N süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema 11.01.2013 kella 12.43 paiku Tartumaal Vara vallas Matjama külas Konnamõisa bussipeatuse juures juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.N-ile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.N 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.N on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.N süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19.20 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 57.60 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. S.N-i kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist ja võimalust neid tasuda ositi ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib S.N-ile ilmselgelt üle jõu. Ta elab sotsiaalpinnal, saab sotsiaaltoetust, elatub marjade korjamisest ja külas leiduvatest abitöödest. Arvestades eeltoodut tuleb jätta õigusabi kulud riigi kanda ja välja mõista sundrahast 80 eurot. Kuna S.N-i sissetulekud on väga juhuslikku laadi, olles suuremad marjakorjamise perioodil, tuleb talle anda menetluskulude tasumiseks 10 kuud.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.