lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-12445/40

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 21.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-11-12445/40
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
21.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1067
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-12445/11Viru Maakohus Narva kohtumaja13.01.20121-11-12445/15Tartu Ringkonnakohus15.03.20121-11-12445/30Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.12.20121-11-12445/61Tartu Ringkonnakohus09.12.20131-11-12445/73Viru Maakohus Narva kohtumaja05.02.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-12445

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 6. detsembri 2012 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu H.R-i

(H.R)

kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 6. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu H.R-i kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt H .R-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista H.R-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.
4.
H.R tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „H .R 1-11-12445 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.H.R tunnistati Viru Maakohtu 13.01.2012 otsusega süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust ning KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.05.2009 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (4 kuud) ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 13.01.2012 ja lõpp 11.05.2014.
2.Viru Maakohtu 04.12.2012 määrusega jäeti H.R vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
3.Ringkonnakohus tegi 07.01.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 14.01.2013. Esimese astme kohtu määruse sisu
4.Maakohus tõi välja, et H.R-i on kriminaalkorras karistatud 13 korral, ta viibib vangistuses neljandat korda ning tema kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Teda on 4 korral kriminaalhooldusele määratud, kuid ta jätkas katseajal uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ka viimases kohtuotsuses kohaldati tema suhtes KarS § 65 lg-t 2. H.R-i kuritegelik käitumine on muutusteta olnud pikemat aega ning ta ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. H.R-i kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, kõik viimased kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Moraalselt toetab kinnipeetavat abikaasa ning tal on alaealised lapsed ja ema, kuid nad olid olemas enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest kinnipeetav karistust kannab, suutmata panna teda oma väärtushinnanguid ümber hindama ja seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab maakohtu hinnangul alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks S. Sumeitšuk talle määratavat katseaega läbida nõuetekohaselt ilma uusi kuritegusid toime panemata. Maakohus märkis, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu hinnangul H.R-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Maakohus tunnustas H.R-i selle eest, et talle ei ole vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi määratud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
5.H.R-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja H.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 12 kuud.
5.1.Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu. Määruskaebuse kohaselt puuduvad H.R vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega on karistuse kandmine teda otseselt mõjutanud ja muutnud. Isiku paranemist näitab ka asjaolu, et ta soovis vanglas töötada jäätmekäitlejana. Vabanedes on talle garanteeritud töökoht OÜ-s XXX. Enese käitumise parandamiseks võttis H.R vanglas osa sotsiaalprogrammist -2-

Eluviisitreening, kus õpetati vabanema alkoholi liigtarvitamisest. Määruskaebuse kohaselt on H.R otsustanud lõpetada alkoholi tarbimise, kuna on mõistnud, et kuritegude toimepanemine on olnud põhjustatud alkoholi tarvitamise tõttu. Kaitsja hinnangul ei saa talle ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. H.R-i elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele – ta asuks elama abikaasa ja laste juurde. Seega on tal olemas toetav sotsiaalne võrgustik abikaasa, laste ja töökaaslaste näol. Kaitsja leiab, et lähtudes positiivsetest muutustest vanglas on H.R motiveeritud läbima katseaega positiivselt, tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ja kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et H.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on H.R-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et H.R-i kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja H.R-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses väljatoodud positiivsed asjaolud nagu hea käitumine ja enda käitumise muutmisega tegelemine karistuse kandmise ajal ning vabanemisel eesootavad toetavad tingimused H.R-i ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad, kuna tema eelnev elukäik on näidanud, et nimetatud asjaolud ega ka H.R-i suhtes varasemalt mõistetud karistused tema käitumist tõenäoliselt ei mõjutaks.
8.H.R on alates 1993. aastast pannud järjepidevalt toime erinevaid kuritegusid: peamiselt vargusi, aga muuhulgas ka joobes juhtimisi ja kehalisi väärkohtlemisi. Ringkonnakohus leiab, et H.R-i korduv, s.o koguni 14 korral kriminaalkorras karistatus, katseajal uute kuritegude toimepanemine ja alkoholi kuritarvitamisest tulenevad riskid õigusvastase käitumise kordumiseks ei võimalda teda ennetähtaegselt vabastada, kuna viitavad sellele, et tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk on väga kõrge. Ringkonnakohus ei nõustu seetõttu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et H.R vanglas distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabanemisel elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu näitavad, et süüdimõistetu suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Samuti ei oleks ringkonnakohtu hinnangul niivõrd kõrge varasema kuritegeliku aktiivsusega süüdimõistetu vabastamine enne karistuse ärakandmist kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H.R tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

-3-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.