1-11-13353/18 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja kohtu seisukoht Valdemar Noormets tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.12.2011.a otsusega KarS § 25 lg 2 § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.01.2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistusaeg algas 02.12.2011.a ja lõppeb 17.06.2013. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist saabus 12.12.2012.a. Valdemar Noormets on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 02.11.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 4 aastat vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud; 2) 06.05.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi rahaline karistus 7480 krooni; 3) 21.01.2010.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 9; 200 lg 2 p 4 järgi 2 aastat ja 10 kuud vangistust, vabanes 22.02.2011.a tingimisi enne tähtaega. Väärteokorras karistatud 21-l korral. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Valdemar Noormetsa vanglas distsiplinaarkorras karistatud 2-l korral, viimati 27.08.2012.a kartseriga. Kasutanud vanglas füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava suhtes. Vabanedes kavatseb elama asuda venna juurde XXXX 2012.a oktoobrist õpib XXXX. Vabaduses kuritarvitas alkoholi ja narkootikume, on narkosõltlane. Vanglas ei ole läbinud sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogramme. Paikneb alates 15.10.2012.a sektsioonis, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kellel on tekkimas tahe tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ja sõltuvusprobleemidega. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58% ja uue vägivaldse kuriteo toimeopanemise tõenäosus 43%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Valdemar Noormetsa ennetähtaegset vabastamist lisakohustustega ja käitumiskontrolliga. Pärast materjalide kohtusse saatmist on Valdemar Noormetsale määratud 21.12.2012. a distsiplinaarkaristus, noomitus keelatud teo toimepanemise eest. Ta võttis tööobjektilt kaasa töövahendi, liivapaberi. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Valdemar Noormetsal vabaduses olemas elukoht venna juures XXXX Kindel töökoht puudub. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus ja uue kuriteo toimepanemine katseajal. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, s.o kriminaalkorras karistatud isikutega ilma ametnikult luba küsimata, v.a pereliikmed ja sugulased. Valdemar Noormets seletas kohtuistungil, et on liiga lihtsameelset suhtunud oma elusse. Oleks valmis uuesti alustama, tööle minema ja võlgasid tasuma, tahab peret luua. Teda toetavad ema ja vend. Ema elab ja töötab Iirimaal, vend põhiliselt Soomes, Eestis on kuus 5 päeva. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse ja ei toeta Valdemar Noormetsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel põhjustel: • Valdemar Noormets on karistatud kriminaalkorras neljal korral, sealjuures ohtlike varavastaste kuritegude – grupiliste röövimiste eest kahel korral. Kuritegu toime pannes on ta kasutanud vägivalda, mis tähendab ühiskonnale kõrgemat ohtlikkust, tema poolt oli toime pandud I astme kuritegu, mille kandmiselt on juba vabanenud ennetähtaegselt 22.02.2011, karistus oli kustumata ning pani katseajal käitumiskontrolli tingimustes toime uue kuriteo • Valdemar Noormetsa kohta vanglas tehtud riskihinnang näitab, et tema suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavad isikud. Lähivõrgustikuga (ema, tädi, vend) vanglas ei ole toimunud kokkusaamisi ja telefonikõnesid – seega sisuliselt lähivõrgustiku toetust ei nähtu.

• Ka ise peab enda probleemiks alkoholi- ja narkosõltuvust, kuid ravile asuda ei taha. Ka vanglas ei ole läbinud ühtegi sõltuvuskäitumisele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi, kuna enda sõltuvusprobleemi ei tunnista • Vangla hinnangul käitub impulsiivselt, tegude ja tagajärgede vahelisi seoseid ei mõista. Vastavalt olukorrale on võimelina kasutama vägivalda, et parandada oma majanduslikku olukorda • V. Noormetsa suhtes kohaldatud karistus ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seda kinnitab V. Noormetsal viimase aasta jooksul 2 distsiplinaarkaristuse olemasolu vägivallategude toimepanemise eest, mis näitab, et ka range järelevalvetingimustes ei soovi ta distsipliinile alluda. Vangistatu õiguspärane käitumine vanglas on aga tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks • Vangla hinnangul on V. Noormetsa uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on liialt suur. Eeltoodu annab alust arvata, et Valdemar Noormetsa tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik ning tema vabastamisel risk tema poolt uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt olemas. Puudub veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik korrigeerida Valdemar Noormetsa käitumismalli, mõtlemist ja elustiili. Seetõttu palun jätta Valdemar Noormets tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Valdemar Noormetsa tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalset alust, kuid süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 2/3 karistusajast. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. Kindlat töökohta ei ole ja seetõttu ei ole vabanemise korral tagatud elatusallikat. Ainuüksi elukoha olemasolu ei ole küllaldane materiaalne alus. Valdemar Noormets on saanud lähedastelt materiaalset tuge ja loodab sellele ka edaspidi. Lähedaste võrgustik on olemas ja võimalik ka et materiaalne tugi ka edaspidi, kuid see ei ole küllaldane resotsialiseerumise toetamiseks. Valdemar Noormetsa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. Valdemar Noormetsa eluviise iseloomustab varasem korduv karistatus õiguskorraga kaitstud ühe ja sama õigushüve vastu suunatud kuritegude eest. Tema kuritegudega on kahjustatud teiste isikute puutumatu õigus oma varale. Valdemar Noormets kannab liitkaristust, mille hulgas on karistus esimese astme kuriteo eest. Materiaalsete vahendite nappuse korral võivad kuriteod korduda. Kohus nõustub prokuröri arvamusega selles, et kantud karistus ei ole täitnud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki. Karistuse kandmise ajal on Valdemar Noormetsa korduvalt karistatud distsiplinaarsüütegude eest. Seega kuritegude asjaolud, süüdlase isik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist. Lähedaste isikute toetav võrgustik on vajalik vahetuks toeks resotsialiseerumisel. Kaugel elavad lähedased ei saa juhtida Valdemar Noormetsa tähelepanu elukorralduse kujundamisel. Vabaduses ootab Valdemar Noormetsa kriminaalkorras karistatud isikute võrgustik ja see asjaolu võib kinnipeetavat tagasi viia uutele kuritegudele ning seejärel vanglasse. See asjaolu paneb Valdemar Noormetsa raskemasse olukorda kui karistuse lõpuni kandmine. Valdemar Noormetsal on motivatsioon vabanemisele ja õiguskuulekale käitumisele. Järelejäänud karistusaja kestel on tal võimalik veel järele mõelda oma tegudele ja eluviisidele ning vabanemise korral eluviise muuta.