Kohtulahend

1-11-3053

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

Kriminaalasja number

1-11-3053

Kohtunik

Madis Kägu

Istungisekretär

Elen Heidok

Kriminaalasi

Prokurör

B.P tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine B.P Isikukood: XXX; elukoht:XXXX, Tartu; kodakondsus: määratlemata Kirjaliku arvamusega Jane Pajus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus

Kinnipeetav

määras Jätta vabastamata B.P (isikukood XXX) Tartu Maakohtu 04.11.2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused Tartu Maakohtu 04.11.2011.a otsusega tunnistati B.P süüdi KarS § 120, § 121 ja § 25 lg 1, 2 - § 266 lg 1 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.04.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ning karistuse alguseks loeti 30.05.2011.a. Kohtuotsus jõustus 22.11.2011.a. Karistuse kandmise algus oli 30.05.2011.a ja lõpp on 25.05.2013.a.

Tartu Maakohtu 21.05.2012.a määrusega jäeti B.P tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 07.12.2012.a. B.P on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: Tartu Maakohtu 16.04.2004.a otsusega KrK §100, § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 185 lg 2 järgi 9 aasta vangistust, vabanes ennetähtaegselt 01.02.2010. a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on B.P vanglas distsiplinaarkorras karistatud 4-l, viimati 31.05.2012.a kartseriga. Vabanedes asub elama vanemate juurde XXXX. Väidetavalt olemas töökoht. Enne vangistust tarvitas alkoholi, psüühika on kahjustatud kroonilisest alkoholismist, kinnipeetaval on korduvalt täheldatud alkoholipsühhoose. Raske isikuvastase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Psühhiaatriliste probleemidega kaasneb intellekti langus, võib kaotada enesekontrolli. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 8% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 22%. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu Vangla toetab B.P ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetaval vabaduses olemas elukoht vanemate juures Tartus. Soovib asuda tööle kas XXXX. Kinnipeetavale on määratud XXXX Rahalised nõuded puuduvad. Vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on varasem karistatus, alkoholi tarvitamine kõrgohtlikkus avalikkusele. Ametnik palub juhul, kui B.P vabastatakse, määrata talle käitumiskontrolli ajaks kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu poolt määratud isikutega, s.o kriminaalkorras karistatud isikutega ilma luba küsimata. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud B.P vanglast vabastamine ennetähtaegselt, kuna teda on korduvalt karistatud kriminaalkorras, s.h. vangistusega ja katseajal on ta toimepannud uued kuriteod, mis näitab, et varasemad karistused ei ole talle mõju avaldanud ning ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Samuti on olemas maandamata riskid seoses kinnipeetava alkoholisõltuvusega. B.P avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et B.P tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud B.P kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, s.h. ka reaalsed vangistused ning katseajal nõuete eiramine, uue kuriteo toimepanemine katseajal ja alkoholi sõltuvusprobleemid.. Peale selle on B.P vanglas toimepandud distsipliinirikkumiste eest 3 kehtivat karistust. Vaatamata B.P-le antud võimalustele, aga ka reaalsete vangistuste kohaldamisele on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi ja reeglite eiramist ka vangla tingimustes. Kohus nõustub prokuröri arvamusega. Nendel asjaoludel jääb väheks B.P paljasõnalistest lubadustest, viidetest võimalikule tööle saamisele ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega.