1-12-8767
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-8767 (11240105491)
Kohtukoosseis
Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas
Kriminaalasi
B.U süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p 4, 8; 266 lg 1; 202 lg 1 järgi, D.J-i süüdistuses KarS §de 199 lg 2 p 5, 8, 9; 275; 274 lg 1 järgi, Z.L süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p 4, 8 - 22 lg 2; 121 järgi lühimenetluse korras
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 15. novembri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatava D.J-i apellatsioon
Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava D.J-i apellatsioon Viru Maakohtu 15. novembri 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-12-8767 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 15.11.2012 otsusegatunnistati D.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Veel tunnistati ta süüdi KarS § 275 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati D.J vangistusega 3 aastat.
KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 12 päeva karistuse hulka ning kandmisele kuulub 2 aastat 11 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 21.05.2012. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsusele on apellatsiooni esitanud D.J , kes palub tühistada maakohtu otsuse karistust puudutavas osas. Ta taotleb karistuseks 2 aastat vangistust, nagu seda talle palus mõista prokurör. D.J ei ole nõus, et talle mõisteti suurem karistus kui seda taotles prokurör. D.J palub karistuse mõistmisel arvestada, et ta on haige inimene, mille kinnituseks ta on apellatsioonile lisanud terve rea arstlikke tõendeid, mis on välja antud Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt. D.J taotleb suulist menetlust, sest soovib osaleda ringkonnakohtus tema apellatsiooni läbivaatamisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
isikute tervise kahjustamisest ning nende solvamisest, tuleb talle anda selge sõnum, et niisugune käitumine on eriti taunitav ja toob kaasa rangema karistuse. Seetõttu mõisteti talle liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Ringkonnakohus märgib, et D.J-ile mõistetud karistus vastab toimepandud kuritegudele ning süüdimõistetu isikule. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-91-07 punkt 6.6 kohaselt kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on märgitud, et kui kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleks seda ka eraldi põhjendada. Käesoleval juhul on maakohus põhjendanud (otsuse lk 22), miks D.J-ile mõisteti raskem karistus kui seda oli taotlenud prokurör. Seega on järgitud vastavat kohtupraktikat. Karistust mõistes oli maakohtule teada D.J ervislik seisund (IX kd lk 25 ja 34) ja seda ka arvestati (otsuse lk 22). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel küllaldaselt ja igakülgselt arvestanud D.J-i isikut iseloomustavaid andmeid, mis olid kriminaalasjas olemas. Süüdlase isiku arvestamist talle karistuse mõistmisel nõuab kohtupraktika (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-10-09 p 30.2, 3-1-1-11-10 p 6.1).
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.