Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-05-234
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Tõlk
X
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Vladimir Gussevi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Vladimir Gussev (IK: X; viibimiskoht: X)
Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Vladimir Gussev temale Harju Maakohtu 09. mai 2006. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 09. mai 2006. a otsusega tunnistati Vladimir Gussev süüdi KarS § 141 lg 2 p 1, 6 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 12 aastat vangistust alates 18. detsembrist 2004. a. KarS § 68 alusel loeti karistusaja hulka ka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 20. detsembril 2006. a. Vladimir Gussevi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 16. detsembril 2016. a.
Vladimir Gussevit on varem kriminaalkorras karistatud: - Krasnodarski garnisoni Sõjatribunali 15. novembri 1985. a otsusega Vene NFSV KrK § 145 lg 1 ja § 246 alusel 2-aastase vabadusekaotusega; - ENSV Ülemkohtu 02. oktoobri 1989. a otsusega ja Tallinna Linnakohtu 15. septembri 1992. a määrusega tehtud ümberkvalifitseeringutega ENSV KrK § 101 p 3, § 115 lg 3 p 1, § 139 lg 1 ja § 113 alusel 15-aastase vabadusekaotusega, mille kandmiselt ta 20. septembril 2002. a tingimisi ennetähtaegselt vabastati. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Vladimir Gussevi uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. X eest süüditunnistamise tõenäosus on kahe aasta jooksul X. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab vangla süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu lähedasteks tema X ja X. Elama soovib ta vabaduses asuda X kuuluvasse korterisse, kus elab ka tema X, kuid kumbki isik ei ole elektroonilise valve kohaldamiseks nõusolekut andnud. Kohtumenetluse poolte seisukohad Vladimir Gussev soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning on nõus võtma endale ka elektroonilisele järelevalvele allumise kohustuse. Elama soovib süüdimõistetu asuda oma X juurde ning usub, et saaks ka töökoha X. Süüdimõistetu selgitas, et kuigi ta on vanglas katkestanud sotsiaalabiprogrammi, siis ei toimunud see tema enda initsiatiivil, vaid keelebarjäärist tulenevalt. Samas on ta valmis sotsiaalabiprogrammides osalema ja võtma endale ka vabanemisel kohustusi. Süüdimõistetu arvab, et ei peaks nii karmi karistust kandma, kuna ei ole konkreetseid süükspandud tegusid toime pannud, keegi ei saanud kannatada ja tõsiseid asju ei ka ei toimunud. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Vladimir Gussevi katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades nii toimepandud kuriteo raskust, süüdimõistetu poolt ärakandmata karistusaja pikkust, tema varasemat elukäiku, käitumist vangistuses kui ka ühiskonnaohtlikkust. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Vladimir Gussev kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Vladimir Gussevi puhul on positiivne vangistusest kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, vangla tööhõives osalemine, riigikeele B1 taseme eksami sooritamine, sotsiaalabiprogrammi „12 sammu“ läbimine ning osalemine korralistel vestlustel käitumise ja mõtlemise muutuste säilitamiseks ning teiste isikute seisukohtade mõistmiseks. Samuti on positiivne, et tal puuduvad täitmata rahalised kohustused ning tal on kogunenud vabanemisfondi enam kui 800 eurot, mis võimaldaks talle vabaduses ilmselt esmase toimetuleku. Samas aga peab kohus arvestama, et Vladimir Gussevit on kriminaalkorras karistatud juba kolmel korral ning ka reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Teda on eelmise vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud. Käesolevalt kannab ta karistust nii X. Samuti on teda varem karistatud muuhulgas X. Seega tuleb kohtunikul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetul mõistetud karistusest ligikaudu 4 aastat veel kandmata, mistõttu leiab kohtunik, et arvestades tema tegude raskust, oleks tema ennetähtaegne vabastamine ilmselgelt ühiskonna õiglustunnet liigselt riivav. Samuti ei ole kohtul tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid piisavalt maandatud ning ta suudaks oma elu vabaduses seadusekuulekalt jätkata. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et tegelikult ta nii karmi karistust ei vääri, kuna keegi ei saanud kannatada ja tõsiseid asju ei toimunud. Seega on kohtul tekkinud kahtluseid selle kohta, kas süüdimõistetu ikka mõistab adekvaatselt oma käitumist ja selle tagajärgi teistele isikutele ning kas tal on olemas piisav motivatsioon edaspidiselt oma käitumisviise muuta. Kohus leiab, et kuivõrd käitumise ja selle võimalike tagajärgede adekvaatne mõistmine ja enesele teadvustamine on oluline osa isiku rehabilitatsiooniprotsessist, siis tuleks süüdimõistetul sellega vangistuses edasi tegeleda ja kindlustada seega oma motivatsiooni vabaduses varasemast probleemkäitumisest hoidumiseks. Kuigi süüdimõistetu sõnul on tal vabanemisel võimalik asuda elama oma X juurde ning kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt elab süüdimõistetu X tema X kuuluvas korteris, siis ei ole kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal kohtul tekkinud siiski piisavat selgust selle kohta, kas süüdimõistetul ka tegelikult sinna elamaasumiseks nõusolek olemas on. Materjalidest nähtuvalt soovis süüdimõistetu endale ennetähtaegse vabastamise puhul võtta vabatahtlikult elektroonilisele järelevalvele allumise kohustust, kuid tema X ja X keeldusid nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks andmast. Seega on küsitav, kas on olemas ka nende nõusolek süüdimõistetu sinna elamaasumiseks ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, samas kui kindla elukoha olemasolu on üks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse eeltingimustest, et kriminaalhooldaja saaks süüdimõistetu suhtes ka reaalselt järelevalvet teostada. Eeltoodu põhjal leiab kohtunik, et Vladimir Gussevi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, arvestades nii tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ärakandmata karistusaja pikkust kui ka maandamata kuriteoriske. Samuti ei ole piisavat kindlust, et ennetähtaegset vabastamist toetaksid tema vabastamisjärgsed elutingimused.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.