Kohtulahend

6) 03.09.2001.a Harju Maakohtu poolt KrK § 177’3 järgi ja § 41 alusel 7 kuud vabadusekaotust; 7) 13.03.2002.a Harju Maakohtu poolt KrK § 177’3 järgi ja § 41 alusel 1 aasta 2 kuud ja 10 päeva vabadusekaotust; 8) 16.06.2004.a Põlva Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat; 9) 13.02.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 11 kuud vangistust; 10) 29.04.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 266 lg 2 p 1,3 järgi 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust; 11) 25.02.2011.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 10 kuud vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Giljari Stomat vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral - 29.05.2012.a kartseriga. Vabanedes asub elama ema juurde Tartusse. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 3000 euro Vabaduses kuritarvitas alkoholi ja narkootikume, kuid ise sõltuvust ei tunnista. Samas on alkoholijoobes toime pannud kuritegusid. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 61%. Riskivalemist lähtudes Tartu Vangla ei toeta Giljari Stoma ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on kinnipeetaval vabaduses olemas elukoht ema juures Tartus. Korter kuulub kinnipeetava vennale, kes on nõus, et G. Stoma asub elama tema korterisse. Kindel töökoht puudub. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus, narkootikumide tarvitamine ja narkosõltuvus. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; hiljemalt 2 nädala jooksul vabanemisest asuda ametlikult tööle või võtta end töötuna arvele; pöörduda anonüümsete narkomaanide rühma poole ja jätkata nende koosolekute külastamist vähemalt 3 kuu vältel vabanemisest. Giljari Stoma avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Oma seisukohta põhjendada ei soovinud. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Giljari Stoma tingimisi enne tähtaega vabastamist järgmistel põhjustel: · teda on kriminaalkorras karistatud 12 korda ja ta on ka varem kandnud reaalset vanglakaristust, mis näitab, et varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud; · ta on varasemalt olnud vangistusest tingimisi vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile, kuid see pole tema suhtes olnud tulemuslik, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka katseajal ja sellele järgnevalt; · tal on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ta ka range järelevalve tingimustes ei suuda täielikult ettenähtud korrale alluda, mis teeb kaheldavaks katseaja eduka läbimise; · Tartu vangla materjalidest nähtuvalt ei tunnista üldiselt oma probleeme ning pole motiveeritud nendega tegelema ja lahenduskäike otsima, mistõttu pole võimalik väita, et isik on oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused teinud ja uue kuriteo toimepanemise riski võib hinnata minimaalseks ning tõenäosust katseaja edukaks läbimiseks kõrgeks; · sõltuvusprobleemid, mis võivad hakata mõjutama tema käitumist vabaduses; · vabaduses puudub garanteeritud töökoht ning suured võlgnevused, mistõttu oht uue kuriteo toimepanemiseks kõrge, kuna on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamiseks; vangla hinnanud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul 61 %. Prokuröri hinnangul on positiivne Giljari Stoma vanglas eesti keele õppes osalemine, kuid negatiivsed asjaolud siiski prevaleerivad.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava ning tutvunud vanglast esitatud materjalidega ja prokuröri arvamusega, leiab, et Giljari Stoma tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid puudub küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 1/2 karistusajast. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. Giljari Stomal ei ole kindlat töökohta ega töötahet. Seetõttu puudub tal vabanemisel elatusallikas. Ainuüksi elukoha olemasolu ei ole küllaldaseks materiaalseks aluseks. Kinnipeetava seisukoht ühtib vangla spetsialistide ja prokuröri seiskohaga ning on kooskõlas KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaoludega, mida kohtul tuleb arvestada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel. Giljari Stoma on varem korduvalt karistatud isik. Ka karistuse kandmise ajal on tal distsiplinaarkaristused. Soovimatusest enne tähtaega vabaneda järeldub valmisoleku puudumine kriminaalhooldusele allumiseks. Kriminaalhooldus on tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral KarS § 76 lg 4 järgi kohustuslik. Eelkõige Giljari Stoma senised eluviisid ja hoiakud ei võimalda tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.