Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav
Süüdistus Kaitsja
Viljandi kohtumaja 15. jaanuar 2013 nr 1-12-11878 (kohtueelses menetluses nr 12284000153) riik versus B.F kokkuleppemenetlus kohtuistung kohtunik Toomas Lillsaar Eleri Romantšuk Merike Tikk B.F (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx xxx x-x xxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi advokaat Raul Tosmann
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada B.F süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuu; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega B.F-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 12. mai 2012. a otsusega B.F-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolme) kuu võrra ning mõista B.F-ile liitkaristusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS § 69 alusel asendada B.F-ile mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga 240 (kakssada nelikümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 15. november 2013; üldkasuliku töö tegemisel allutada B.F KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx xxx x-x xxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx ; tühistada B.F-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2.
Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista B.F-ilt sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) € ja riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € ja 80 senti ning muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 559 (viissada viiskümmend üheksa) € ja 50 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a veebruarikuust igakuise
menetluskulu osa 46 (nelikümmend kuus) € ja 63 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19 (üheksateist) € ja 20 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-11878“);
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on B.F toime pannud kuriteona varguse ehk võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi, mis seisnes selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna, tungis rippluku eemaldamise teel, 21.07.2012 ajavahemikul kella 08.00st kuni 17.30ni, sisse xxxxx xxxxx xx eramusse Suure-Jaani linnas. Eramu elutoast varastas Starman’i ZUUMbox’i Kaon KTFS660HDCO koos selles asuva Digi-TV kaardiga. Vargusega põhjustati omanik K.M.le varalist kahju kokku 134 eurot.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep e Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava
süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistamises 1 (ühe) - kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 12. mai 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 3 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 4 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (4 kuud vangistust = 2 tundi x 120 päeva), s.o üldkasuliku tööga 240 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 10 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2.Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 4, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4.Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179), 2. jaos ( ; § 180 - § 188) ning 3. jaos (Krimina ; § 189 - § 192). KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuar 2013 määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja
) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
15.detsembri 2009 otsusega on kinnitatud kulude (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava B.F-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,60 €. Süüdistatava B.F-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,20 €. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas kohtukutse kättetoimetamise postikulu – 2,70 €. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 480 €, ja riigi õigusabi tasu 76,80 € (57,60 + 19,20 €) ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 €. KrMS § 180 ( l) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 ( ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tuleb KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda, määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
5.Kohtu muud põhjendused KrMS § 313 ( ) lg 1 p 8 kohaselt s üüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.