Kohtulahend

KarS § 69 lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on E.T üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Välja mõista E.T-lt 297 (kakssada üheksakümmend seitse) eurot ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank AS-s, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-13-332 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata E.T-le menetluskulude tasumine ositi 3 (kolme) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. E.T süüdistatakse selles, et tema 13.01.2013 kella 12:05 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis Tartu linnas Kastani tänaval Võru ja Riia tänavate vahel mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, sest alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,78 milligrammi alkoholi. E.T rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2(3)

E.T pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 13.01.2013-14.01.2013, so kaks (2) eelvangistuspäeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 järgi asendada mõistetud seitsme kuu ja 28-päevane vangistus neljasaja seitsekümmend kuus (476) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks (2) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § –s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 järgi 240 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 57.60 eurot. Menetluskulude summa on 297,60 eurot. Kaitsja taotleb menetluskulude tasumist ositi 3 kuu jooksul. E.T ülalpidamisel on laps ja seetõttu ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Majanduslikel põhjustel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi KrMS § 180 lg 3 alusel. Ene Muts kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.