Kohtulahend

Sel moel A.B võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav A.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 27.05.2012 ja 23.08.2012 koostatud kannatanu VK’i ütlused, mille kohaselt 24.05.2012 tulid tema elukohta aadressile XXX, külla Aleksandr ja Ivan A.B, nad helistasid talle enne kohale jõudmist mõlemale telefonile. Koos tarvitati alkoholi. Kuidas ja millisel hetkel kadus ära tema üks mobiiltelefon Nokia C2-01 (IMEI 351971055923145), öelda ei oska. Mobiiltelefoni väärtus koos kõneaja ja mälukaardiga oli 72 eurot. Telefon on tagastatud ning kahju esitamise nõudest loobub. /t.l 2 – 6, 46 - 48/ • 17.08.2012 koostatud tunnistaja V M ’i ütlused, mille kohaselt 11.07.2012 tõi mobiiltelefoni Nokia C2-01 (IMEI 351971055923145) Mobiserv OÜ kauplusesse aadressile Jakobsoni 4, Tallinn, müügiks R J , mille kohta sõlmiti leping nr 335. Antud telefon müüdi ära 18.07.2012. /t.l 12 – 17/ • Koopia ostu-müügilepingust nr 335, mille kohaselt 11.07.2012 R J müüs OÜ-le Mobiserv mobiiltelefoni Nokia C2-01 (IMEI 351971055923145) 13 euro eest. /t.l 18/ • 17.08.2012 koostatud tunnistaja R S ülekuulamisprotokollist nähtub, et tema ostis mobiiltelefoni Nokia C2-01 (IMEI 351971055923145) OÜ-st Mobiserv. /t.l 19 – 22/ • 21.08.2012 koostatud tunnistaja R J ’i ütlused, mille kohaselt ostis ta nimetatud telefoni võõralt inimeselt tänaval, ostes müüjale viinapudeli. /t.l 25 – 27/ • 22.08.2012 koostatud kahtlustatava A.B ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end kahtlustuses süüdi ning selgitab, et paar päeva pärast vanglast vabanemisest läks ta koos vennaga K külla. K soovis talle näidata telefonist pilte lapselapsest, kuid ta ei leidnud telefoni üles. Helistas sellele K telefonile, kuid telefon oli välja lülitatud. Enne lahkumist nägi diivanil musta mobiiltelefoni Nokia. K ja tema vend olid sel ajal televiisori juures ning otsisid telefoni. Otsustas telefoni varastada, võttis selle diivanilt ja pani pükste taskusse. Hiljem lahkusid ning majast eemaldudes näitas vennale varastatud telefoni. Ivan ütles, et seda ei oleks olnud vaja teha. Pani telefoni kohe oma kõnekaardi ning telefonis olnud kaardi viskas minema. K telefoni varastamist ta tunnistada ei julgenud ning peale seda kui sai teada, et K tegi politseisse avalduse hakkas kartma ning palus telefoni Ivanil minema visata. Ivan andis telefoni J N ning viimane müüs telefoni viinapudeli eest maha. Kahetseb tehtut. /t.l 34 – 37/ • 23.08.2012 koostatud tunnistaja J N ’i ütlused, mille kohaselt juunikuus 2012 andis talle mobiiltelefoni Nokia Ivan A.B. Järgmisel päeval tagastas telefoni Ivanile, kuna viimane ütles, et selle telefoniga on probleeme. /t.l 40 – 42/ • 23.08.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon Nokia C2-01 (IMEI 351971055923145). /t.l 43 – 45/ • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 1,88 eurot. /tl 56/ Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava A.B süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu VK ́i ütlusi, tunnistajate V M ’i, R S , R J ’i ja J N ’i ütlusi, koopiat ostu-müügilepingust, vaatlusprotokolli fototabeliga, teatist süüdistatava keskmise sissetuleku kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava A.B käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikul 24. – 27.05.2012 viibides külas Tallinnas, XXX asuvas korteris varastas A.B VK’ile kuuluva mobiiltelefoni Nokia C2-01 maksumusega 72 eurot. Kogutud tõenditest nähtuvalt oli süüdistatav kannatanul külas ja tal oli vaba ligipääs kannatanu varale. Süüdistatava objektiivsest käitumisest, so mobiiltelefoni oma tasku panemisest ajal kui teised korteris viibinud isikud nimetatud telefoni otsisid saab järeldada, et süüdistatava eesmärgiks oli võõras vallasasi teiste teadmata ära võtta ja ebaseaduslikult omastada ja enda kasuks pöörata. Süüdistatav viis kannatanule kuuluva vallasasja kannatanu korterist välja, mistõttu vallasasja ik ei olnud enam oma vara asukohast teadlik, kuivõrd see oli tema valdusest välja viidud. Vahetult peale kannatanu korterist lahkumist võttis süüdistatav välja seal sees olnud kaardi ning hakkas oma kaardiga varastatud telefoni kasutama. Sel viisil kehtestas süüdistatav valduse kannatanu mobiiltelefoni üle ning asus oma äranägemise järgi võõrast vara käsutama. Taolistel asjaoludel on kohus seisukohal, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus ning heausksele isikule R.S tekitatud varalise kahju hüvitamist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras pikemaajalise reaalse vangistusega, millise ärakandmise järgselt lühikese aja möödudes pani süüdistatav toime menetlusesemeks oleva kuriteo. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Süüdistatava sõnade kohaselt on süüdistataval alaline töökoht ja sissetulek, mis annaks aluse kohaldada süüdistatava suhtes kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Samas leiab kohus, et eelmise karistuse ärakandmise järgselt koheselt uue, kuigi teiselaadilise kuriteo toimepanemine viitab sellele, et süüdistatav ei suutnud koheselt tavaeluga kohaneda. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes kergemaliigilise karistusliigi kohaldamine ei oleks põhjendatud ning rahaline karistus ei pruugi oodatud mõju avaldada. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis, tekitatud varaline kahju oli suhteliselt tühine ning varastatu õnnestus kannatanule tagastada, siis ei ole süüdistatava süü nii suur, et see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus peab võimalikuks mõista karistuse sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades süüdistatava süü suurust, karistust kergendava asjaolu olemasolu, süüdistatava õiguskuulekat käitumist pärast temale süüks arvatava teo toimepanemist ja tööle asumist, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Mis puudutab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid, siis leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista kõik menetluskulud, so määratud kaitsjale makstud tasud ja teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Arvestades süüdistatava kuriteo liiki ja süüdistatava andmeid tulude kohta, leiab kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu ning menetluskulud tuleb määrata KrMS § 180 lg 3, § 423 ja 424 alusel hüvitamiseks ositi maksimaalse tähtaja jooksul. Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.