Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-12-6658
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Kriminaalasi
Süüdimõistetu A.D vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
A.D (IK XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla)
Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu A.D temale Tartu Maakohtu 03. septembri 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud A.D tunnistati Tartu Maakohtu 03. seprtembri 2012. a otsusega süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A.D-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 08. märtsi 2007. a otsusega temale mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks ärakadmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 7 kuud 24 päeva vangistust alates tema kinnipidamisest, s.o 18. juunist 2012. a. Kohtuotsus jõustus 19. septembril 2012. a. A.D karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 11. veebruaril 2013. a.
A.D on varem kriminaalkorras karistatud:
käitumiskontrollile allutamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud sisulisest küljest. On küll positiivne, et vangistuses ei ole süüdimõistetu pannud toime ühtegi distsiplinaarrikkumist, tal puuduvad rahalised nõuded, tal on kogunenud vabanemisfondi esmaseks toimetulekuks vajalik raha ja väidetavalt on tal vabanemisel olemas ka töökoht, kuid nimetatud asjaolud ei ole siiski piisavad, et ennetähtaegset vabastamist toetada. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral ja reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Ta on olnud varasemalt ka katseajal, kuid sellest hoolimata kuritegelikku käitumist jätkanud ja rikkunud ka kriminaalhoolduse nõudeid. Materjalide põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu kuritegelikku käitumist on oluliselt mõjutanud alkoholi tarvitamine, kuid samas ise ta probleemi alkoholi tarvitamises ei näe. Samuti on ta materjalidest nähtuvalt oma käitumise osas kohati ennastõigustav ega pruugi probleeme täiesti adekvaatselt hinnata. Kuna tema käitumises on esinenud ka vägivaldust, pannes toime vägivallaga seotud kuritegusid, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist eriti põhjalikult kaaluda ning vaadata, kas kuriteoriskid on piisavalt maandatud. Käesoleval juhul kohtul süüdimõistetut iseloomustavate materjalide põhjal sellist veendumust kujunenud ei ole. Samuti ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik seetõttu, et vabanemisel soovib ta asuda elama välismaale, mis aga ei sobi kokku ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse olemusega, kus süüdimõistetu peab kriminaalhooldaja järelevalve all täitma nii seadusega sätestatud kontrollnõudeid kui ka kohtu poolt määratavaid kohustusi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et A.D katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ega põhjendatud. Süüdimõistetu ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ning seda ei toeta ka tema vabastamisjärgsed elutingimused ega jätkuvad kuriteoriskid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.