Kriminaalasi nr 1-13-224
Eesti Vabariigi nimel
10.jaanuaril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Andres Veski osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja süüdistatav Kunnar Mitt, IK 36909015721, elukoht: XXX, kriminaalkorras varem karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 329 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,
t u v a s t a s:
Süüdistus Kunnar Mitti süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 24.septembril 2012.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, milline kohtuotsus oli Liiklusregistri Tartu Büroo poolt 01.oktoobril 2012.a täitmisele pööratud, juhtis 31.detsembril 2012.a kella 20.28 paiku Tartus Turu 29 maja juures mootorsõidukit Opel Omega reg nr XXX, jättes sellega tahtlikult täitmata eespool nimetatud kohtuotsuse. Sellega pani Kunnar Mitt toime karistuse kandmisest kõrvalehoidumise so. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 329 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kunnar Mitile karistuseks 4 kuud vangistust. Lähtudes KarS § 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui Kunnar Mitt ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Kunnar Mitt tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub Kunnar Mitilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et Kunnar Miti puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja määrata, arvestades süüdistatava taotlust, menetluskulude tasumine pikema tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus
o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada vangistust.
Kunnar Mitt KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud
KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kunnar Mitt ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakata Kunnar Miti katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 180 alusel välja mõista Kunnar Mitilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kakssada seitseteist (217) eurot 50 senti ja kaitsja tasu viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti. Määrata, et Kunnar Mitil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.
Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.