Kohtulahend

S. U.

suhtes kohtuotsuse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S. U. süüdistatakse selles, et tema, 11.06.2012.a. võttis Võru maakonnas Rõuge vallas Hurda külas asuva Ülla ja Peeter Tiksi maamaja juurest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära hekslimasina, malmvanni, mootorratta külgkorvi, aiavärava tooriku, hobuniiduki ning viis niiduki vikatitera, tekitades vargusega varalise kahju 700 eurot; 12.06.2012.a., olles varem toime pannud varguse, tungis lukkude lõhkumise teel sama maamaja juures kahte kõrvalhoonesse, kust püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Žiguli täiskomplektset mootorit, Moskvitši täiskomplektset mootorit, kahte Moskvitši mittekomplektset mootorit, omavalmistatud aiatraktori rauast osasid, elektriventilaatorit, vaheltharijat, hobuniidukit ja muid rauast esemeid koguväärtusega 250 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kannatanu sekkumise tõttu. Seega pani S. U. toime varguse ja varguse katse, viimase neist sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus S. U. suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai S. U. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas S. U. kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. S. U. nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsusena kinnitada. Kaitsja leidis kohtuistungil, et kokkuleppes kirjeldatud tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. 2 (3)

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu Peeter Tiksi poolt esitatud tsiviilhagi kuriteoga põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud ja kuulub süüdlaselt S. U. VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja § 1045 lg 1 p 5, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusevastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, alusel väljamõistmisele. Süüdistatav S. U. tsiviilhagile vastu ei vaidle ja võtab hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi õigeksvõtu korral kohus rahuldab hagi. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad S. U. sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi taotlustest (tl 34, 51) on kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest 170,88 eurot ja kohtuistungil osalemise eest 95,04 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 435 eurot, sest S. U. pani toime teise astme kuriteo. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb S. U. tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.