Kohtulahend

Maakohtu 12.04.2012 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel, 14.09.2012 kell 14.25 Tallinnas Pärnu mnt 453E asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas Laagri Säästumarketi kaupluses alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes ühe 0,38g paki kaelakarbonaadi maksumusega 2,40 eurot ja kaks 1 kg pakki kohviube maksumusega 11,59 eurot, kaupa kogumaksumusega 25,58 eurot ning peitis need endaga kaasasolnud kotti ja möödus kassadest ning läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ning keda on Harju Maakohtu 12.04.2012 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel, 01.09.2012 kell 16.30 Tallinnas Mustamäe tee 41 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas Marja Säästumarketi kaupluses alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes 1liitrise pudeli viina Viru Valge maksumusega 13,39 eurot ja 0,379g Vene juustu maksumusega 2,24 eurot, kaupa kogumaksumusega 15,63 eurot ning peitis need endaga kaasasolnud kotti ja möödus kassadest ning läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega J.D pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristina Kivi, süüdistatav J.D ja tema kaitsja Riine Lumiste on sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava J.D karistamist vangistusega 7 (seitse) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistus ajavahemikus 01.09.2012 kuni 02.09.2012, 14.09.2012 kuni 15.09.2012, s.o 4 päeva ja kandmisele kuuluva karistuse alguseks lugeda 12.10.2012. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS § 199 lg 2 p 9; § 25 lg 2, § 68 lg 1 asub kohus seisukohale, et J.D kuulub temale KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimikust koopie tegemise kulu ja teise astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmisega kaasnev sundraha. Kohtueelsel menetlusel oli süüdistataval kokkuleppe sõlmimisel kaitsja ning kohus leiab, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud menetluskulu. Kuivõrd kohtuistungile ilmus süüdistatava kaitsja ning süüdistatav kohtuistungil loobus kaitsjast, leiab kohus, et kaitsjale kohtuistungiks ettevalmistamise eest makstud tasu ei saa süüdistatavalt välja mõista kaitsjast loobumise tõttu ning see osa

kaitsjatasust tuleb jätta riigi kanda. Süüdistatava sõnade kohaselt asub ta vabanemise järgselt tööd otsima ja süüdistatav lubas asuda tasuma ka menetluskulusid. Süüdistatav pidas seega võimalikuks, et ta on võimeline menetluskulud hüvitama, kuigi kaitsja enne temast loobumist ja istungilt lahkumist pidas vajalikuks taotleda osa menetluskulu jätmist riigi kanda seoses süüdistatava terviseseisundiga. Samas ei ole kohtule esitatud mingeid süüdistatava terviseseisundit iseloomustavaid andmeid. Seetõttu puudub kohtul alus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ning menetluskulu kuulub hüvitamisele süüdistatava poolt täies ulatuses. Samas peab süüdistatav otsuse kohaselt kandma isiku vabadust piiravat karistust veel mitu kuud ning selle aja jooksul süüdistataval rahalisi vahendeid ei teki. Seetõttu peab kohus vajalikuks anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel võimalus hüvitada menetluskulud seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul, so ühe aasta jooksul.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.