Kriminaalasi nr.1-11-6373
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
08. jaanuar 2013.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-6373
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär
Ingrid Koddo juuresolekul
Tõlk
Marina Davõdovits
Asja läbivaatamise kuupäev
08.01.2013 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Tartu Vangla esitatud materjalid A.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
A.K, isikukood xxx, viibib xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta A.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Vangla esitas 03.10.2012 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A.K tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 06.11.2012 määrusega saadeti asi kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. A.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.07.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust, KarS § 200 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 2 aastat vangitust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aastat vangistust.. Karistuse kandmise algus 07.06.2011 ja lõpp 07.06.2013.
Kinnipidamisasutuses A.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda pole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes soovib isik asuda elama Tallinnas, kindel elukoht puudub. Kinnipeetaval on 10 klassi haridust. Omandas kursuste raames katlakütja ja keevitaja kutse. Enne vangistust töötas juhutöödel. Vanglas on töötanud kokaabina ja keevitajana. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Rahalisi nõudeid on summas 3086 EUR. Osales sotsiaalprogrammis xxx tugigrupp 12 sammu ning Eluviisitreening ning programmis Vabastav hingamine, on hõivatud vangla tööhõives majandustöölisena. Enne vangistamist tarvitas isik narkootikume ning liigtarvitas alkoholi (kuriteod toime pandud joobeseisundis). Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 18 korda, reaalset vangistust kannab 14. korda. Tartu Vangla ei toeta A.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt A.K puudub elukoht, töökoht ja sotsiaalne võrgustik, tal puuduvad kehtivad dokumendid ja elamisluba. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. A.K ei taotle ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et A.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A.K on kriminaalkorras karistatud 18 korda. Varasemalt on A.K karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest, oli karistatud ka isikuvastase kuriteo eest. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue varavastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes kohaldatud tingimisi vangistus ei andnud tulemusi. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat elu- ja töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Ise A.K ei soovi enne ennetähtaegset vabastamist ning saab aru, et peale vabanemist asub jälle kuriteo toimepanemise teele. Samuti puuduvad ta igasugused dokumendid. Käitumiskontroll ilma alalise elukohata ei ole teostatav. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda A.K suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses. Seega võib järeldada, et A.K puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.
Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ning omandada töökogemust, mis käesolevaks ajaks ei ole küllaldane tema resotsialiseerimise võimalusi arvestades. Kohus leiab, et arvestab kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole A.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A.K vabastamisega temale Harju Maakohtu 11.07.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.