lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-10745/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 08.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-10745/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
882
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-10745/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja07.12.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-10745

Kohtunik

Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. detsembri 2012 otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Janar Toomemägi apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 1 jätta süüdistatav Janar Toomemägi apellatsioon Tartu Maakohtu 7. detsembri 2012 otsusele läbi vaatamata ja tagastada esitatud apellatsioon Janar Toomemägile. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 07.12.2012 otsusega tunnistati J. Toomemägi kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust ning KarS § 188 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti J. Toomemägi liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel ei pööratud vangistust osaliselt täitmisele ning määrati koheselt ärakandmisele 9 kuud vangistust. Maakohtu otsuse kohaselt ei pöörata KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel mõistetud karistusest 2 aasta ja 3 kuu pikkust vangistust täitmisele, kui J. Toomemägi ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati J. Toomemägile katseajaks kontrollkohustus mitte tarvitada narkootikume. KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti J. Toomemägi elukohas XXX sündmuskoha vaatlusel leitud ja ära võetud 1000 eurot. Samuti mõisteti J. Toomemägilt välja 2893 eurot ja 85 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Apellatsioonis esitatud taotlused

2.J. Toomemägi taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse osalist tühistamist: tema väärteokorras karistatuse ja konfiskeeritud summa väljamõistmise osas. Apellatsiooni kohaselt lõpetati J. Toomemägi suhtes väärteomenetlus seoses kriminaalmenetluse alustamisega, kuid maakohtu otsuse kohaselt on teda karistatud kanepi tarvitamise eest nii väärteo- kui ka kriminaalkorras, sest kohtuotsuses on märgitud, et J. Toomemägi on varasemalt ühel korral väärteokorras karistatud. Lisaks soovib J. Toomemägi, et temalt konfiskeeritud 1000 eurot arvestataks menetluskuludesse, kuna ta on 80 % töövõimetu ning tal ei ole võimalik nimetatud summat tasuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3.Kohtunik, kontrollides J. Toomemägi apellatsiooni nõuetele vastavust, leiab, et apellatsioon ei vasta nõuetele ning tulenevalt KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 2 ls 1 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile käesoleva seadustiku § 323 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud alustel. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole käesoleva seadustiku § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale, välja arvatud § 318 lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 järgi võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Sama sätte kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
3.1.J. Toomemägi taotleb apellatsioonis kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsuse osalist tühistamist, kuna maakohtu otsuses on märgitud, et teda on väärteokorras karistatud ning ta soovib temalt konfiskeeritud summa lugemist menetluskuludeks. Ringkonnakohus leiab, et J. Toomemägi ei ole apellatsioonis tuginenud asjaoludele, mis viitaksid sellele, et maakohus oleks rikkunud kokkuleppemenetluse norme, seejuures ka oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme, mõistnud J. Toomemägi süüdi teos, mis ei ole kuritegu, teo ebaõigesti kvalifitseerinud või mõistnud talle karistuse, mis ei ole seaduses ette nähtud. Ringkonnakohus märgib, et kuigi karistusregistri teatise kohaselt ei ole J. Toomemägi väärteokorras karistatud, toimikus sisalduva väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt on J. Toomemägi suhtes väärteomenetlus seoses sama teo osas kriminaalmenetluse läbiviimisega lõpetatud ning kohtul puuduvad vastupidisele viitavad andmed, ei ole väärteokaristuse ekslik märkimine kohtuotsuse sissejuhatavas osas kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis annaks aluse kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. Samuti ei tähenda väärteokorras karistatuse märkimine otsuse päisesse erinevalt apellatsioonis esitatud väitest seda, et isikut oleks sama teo eest nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Süüdimõistetult kokkuleppementluses kuriteoga saadud vara konfiskeerimine on aga kokkuleppe esemeks, mida KrMS § 318 lg 3 p 4 järgi § 318 lg 4 asjaolude puudumisel

apellatsiooni korras vaidlustada ei saa. Lisaks on süüdimõistetu taotlus konfiskeeritud summa arvamiseks menetluskulude hulka ka õiguslikult asjakohatu. Seega on J. Toomemägi apellatsioonis vaidlustanud vaid õigusliku tähenduseta ilmse ebatäpsuse maakohtu otsuse sissejuhatavas osas ning temalt konfiskeeritud summa väljamõistmise, mis ei ole asjaoluks, mida KrMS § 318 lg 3 p 4 ja § 318 lg 4 järgi apellatsioonimenetluses vaidlustada saaks.

3.2.Samuti leiab kohtunik, et J. Toomemägi apellatsioonist, maakohtu otsusest ega J. Toomemägiga sõlmitud kokkuleppest ei avaldu maakohtu poolt kokkuleppemenetluse normide rikkumist, kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ega muid KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud asjaolud, mis võimaldaksid kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni.
4.Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et J. Toomemägil puudub apellatsiooni esitamise õigus ning esitatud apellatsioon tuleb jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1 kohaselt läbi vaatamata ja tagastada J. Toomemägile.

Tiit Lõhmus kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.