Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-127
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
-
Kriminaalasi
O.N-i süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 263 p 3 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi
Prokurör
prokuröri abi Jüri Vissak
Süüdistatav
O.N elukoht: XXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Anu Vilt
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 256lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada O.N KarS § 263 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud 1 (ühe) aasta 5 (viie) kuu pikkusest vangistusest tuleb O.N koheselt ära kanda 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 68 alusel lugeda ühe kuu pikkuse vangistuse osa kandmise algusajaks O.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 5. jaanuar 2013. Karistuse ülejäänud osa 1 (üks) aasta 4 (neli) kuu pikkust vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui O.N ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse
katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõend – mobiiltelefon Nokia C3 (tl 11) tagastada kohtuotsuse jõustumisel selle valdajale L.S. (isikukood XXX, tel XX); salvestised (tl 14) jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista O.N-ilt riigituludesse menetluskuludena 1⁄2 sundrahast, s.o 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti ja kaitsjale makstud tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et O.N on õigus menetluskulud summas 361 (kolmsada kuuskümmend üks) eurot 50 senti tasuda kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu O.N süüdistatakse selles, et tema rikkus 05.01.2013 kella 12:58 paiku avalikku korda ähvardades lõhkeseadeldisega, mis seisnes selles, et tema helistas numbrilt XXX Lõuna Häirekeskuse telefonile 112 ja ütles: „Praegusel väljuval Hurghada reisil on pomm K.E. kotis“ ning 05.01.2013 kella 13:10 paiku rikkus avalikku korda ähvardades lõhkeseadeldisega, mis seisnes selles, et tema helistas numbrilt XXX Lõuna Häirekeskuse telefonile 112 ja ütles: „Ma enne helistasin teile, et Hurghada reisiga läheb Tallinnast Egiptusesse K.E..“ Kõnede tagajärjel kontrollis Põhja-Eesti pommigrupp Tallinna Lennujaamas aadressil Tartu mnt 101, Tallinn E.K. (ik XXX) pagasit, lõhkekeha ei leitud. Sellega pani O.N toime avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud lõhkeseadeldisega ähvardades, so KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 263 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestada karistusaja alguseks 05. jaanuar 2013, st päev millal O.N kahtlustatavana kinni peeti. KarS § 74 lg 2 kohaselt määrata, et mõistetud 1 aasta 5-kuulisest vangistusest peab O.N koheselt ära kandma 1 kuu vangistust. Karistuse ülejäänud osa - 1 aasta ja 4 kuud vangistust - ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui O.N ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et O.N on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse O.N süüdi tunnistada KarS § 263 p 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19.20 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 124.80 eurot, kokku 144 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda,
kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. O.N on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid 2 kuu jooksul, kuna tal tulöeb ära kanda ühe kuu pikkune vangistus. Kohus leiab, et O.N-i taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.