Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
4. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-08-4025
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 14. detsembri 2011 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Konstantin Jeršovi kaitsja vandeadvokaadi Karl Saavo määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 14. detsembri 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Konstantin Jeršovi kaitsja vandeadvokaadi Karl Saavo määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
Kriminaalhooldajale sai teatavaks, et K. Jeršovile on 15.08.2011 tehtud meditsiiniline uuring joobeseisundi tuvastamiseks. Tartu Politseiprefektuuri 18.11.2011 vastuse järgi on K. Jeršov arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini ja metamfetamiini. Samuti on K. Jeršov suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega - K.L. ja D.A. - ilma ametnikult luba taotlemata.
Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole K. Jeršov 15.08.2011 narkootikume tarvitanud, kuigi vastav analüüs temalt võeti. Kui tema organismist oleks leitud narkootilist ainet, oleks algatatud ka väärteo- või kriminaalmenetlus. Seda ei ole aga kuni tänaseni tehtud, järelikult on tegemist arusaamatusega. K. Jeršovi selgituse kohaselt informeeris ta 2011. a juulis kriminaalhooldusametnikku sellest, et tema elukaaslaseks on kriminaalkorras karistatud K.L. . Kriminaalhooldusametnik ei keelanud nende kooselu. K. Jeršov käis ametniku juures registreerimisel 1 kord nädalas, kuid tal ei keelatud suhelda K. L. D. Asmusega kohtus K. Jeršov paaril korral, kuid ta ei olnud teadlik, et D.A. on kriminaalkorras karistatud isik. K. Jeršov on täitnud katseajal KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Ta töötas või oli arvel töötukassas. Mõned hilinemised registreerimiskohustuse täitmisel olid tingitud töötamisest XXX. K. Jeršov helistas alati kriminaalhooldusametnikule, kui õigeaegselt registreerimisele ilmuda ei saanud. K. Jeršov kinnitab, et ei ole katseaja jooksul rikkunud temale KarS § 75 lg 2 alusel määratud kohustusi - mitte tarvitada narkootilisi aineid ja alkoholi ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Seega puudub ka alus KarS § 76 lg 5 kohaldamiseks ja kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
täidetud – ta on oma kuritegu kahetsenud, selle hukka mõistnud, teda ei ole karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud. Kohus märkis, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine on K. Jeršovile ühtlasi võimalus näidata, et ta on võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata tema püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Käitumiskontrolli nõuete määramine moodustab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahutamatu osa, kindlustades riigi järelevalve kantavate karistuste täideviimise üle. Kontrollnõuete eesmärgiks on tagada riigi järelevalve süüdlase käitumise üle. Kontrollkohustuste eesmärgiks on aga saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine tema resotsialiseerimise kaudu. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine on erand ja üldjuhul kehtib reegel, et mõistetud karistus tuleb süüdimõistetul kanda lõpuni. Seaduse mõttest (KarS § 76 lg 5) tulenevalt on seetõttu käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumine rangelt keelatud, kuna nimetatud sätte kohaselt kuulub karistus obligatoorselt täitmisele pööramisele, kui isik katseajal kontrollnõudeid ei järgi või ei täida talle pandud kohustusi. Kaitsja väidetele vastab ringkonnakohus järgmist. 8.1 Väär on määruskaebuses märgitu, mille kohaselt on K. Jeršov teavitanud kriminaalhooldajat kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest. Kohtuistungi protokollist nähtub, et K. Jeršovi kriminaalhooldusametnik sai sellest, et süüdimõistetu elukaaslane on kriminaalkorras karistatud, teada alles politsei kirjast. Viimasest nähtus ühtlasi asjaolu, et K. Jeršovi elukaaslane vahistati narkootikumide omamise pärast. 8.2 Kriminaaltoimiku materjalide hulgas on joobeseisundi tuvastamise saatekiri, millest selgub, et K. Jeršovilt võetud proovist leiti amfetamiini ja metamfetamiini. Kriminaaltoimikus on ka Lõuna Prefektuuri vastus kriminaalhooldusametnikule, et nimetatud rikkumise osas algatati väärteomenetlus nr 2780,11,006157. 8.3 Registreerimiskohustuse täitmisega seonduvalt märgib ringkonnakohus, et kriminaalhooldusametniku ettekande alusel oli K. Jeršovil mitmeid kordi raskusi, kuna väidetavalt võttis ta vastu kõik juhuslikud tööpakkumised, olenemata asukohast. Samas helistas K. Jeršov ametnikule hiljemalt päev pärast kokkulepitud kuupäeva ja teavitas mitteilmumise põhjustest.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.