Kohtulahend

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

aasta peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ei kaitsja ega ka mitte J.J maakohtus ei taotlenud. 6.2 Teisalt tuleb silmas pidada, et täielikku vabastust menetluskulude tasumisest kehtiv menetlusseadus üldse ei võimalda. KrMS § 180 lg 3 sätestab üheselt, et kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus neist riigi kanda. Ehk siis – menetluskulude terviklik riigi kanda jätmine, nagu seda taotleb J.J, ei ole üldse võimalik. 6.3 Praegusel hetkel tuleks seega kõne alla üksnes menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja seda määruskaebuses esitatud argumendil, et isikul puudub piisav sissetulek, s.o menetluskulude tasumine käib talle jätkuvalt ilmselt üle jõu. Kriminaalkolleegium möönab, et sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste vähendamist. Kuid toonitada tuleb sedagi, et sissetuleku puudumist ei saa käsitada otsuse täitmist takistava mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Seejuures lasub mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus isikul, kes taotleb hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summade vähendamist. Selleks tuleb esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav (selliselt ka RKKKm 3-1-1-105-12, p 7). 6.4 Seega oleks J.J pidanud kohtule esitama tõendid oma majandusliku olukorra kohta, kuid sellist tõendamiskohustust ta täitnud ei ole. Nii ei selgu määruskaebusest, kas süüdimõistetul võib olla mingit hõlpsalt realiseeritavat vara, mille arvelt tal oleks võimalik kohtuotsusest tulenevaid kohustusi täita. Seejuures on tähelepanuväärne, et kohtutoimikus sisaldub mitmeid J.J-i pöördumisi kohtu poole, milles ta taotleb endale just rahalise karistuse mõistmist toimepandud kuriteo eest (vt nt tlk 102, 111); muuhulgas viidatakse nendes kirjades ka 4-toalisele korterile, mida J.J väidetavalt XXX omab, samuti viidatakse kirjades pensionile, mille arvelt saaks J.J enda kinnitusel kanda rahalist karistust. Kirjeldatud põhjustel ei anna määruskaebuse väited menetluskulude vähendamiseks ringkonnakohtu poolt mingit alust. 6.5 Viimasena märgib ringkonnakohus, et mööda ei saa vaadata veel ka asjaolust, et kohtuotsus käesolevas kriminaalasjas tehti kokkuleppemenetluses. Kuigi seaduse kohaselt ei pea süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega kaasnevate menetluskulude väljamõistmine kajastuma sõlmitavas kokkuleppes, ei takista miski samas ka sellekohase märke tegemist sõlmitavasse kokkuleppesse; ning selliselt on käesoleval juhul ka toimitud. Nii on J.J enda kaitsja ning ka tõlgi kohalolekul sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt tuleb tal seoses süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega kanda ka menetluskulud kaitsjatasu, toimiku koopia tegemise, ekspertiisi teostamise ning sundraha näol (tlk 100). Sellist kohustust sisaldava kokkulepe on J.J allkirjastanud, see on edasiselt avaldatud kohtuistungil ning ka siis on J.J kinnitanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta on sellega nõus ning selle sõlmimine oli tema vaba tahe, mistõttu soovib ta selle kinnitamist (tlk 119). Ka see näitab täiendavalt, et kokkuleppes märgitust kõrvalekaldumiseks puuduvad vähimadki argumendid ning määruskaebus jääb täielikult tagajärjetuks.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.