Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-115-12 21. detsember 2012 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe Kolmanda isiku M. M.-i vara arestimine Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-12-5720 Kolmanda isiku M. M.-i esindaja vandeadvokaat Margus Viira, määruskaebus Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Laura Vaik 21. november 2012, kirjalik menetlus
teenides. Selle tegevuse kaudu sai juriidiline isik kuritegelikku tulu kokku summas 54 554 eurot. 1.2 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kahtlustatav Mandre BMS OÜ on saanud ajavahemikus 8. juuli 2008 – 27. juuni 2011 ööklubi omanikult, kelleks on Luksemburgi äriühing Olmlux S.A, kokku 54 554 eurot, mis on käsitatav kuriteoga saadud tuluna KarS § 831 lg 1 tähenduses. Kuna selle vara on äriühing ära tarvitanud, tuleb KarS § 84 alusel kohaldada konfiskeerimise asendamist. Kahtlustatavale Mandre BMS OÜ-le kuulub kinnistu, mis asub aadressil Xxxxxxx xx-x Tallinnas. Harju Maakohtu 17. veebruari 2012. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-1467 on kinnistu arestitud konfiskeerimise asendamise tagamiseks. 1.3 Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kinnistu alates selle omandamisest 14. detsembril 2005 koormatud hüpoteegiga summas 1 000 000 krooni (63 911 eurot 65 senti) M. M.-i kasuks. Asjaõiguslepingu kohaselt on selle hüpoteegiga tagatud kõik M. M.-i nõuded, mis tulenevad tema ja Mandre BMS OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kriminaalmenetluses kolmanda isikuna ülekuulamise käigus esitas M. M. kaks laenulepingut, mida tagab kinnistule seatud hüpoteek. Esiteks 2. mail 2005 sõlmitud laenuleping M. M.-i ja Mandre BMS OÜ vahel, mille kohaselt M. M. andis juriidilisele isikule laenu sularahas summas 600 000 krooni, millele lisandus intress 1% kuus. Laenu tagastamise tähtaeg oli 2. detsember 2011. 12. märtsiks 2012 ei olnud kolmanda isiku ütluste kohaselt laenusumma talle tagastatud. Lisaks 5. juulil 2011 sõlmitud laenuleping M. M.-i ja L. T. vahel, mille kohaselt kolmas isik andis L. T.-le laenu sularahas summas 25 000 eurot. Selle laenu tagamiseks on sõlmitud ka käendusleping, mille kohaselt Mandre BMS OÜ käendab L. T.-le laenu andmist. 1.4 M. M.-i ütluste kohaselt pärineb juriidilisele isikule laenatud sularaha tema isiklikest säästudest. Kriminaalmenetluses kogutud andmete kohaselt ei olnud M. M.-il ajavahemikus 1. jaanuar 2005 – 5. juuli 2007 piisavalt sularahasääste, et sellises summas laenu anda. Samuti ei kajastu vastavad lepingud Mandre BMS OÜ raamatupidamisarvestuses. Seega ei ole M. M.-i ja Mandre BMS OÜ vahel selliseid võlaõiguslikke suhteid, mida tagaks arestitud kinnistule seatud hüpoteek. Kinnistu on alates 2005. aastast olnud I. Mandre töö- ja elukohaks. Prokuratuuri hinnangul sooviti hüpoteegi seadmisega kinnistule vältida konfiskeerimist või konfiskeerimise asendamist.
lubatav, kuna kriminaalmenetluses ei ole M. M.-i vastu varalisi nõudeid esitatud. Riigikohtu praktika kohaselt on kolmanda isiku vara arestimine lubatav üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule kuuluva vara konfiskeerimine või selle asendamine, mitte aga selleks, et tagada süüdistatavale kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. mai 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-53-12, p 9). Samuti on alusetu väide, et kolmandal isikul puudus vara laenude andmiseks. Lisaks ei kaasanud maakohus kolmandat isikut nõuetekohaselt menetlusse, kuna M. M.-il ei võimaldatud viibida oma kohtuasja arutamise juures maakohtus.
isiku vara arestimise puhul on vastav regulatsioon sätestatud KrMS §-des 401-402 koostoimes §-ga
Karistusseadustikus ette nähtud kolmanda isiku vara konfiskeerimise võimalus ei ole mõeldud asendama kuriteo toimepanija poolt kolmandale isikule üle antud seaduslikul teel omandatud vara tagasivõitmist pankroti- või täitemenetluses. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. mai 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-53-12, p 9 ja 12. novembri 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-10212, p-d 8, 10 ja 14.) 7.2 Otsustamaks M. M.-ile kuuluvate varaliste nõuete ja neid tagava hüpoteegi arestimise õiguspärasuse üle, tuleb eeltoodust tulenevalt esmalt otsustada, kas käesolevas kriminaalmenetluses esineb õiguslik alus M. M.-i vara konfiskeerimiseks või muul viisil võõrandamiseks. Kolleegium märgib, et arestimistaotluses ja kohtumäärustes viidatud KarS § 831 lg 2 p-d 1-2 näevad ette, et erandina võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kui kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Juhul kui kinnisasi on saadud KarS § 831 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena, s.t kriminaaltuluna, on kinnisasjale kolmanda isiku kasuks hüpoteegi seadmine samuti vaadeldav kuriteoga saadud vara võõrandamisena (omandamisena) KarS § 831 lg 2 tähenduses. Varalist nõuet tagav hüpoteek vähendab ka kinnisasja väärtust. (Vt Riigikohtu 12. novembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-92-12, p 13.) Kuna KarS § 831 lg 2 teeb ühemõttelise viite üksnes sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud varale ehk tahtliku süüteoga saadud varale, mitte aga kuriteo toimepanija mistahes varale, mille ta on ühel või teisel eesmärgil kolmandale isikule võõrandanud, siis peab sellest tulenevalt ka kolmandalt isikult KarS § 831 lg 2 p-de 1 või 2 alusel konfiskeeritav vara alati pärinema konkreetsest kuriteost (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-102-12, p 12). 7.3 Kolleegiumi hinnangul ei nähtu käesolevas kriminaalmenetluses prokuratuuri esitatud vara arestimistaotlusest ega sellele lisatud materjalist, et M. M.-ile kuuluv hüpoteek ja sellega tagatud varalised nõuded vastaksid tahtliku süüteoga saadud vara tunnustele KarS § 831 tähenduses. Nagu nähtub prokuratuuri taotlusest ja ka kohtumäärustest, ei ole Mandre BMS OÜ-le kuuluv kinnistu süüteoga saadud vara. Seega ei ole ka sellele kinnistule hüpoteegi seadmist ja selle kasutamist varaliste nõuete tagamiseks võimalik vaadelda tahtliku süüteoga saadud vara üleandmisena kolmandale isikule KarS § 831 lg 2 tähenduses. Sellest tulenevalt puuduvad õiguslikud alused M. M.i vara – kinnistule seatud hüpoteegi ja sellega tagatud varaliste nõuete – konfiskeerimiseks või selle arvelt KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamisnõude täitmiseks. Olemuslikult taotleb prokuratuur praegusel juhtumil kolmanda isiku vara arestimist selleks, et kindlustada riigi konfiskeerimise asendamisnõuet Mandre BMS OÜ vastu. See ei ole aga kooskõlas karistusseaduses sätestatud konfiskeerimisregulatsiooniga, mille kohaselt võib isiku vara arestida ainult tema enda vastu suunatud nõude täitmise tagamiseks (vt p 7.1). Sel põhjusel on kohtud rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, arestides M. M.-i vara KrMS § 142 alusel.
Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 8. juuni 2012. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2012. a määrused, millega arestiti kolmanda isiku M. M.-i vara, s.o kahtlustatava Mandre BMS OÜ kinnistule kolmanda isiku kasuks seatud hüpoteek ja sellega tagatud olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded. Samas ei saa kõnealuste kohtumäärsute tühistamine endaga kaasa tuua M. M.-i vara aresti alt vabastamist, kuna 6. augustil 2012 on jõustunud Harju Maakohtu kohtuotsus, millega I. Mandre tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 2681 lg 1 ning Mandre BMS OÜ KarS § 2681 lg 3 järgi. Selle otsusega mõisteti Mandre BMS OÜ-lt KarS § 831 lg-te 1 ja 2 ning § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja 69 720 eurot 7 senti. Juriidilisest isikust süüdistatavale Mandre BMS OÜ kuuluv kinnistu jäeti aresti alla kuni konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa laekumiseni riigituludesse. Samuti jäeti süüdistatava Mandre BMS OÜ kinnistule M. M.-i kasuks seatud hüpoteek ja sellega tagatud nõuded konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla kuni konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tasumiseni või selle laekumiseni. Eeltoodust tulenevalt ei saa kolleegium otsustada kõnealuse M. M.-ile kuuluva vara aresti alt vabastamise üle, kuna see on käesolevaks ajaks arestitud jõustunud kohtuotsuse alusel. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.