Kohtulahend

kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdimõistetu ei pane 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

järgi ning mõista talle

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdimõistetu ei pane 3 ( kolm ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva

2 (4)

1-12-11705 jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

V.J süüdistatakse selles, et tema 15.04.2012. a kella 19:12 ajal püüdis Liivi lahes Lao sadama läheduses Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas, püügiruudus nr 178, V.J-ile kuuluvat väikelaeva (pardatähis PSA-520) kasutades kalapüügieeskirja § 26 lg 2 lubatud silmasuurusest ( so 70 mm ) väiksema silmasuurusega 78 erineva pikkusega nakkevõrguga 1314 ahvenat ja 8 koha, omamata nende võrkude kasutamiseks püügiluba. Samuti püüdis V.J koos G.I-ga 15.04.2012. a kella 19:12 ajal Liivi lahes Lao sadama läheduses Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas, püügiruudus nr 178, V.J-ile kuuluvat väikelaeva (pardatähis PSA -520) kasutades V.J-ile väljastatud kalapüügiloaga nr KI120057 lubatud 5 nakkevõrguga 4 haugi ja 2 lesta, millistele oli püügi toimumise ajal kalapüügieeskirjadega kehtestatud püügikeeld. V.J-ile väljastatud kutselise kaluri kalapüügiloa nr KI120057 alusel oli tal õigus kalapüügil kasutada viit nakkevõrku. Kalapüügiseaduse § 26 lg 2 kohaselt on Läänemeres keelatud kasutada nakkevõrku silmasuurusega alla 70 mm. Kalapüügieeskirjade § 37 lg 1 p 21 ja 26 kohaselt on haugi püük keelatud 1.märtsist kuni 30 aprillini ja lesta püük 15.veebruarist kuni 31.maini. Oma tegevusega rikkusid V.J ja G.I kalapüügiseaduse (KPS) § 13 lg 1, mida KPS § 202 lg 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks ja KPS § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 26 lg 2, § 37 lg 1 p 21 ning 26. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011.a. määrusega nr 122 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitasid V.J ja G.I oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 21584 eurot. Seega tema, kalapüügi nõuete rikkumisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. G.I süüdistatakse selles, et tema 15.04.2012. a kella 19:12 ajal aitas G.I oma isal V.J Liivi lahes Lao sadama läheduses Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas, püügiruudus nr 178, V.J-ile kuuluvat väikelaeva (pardatähis PSA -520) kasutades kalapüügieeskirja § 26 lg 2 lubatud silmasuurusest väiksema silmasuurusega 78 erineva pikkusega nakkevõrguga püüda 1314 ahvenat ja 8 koha, omamata nende võrkude kasutamiseks püügiluba. Samuti aitas G.I V.J 15.04.2012. a kella 19:12 ajal Liivi lahes Lao sadama läheduses Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas, püügiruudus nr 178, V.J-ile kuuluvat väikelaeva (pardatähis PSA-520) kasutades püüda V.J-ile väljastatud kalapüügiloaga nr KI120057 lubatud 5 nakkevõrguga 4 haugi ja 2 lesta, millistele oli püügi toimumise ajal kalapüügieeskirjadega kehtestatud püügikeeld. G.I tegevus seisnes selles, et olles kalurina märgitud V.J-ile väljastatud kalapüügiloale , aitas ta V.J paigaldada 78 erineva suurusega ja lubatust väiksema silmasuurusega võrke. G.I ülesandeks oli aerutada samal ajal, kui V.J võrgud püügile asetas. Samuti aitas G.I 15.04.2012 eelkirjeldatud võrgud püügilt eemaldada. V.J-ile väljastatud kutselise kaluri kalapüügiloa nr KI120057 alusel oli tal õigus kalapüügil kasutada viit nakkevõrku. Kalapüügiseaduse § 26 lg 2 kohaselt on Läänemeres keelatud kasutada nakkevõrku silmasuurusega alla 70 mm. Kalapüügieeskirjade § 37 lg 1 p 21 ja 26 kohaselt on haugi püük keelatud 1.märtsist kuni 30 aprillini ja lesta püük 15.veebruarist kuni 31.maini. Oma tegevusega rikkusid V.J ja G.I kalapüügiseaduse (KPS) § 13 lg 1, mida KPS § 202 lg 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks ja KPS § 17 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 26 lg 2, § 37 lg 1 p 21 ning 26. 3 (4)

1-12-11705 Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011.a. määrusega nr 122 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitasid V.J ja G.I oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 21584,00 eurot. Seega tema, kalapüügi nõuete rikkumisele kaasaaitamisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS § 361 lg 1, § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil V.J ja G.I tunnistas end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: süüdi tunnistada V.J KarS § 361 lg

1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdistatav ei pane 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2. Süüdi tunnistada G.I KarS § 361 lg 1, § 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdistatav ei pane 3 ( kolm) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatavad jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on nõus kokkuleppemenetlusega tlk 92. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada V.J ja G.I esitatud süüdistustes ja mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5,9 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 35 € – vähendatult KrMS § 180 lg 3 alusel ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 57.60 € vastavalt tlk 108 Vahur Krinalile ja kaitsja Ants Nõmmikule 38.40 ja koopiate kulu 0,45 eurosenti A. Nõmmikule. Tsiviilhagi välja mõista süüdimõistetutelt solidaarselt. Süüdimõistetud esitasid kohtuistungil taotluse sundraha vähendamiseks nende invaliidsusest tingitud sissetulekute vähesuse tõttu. Prokurör toetas antud taotlust ja kohus leiab samuti, et taotlus on igati põhjendatud ja sundraha on võimalik süüdimõistetute poolt osundatud asjaoludel vähendada 400 euro võrra. Tõkendeid ei ole. Asitõendid - xxxxxx poolt tehtud fotod digifailidena DVD+Rl pakend nr 28- jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; nakkevõrgud pakendis 21 ja alates 20.04.2012 sügavkülmikusse pandud kuriteo läbi saadud kalad hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Asitõendid asuvad xxxxx regiooni valduses.

Indrek Nummert Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.