Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2012 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-11-7462
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. novembri 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu A.U (A.U) määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 6. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu A.U määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud A.U tunnistati Pärnu Maakohtu 20.09.2011 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning teda karistati KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 11 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise algus on 21.03.2011 ja lõpp 20.03.2014. Viru Maakohtu 06.11.2012 määrusega jäeti A.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et A.U ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus märkis, et A.U on kriminaalkorras karistatud kolm korda ja reaalset vangistust kannab ta teist korda. Väärteokorras on A.U karistatud 11 korda. Maakohus tõi välja, et Pärnu Maakohtu 09.03.2009 otsusega mõisteti A.U-le karistuseks üldkasulik töö, kuid sellele vaatamata jätkas ta kuritegude toimepanemist ja mõisteti taas süüdi 08.01.2010. Ka sel korral karistati teda mittevabadusekaotusliku karistusega, ent A.U jätkas kuritegude
toimepanemist. Viimasel korral mõisteti kinnipeetav süüdi 20.09.2011 ning eelnevalt mõistetud karistused pöörati täitmisele. Maakohus märkis, et A.U on talle mõistetud liitkaristusest ära kandnud 1 aasta 6 kuud. Arvestades seda, et kinnipeetav ei ole mitme aasta jooksul suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ja on jätkanud kuritegude toimepanemist, on kinnipeetav maakohtu hinnangul karistusest ära kandnud liiga vähe. Maakohtu hinnangul ei ole usutav, et A.U suudaks vabanemisel käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täita ning kuritegude toimepanemisest hoiduda. Maakohus tõi välja, et A.U ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta ja tal on tasumata rahalisi kohustusi. Maakohus märkis, et kuigi tema soov õpingute jätkamiseks on positiivne, oli ta enne vangistust ülalpeetav ja pani kuritegusid toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Maakohus pidas positiivseks, et A.U on kindel elukoht, puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud sotsiaalprogrammis ja jätkanud õpinguid. Maakohus märkis, et kinnipeetava karistuse kandmine lõppeb 20.03.2014 ning tal on aega vangistuses positiivseid muutusi kinnistada, jätkata põhihariduse omandamist, võimalusel omandada tööharjumust ja kinnistada Eluviisitreeningus ja Convictuse tugigrupis saadud teadmisi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A.U taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt ei ole A.U küll vabanemisel töökohta, kuid Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium on andnud garantiikirja A.U kooli vastu võtmise kohta. A.U märgib, et rikkus küll varasemalt kontrollnõudeid, kuid on oma vigadest õppinud. Määruskaebuse kohaselt on A.U vangistuses õiguskuulekalt käitunud, lõpetanud suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on ta aru saanud sõltuvusainete ohtlikust mõjust ning nende tarvitamisest loobunud, kuna ei soovi enam vangi sattuda. A.U toob välja, et on vanglas saanud juhiload ja läbinud erinevaid kursusi, mis teevad ta tööturul konkurentsivõimeliseks. A.U leiab, et vangistuses viibitud aeg on olnud piisav ning ta on valmis end vabaduses õiguskuulekalt tõestama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
varasemalt kahel järjestikusel korral vangistuse täitmata pööramata jätmise näol antud võimalus oma käitumist muuta, kuid ta on sellegipoolest kuritegude toimepanemist jätkanud, puudub ringkonnakohtul veendumus, et seni liitkaristusest ärakantud aeg ja vangistuses läbitud programmid oleks tema edasise õiguskuulekuse tagamiseks piisavad. Ringkonnakohtu hinnangul on A.U soov edaspidi õiguskuulekalt käituda, vangistuses õppimine ja enese täiendamine ning vabanemisel elukoha olemasolu küll olulised, kuid ringkonnakohus ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et A.U suudaks vabaduses ilma range järelevalveta kriminaalhooldusnõudeid täita. Ringkonnakohus leiab, et A.U puhul esineb tema eelnevate kuritegude iseloomu, vabanemisel eesootavaid majanduslikke raskusi ja eelnevaid sõltuvusprobleeme arvesse võttes risk kuritegeliku käitumise kordumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks A.U vangistuses õiguskuuleka käitumise harjumuse omandamisega edasi tegelda ning õpinguid jätkata, et luua sel viisil püsivamad eeldused edaspidiseks õiguskuulekaks eluks.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-3-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.