Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.12.2012. a, Tallinn
Kohtuasja number
1-12-10365
Kohtukoosseis
Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Kriminaalasi
P.T süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 12.11.2012.a. otsus
Apellant
kaitsja
Prokurör
Kelly Kruusimägi P.T
Süüdistatav
Kaitsja
ik. xxx, emakeel eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, keskharidus, töök. xxxxxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 22.09.2008. a otsusega KarS § 263 p 1, 4 järgi 5005 krooni suuruse rahalise karistusega. advokaat Martin Traat
Apellatsioon jätta rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 12.11.2012. a otsus sisuliselt muutmata, tehes selle resolutiivosa karistuse tingimisi täitmise pööramise osas täpsustuse, sõnastades nimetatud osa järgnevalt: „KarS § 74 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata, kui P.T kohtu poolt määratud 18- ( kaheksateist-) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning kohustust hüvitada kannatanule M Kle tekitatud kahju, summas 500.00 eurot.“ Käitumiskontrolli ajal on P.T kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o Kivila 11-72, Tallinn; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
1 (3)
2 (3)
3.1 Harju Maakohtu otsuse kohaselt olid põhjuseks, miks kohus valis karistuse liigiks vangistuse nii P.T süü suurus (kohus viitab sellele, et P.T põhjustas M. K l ninaluude ja lõualuu murru), kui see, et P.T on varem samalaadse kuriteo eest rahalise karistusega karistatud. Apellatsioonis on küll märgitud, et kuriteo asjaoludest tulenevalt ei ole P.Tkaristamine vangistusega põhjendatud, kuid nendele kohtu argumentidele apellatsioonis vastuväiteid esitatud e ole. 3.2 Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta ka apellatsioonis nimetatud asjaolusid, mis räägivad karistuse mõistmisel süüdistatava kasuks. Nii on maakohus karistust põhistades märkinud, et arvestab P.T kahetsust ja soovi toimetada kannatanu traumapunkti . Apellatsioonis on eraldi nimetatud veel seda, et P.T tunnistas kohtus täielikult oma süüd, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole see käsitatav eraldiseisva karistust kergendava asjaoluna – siiralt saabki kahetseda sellist süüd, mida isik ise tunnistab. Ka ei ole iseseisva karistust kergendava asjaolunaKarS § 57 lg 1 p 9 tähenduses käsitatav see, et P.T on kriminaalmenetluse vältel korduvalt soovinud kannatanuga ära leppida, kuna selle sätte sõnastusest tulenevalt on kergendavaks asjaoluks on üksnes teoks saanud leppimine kannatanuga. Käesoleval juhul apellatsioonist nähtuvalt sellist leppimist ase leidnud ei ole, sest kannatanu ei soovi süüdistatavaga suhelda. Seega ka nimetatud käitumist saab arvestada kui asjaolu, mis kinnitab süüdistatava poolset kahetsust. Seoses apellatsiooni väitega, et P.T on kannatanule kahju hüvitanud, märgib ringkonnakohus, et lühimenetluses lahendab kohus KrMS § 233 lg 1 kohaselt asja kriminaaltoimiku materjali põhjal ega või tugineda uutele tõenditele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole sellega, et ta hoolimata P.T positiivselt iseloomustavatest asjaoludest valis karistusliigiks vangistuse, rikkunud KarS § 56 lg 1 nõudeid. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb, arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustusi, pidad P.Tsüüd KarS § 121 kontekstis suureks, mistõttu on tema hilisemast positiivsest käitumisest hoolimata põhjendatud karistusliigina vangistuse valimine. Ühtlasi tuleb tõdeda, et mõistetud karistuse määr ja karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine näitavad, et kohus on arvestanu P.T apellatsioonis kirjeldatud käitumist pärast kuriteo toimepanemist.
Sten Lind
Meelika Aava
Ivi Kesküla
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.