Kriminaalasi nr 1-12-12105
Eesti Vabariigi nimel
17.detsembril 2012.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja advokaat Aivar Hint osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja süüdistatav U.M , IK XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 349 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,
t u v a s t a s:
Süüdistus U.M süüdistatakse selles, et tema 15.detsembril 2012.a kella 06.15 ajal juhtis Tartu linnas Kalda teel mootorsõidukit VW Passat reg nr XXX omamata juhtimisõigust ja esitas teenistusülesandeid täitnud ja tema isikuandmeid kontrollinud Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalveteenistuse liikluspolitseinikule Ago Mägimetsale teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, s.o K.V. nimele välja antud juhiloa nr XXX, eesmärgiga pääseda järgnevast väärteo karistusest. Sellega pani U.M toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise.
Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 349 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale U.M-ile karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. U.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 349 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub U .M-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et U .M-i puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 arvestades väljamõistetavaste menetluskulude suurust ja süüdistatava taotlust ning määrata talle menetluskulude tasumine pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda neid ositi. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus
o t s u s t a s: Süüdi tunnistada U.M KarS § 349 järgi ja mõista karistuseks üks (1) kuu vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.M ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakata U.M-i kuulutamisest.
katseaega arvestama alates kohtuotsuse
KrMS § 180 alusel välja mõista U.M-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kakssada seitseteist (217) eurot 50 senti ja kaitsja tasu viiskümmend seitse (57) eurot 60. Määrata, et U.M on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kolme (3) kuu jooksul.
Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.