lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-11564/7

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 17.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-11564/7
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1265
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Kriminaalasi nr 1-12-11564 kokkuleppemenetluses

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja 17.detsember 2012.a Tartu koht

Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-12-11564 kohtueelses menetluses 12260101390

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungisekretär

Kaija Sõster

Kriminaalasi

U.F süüdistuses KarS § 274 lg 1, KarS § 275, KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Evelin Merilaine

Süüdistatav ja kaitsja

U.F elukoht XXXX isikukood XXX tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Anne Vissak riigi õigusabi osutamise korras

RESOLUTSIOON

KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS §249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel: Süüdi tunnistada U.F KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada U.F KarS § 275 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada U.F KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista U.F-ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 1 aastat vangistust U.F-ile 07.03.2011.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-3048 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2-e (kahe) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks U.F-ile mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja KarS § 74 lg 5 alusel asendada U.F-ile karistuseks mõistetud 1 aasta 2 kuud vangistust 850 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 850 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel on U.F üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas – • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele (KarS § 69 lg 6). Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (KarS § 69 lg 6). U.F suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.F-ilt riigituludesse menetluskuludena: • 14 eurot joobe tuvastamise kulu (lk 9,25; KrMS § 175 lg 1 p 3), • 38 eurot 40 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 38; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 19 eurot 20 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), • 435 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada U.F menetluskulusid (kokku 506,6 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 10 kuu vältel iga kuu 25.-ks kuupäevaks vähemalt 50,66 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-12-11564, menetluskulu 17.12.2012.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile. Süüdistatava kaitsja advokaat Anne Vissaku taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must OÜ kasuks 19 eurot 20 eurosenti (summa on koos käibemaksuga, käibemaks 3,2 eurot) advokaat Anne Vissaku süüdistatav U.F kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE

KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS, MILLISES KOHUS

SÜÜDISTATAVA SÜÜDI MÕISTAB, JA KOKKULEPPE SISU

(KrMS § 249)

U.F süüdistatakse selles, et tema 06.04.2012 kella 20.17 paiku Tartumaal Tähtvere vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 175. km-l juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani U.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. U.F süüdistatakse selles, et tema 06.04.2012 ajavahemikul kell 20.1721.35, olles alkoholijoobes, Tartumaal Tähtvere vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 175. km-l ja seejärel patrullsõidukiga Tartu linnas Raja 31 asuvasse SA TÜK psühhiaatriakliinikusse toimetamisel ning psühhiaatriakliiniku ruumides solvas ametikohustusi täitvaid Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse vanemkonstaabel A.R.’it ja vanemkonstaabel Sander Hirmo’t, sõimates neid ebatsensuursete sõnade ja väljenditega, millise tegevusega alandas kannatanute au ja väärikust ning alavääristas politseiniku elukutset. Sellega pani U.F toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. U.F süüdistatakse selles, et tema 06.04.2012 kella 21.20 paiku, olles alkoholijoobes, Tartu linnas Raja 31 asuvas SA TÜK psühhiaatriakliiniku ruumides kasutas füüsilist vägivalda ametikohustusi täitva Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse vanemkonstaabel A.R.’i suhtes, hammustades kannatanut paremast küünarvarrest, millise tegevusega põhjustas A.R. füüsilist valu ja tervisekahjustuse: hematoomi parema küünarvarre proksimaalses osas. Sellega pani U.F toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimist ei ole. KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.F-ile karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.F-ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.F-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista U.F-ile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust U.F-ile 07.03.2011 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-3048 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kaks) kuud vangistust, võrra ning mõista U.F-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada U.F-ile mõistetud 1 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 850 (kaheksasada viiskümmend) tundi (730+120 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. U.F-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.