Kokkuleppemenetluses Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.detsembril 2012. a Tartu kohtumajas
Kriminaalasja number
1-12-11417
Kohtunik
Peet Teidearu
Sekretär
Heli Nurmoja
Prokurör
Jüri Vissak
Kriminaalasi
D.R süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
D.R isikukood: XXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld
Kaitsja menetluses
advokaat Aivar Kello
kohtuistungil loobus süüdistatav kaitsjast Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus
otsustas: Süüdi tunnistada D.R KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust D.R-ile Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 11. aprilli 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-2479 mõistetud karistuse, s.o üheteistkümne (11) kuu kahekümne seitsme (27) päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista üks (1) aasta kaks (2) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada D.R-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb üheksasada neli (904) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab D.R järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:
Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus D.R süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja varguse võttis ajavahemikul 05. - 06. august 2012. a ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus XXX asuvast korterist ära D.N. kuuluva sülearvuti Ordi C50B (seerianumber NKW255BU0001IOO261) koos laadijaga koguväärtusega 150 eurot ning sülearvuti koti väärtusega 10 eurot. Sellega pani D.R isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja varguse toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetavat karistust, liites sellele Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt 11. aprillil 2012. a D.R-ile mõistetud 11 kuud ja 27 päeva vangistust ja mõista D.R-ile liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada D.R-ile mõistetav 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust 904-tunnise üldkasuliku tööga, mille D.R on kohustatud ära tegema 2aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil 13.12.2012 prokurör Jüri Vissak avaldas kokkuleppe, selgitas karistuse kohaldamist ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde Süüdistatav D.R kinnitas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. D.R ei esitanud vastuväiteid tsiviilhagile. D.R taotles menetluskulude nõude ajatamist ühele aastale. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. D.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Kuriteoga tekitatud kahju osas on esitanud tsiviilhagi kannatanu D.N. summas 160 eurot. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud D.R-i poolt kannatanu D.N. kuriteoga varalise kahju tekitamine ning tema süü selles. Samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. D.R-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot ja kaitsjatasu 38,40 eurot. Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust on põhjendatud määrata nende tasumine süüdistatavale osade kaupa ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.