1-12-9336/7 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata K.K. kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista K.K. ilt menetluskulu vähendatud suuruses kaitsjatasu 96(üheksakümmend kuus) €, postikulu 5(viis) € ja 22 senti riigieelarvesse. Tulenevalt alaealise K.K. i perekonna majanduslikust olukorrast jätta KrMS § 180 lg. 3 alusel sundraha välja mõistmata. KrMS § 188 alusel tasuda K.K. riigituludesse väljamõistetud summad tema seaduslikul esindajal- emal K.K.( isikukood: XXXX; elukoht XXXX K.K. il või tema seaduslikul esindajal K.K. on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne (10) kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

küünarnukiga kannatanut kolm kuni neli korda vastu pead vasaku kõrva piirkonda, võttis kannatanul paremalt poolt juustest kinni ja tõmbas. Seejärel peksis K.K. kannatanut korduvalt rusikas kätega vastu pead paremale poole. Oma tegevusega põhjustas K.K. E.S. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – peapõrutuse. Sellega pani K.K. toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.K. ile karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 69 alusel asendada K.K. ile mõistetud 1 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 60 tundi tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil 11.12.2012 tunnistas süüdistatav K.K. , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. K.K. i seaduslik esindaja K.K. kinnitas samuti kokkuleppe vastavust tema tütre tahtele. Prokurör Margit Pärn ja kaitsja Anu Pärtel jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav K.K. väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. K.K. tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. K.K. i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot, kaitsjatasu 96 eurot,postikulu 5,22 €. Kuna K.K. i puhul on tegemist alaealisega, siis tuleb temal materiaalsete vahendite puudumise korral menetluskulud tasuda tema seaduslikul esindajal K.K.. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta suurem osa menetluskulusid riigi kanda. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et K.K. i puhul on tegemist alaealisega, kes iseseisvat sissetulekut ei teeni ja tegeleb õppimisega ning menetluskulud tuleb tasuda tema seaduslikul esindajal K.K., kelle ülalpidamisel on neli alaealist last ning pere elab praegu vaid lastetoetusest. Laste isal A.K. praegu kindlat töökohta ei ole. Sellistes tingimustes käib menetluskulude täielik tasumine K.K. ilmselgelt üle jõu ning oleks perele majanduslikult laastav. Kohus jätab KrMS § 180 lg. 3 alusel sundraha riigi kanda ning