Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus V.S süüdistatakse selles, et tema 03.11.2012 kella 00:39 paiku Tallinnas Raadiku tn 9 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Süüdistatava väljahingatavas õhus oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholi vähemalt 0,81 milligrammi ühe liitri kohta. Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani V.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M enetluskäik ja kohtuotsu se põhjendus ed Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Deniss Medvedev, süüdistatav V.S ja tema kaitsja Juho-Enn Aule sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör V.S karistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 230 (kahesaja kolmekümne) päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 5,10 eurot, s.o rahalise karistusega summas 1173 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.11.2012, s.o üks päev arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, ning lugeda ärakandmata karistuseks rahaline karistus 227 (kahesaja kahekümne seitsme) päevamäära ulatuses, s.o 1157,7 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus tuleb tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul – igakuiselt tuleb tasuda mitte vähem kui 115,77 eurot. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et V.S kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasjas ei ole taotletud menetluskulude riigi kanda jätmist, mistõttu mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu kaitsjatasu 76,80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti); • KrMS § 179 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti); Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.S , 1-12-11313, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“. Ingrid Kullerkann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.