Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 07.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 1-10-6935/19
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 07.12.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2093

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-10-6935/5Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja08.07.2010 1-10-6935/31Tartu Maakohus Tartu kohtumaja12.03.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-6935

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. novembri 2012 määrus Aivo Küti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Prokuröri Ruti Kilg määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Tühistada Tartu Maakohtu 16. novembri 2012 määrus ja jätta Aivo Kütt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1.Tartu Maakohtu 16.11.2012 määrusega vabastati Aivo Kütt temale Järva Maakohtu 19.01.2004 otsusega mõistetud karistusest tingimisi, katseajaga kuni karistusaja lõpuni, s.o 20.05.2017. Teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,7,8 sätestatud lisakohustusi. A. Kütt kannab karistust Järva Maakohtu 19.01.2004 kohtuotsuse alusel, millega ta mõisteti süüdi KarS § 114 p 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 14 aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistus. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 13 aastat 4 kuud ja 2 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2004 otsusega.

Karistuse kandmise aja algus on 19.01.2004 ja lõpp 20.05.2017. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist alates 21.09.2012.

2.Maakohus, kuulanud ära kinnipeetava ja tema kaitsja seletuse ning vaadanud läbi prokuröri arvamuse, leidis, et A. Küti tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kohus märkis, et A. Kütt on toime pannud raske kuriteo - mõrva. Ta on kandnud ära juba üle 9 aasta vangistust. Tartu Vangla on vabastamist toetanud. Samuti ei ole kõrged uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid. Vangla iseloomustuse kohaselt on tõenäosus, et A. Kütt paneb toime mittevägivaldse kuriteo kahe aasta jooksul 16% ja vägivaldse kuriteo 22%. 2.1 Kohtuistungil A. Kütt kahetses oma kuritegusid ning kinnitas, et on teinud tõsised järeldused oma minevikust. Raske kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Praegu ei ole ta saanud alkoholi tarbida ning ei soovi seda teha ka tulevikus. Ta kinnitas, et saab pika katseajaga hakkama ning oli nõus kohustustega, mida Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja iseloomustuses on tema osas vajalikuks peetud. A. Kütt kinnitas, et tema prioriteediks on pereelu ja õiguskuulekas elulaad ning tööle asumine. 2.2 Maakohus leidis, et Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja poolt antud iseloomustustused A. Kütile on positiivsed. Ta on vanglas läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu ja paarisuhete säilitamise treeningu ning osalenud tööhõives vangla majandustöödel. See näitab, et ta on püüdnud olla kasulik ning on soovinud säilitada oma vaimu. A. Kütt on käinud toetavatel vestlustel inspektor-kontaktisikuga kuriteo tunnistamise, alkoholi tarvitamise ja põhjustagajärg seoste mõistmise teemadel. Vabaduses on tal garanteeritud töökoht XXX elt. A. Kütil on töökogemusi mitmel erialal ja eeldatavasti ta tuleb majanduslikult eluga toime. Toetav sotsiaalvõrgustik: abikaasa, lapsed ja ema, on positiivne, ning peaks kaasa aitama katseaja edukale läbimisele. A. Küti poolt antud selgitused pika katseajaga toimetulekuks on usutavad. Ta kinnitas, et mõistab, mis saab, kui ta katseajaga toime ei tule. 2.3 Kohus asus seisukohale, et A. Küti osas on karistus täitnud eesmärgi ning ta võib tingimisi enne tähtaega vabastada, kohustades teda kuni katseaja lõpuni, s.o 20.05.2017, järgima KarS § 75 lg 1 käitumiskontrollinõudeid ning Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustusi, et tagada kriminaalhoolduse edukas läbimine. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

mõrvari mitte vabastamiseks ennetähtaegselt esimesel võimalusel. 07.11.2012 oli A. Kütt kandnud temale karistuseks mõistetud neljateistkümneaastasest vangistusest veidi üle üheksa aasta vangistust, mis ei ole prokuröri arvates piisav võrreldes tema süü suurusega. Põhiseaduse § 16 kohaselt on igaühel õigus elule, mis on kõige olulisem põhiõigus, sest see on eelduseks teiste õiguste ja vabaduste kasutamisele. Kui isikut on karistatud eriti piinaval ja julmal viisil toimepandud mõrva sanktsiooni keskmises määras reaalse karistusega, siis saab ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, kui inimese elu võtmise eest kriminaalasja asjaoludel on kohtuvõimu arvates piisav ainult kahe kolmandiku karistusaja ärakandmine. 3.2 Samuti ei nõustu prokurör 16.11.2012 kohtumääruses väljendatud seisukohaga, et Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja poolt antud iseloomustustused A. Kütile on positiivsed, sest kohus on määruses jätnud vajaliku tähelepanuta ning ühekülgselt analüüsinud KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistuse otsustamisel arvestamisel kuuluvat kahte asjaolu – süüdimõistetu isikut ja käitumist karistuse kandmise ajal. Tartu Vangla 24.08.2012 kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A. Kütti Tartu Vanglas toimepandud distsipliinirikkumiste eest kuuel korral karistatud distsiplinaarkorras, nendest kahel korral kartseri, ühe kuuekuulise kokkusaamiste keelu ning noomitustega. Eeltoodust järeldub, et A. Kütt ei ole ka range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käitunud ning suure tõenäosusega ei ole ta võimeline nelja ja pooleaastast katseaega edukalt läbima ega alluma käitumiskontrollile. Siinkohal peab prokurör vajalikuks osundada Riigikohtu lahendile 3-1-191-06, milles rõhutatakse, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Samuti on Tartu Vangla iseloomustuses välja toodud asjaolu, et A. Kütt töötas 2010. a Tartu Vanglas majandusabitööl, kuid hilisemalt on korduvalt tööst keeldunud ja käesoleval ajal soovib vanglas töötades valida tööd, s.o mitte töötada koristustöödel. Vangla iseloomustab teda kui isikut, kes sõnades toetab ühiskonnas üldtunnustatud väärtushinnanguid, kuid samas ei taju oma kuritegeliku käitumise ohtlikkust ning motivatsioon loobumiseks kuritegelikust käitumisest on ebakindel. Kuna nimetatud iseloomustuse kohaselt omab A. Kütt mõnevõrra kõrgenenud enesehinnangut ja on liiga enesekindel ega tunnista tegelikkuses oma vigu ja puudusi, hindab prokurör A. Küti poolt kohtuistungil antud ütlusi nn soovitud, mitte sisulisteks vastusteks, sest tegemist on isikuga, kes omab head suhtlemisoskust ja kes probleemide korral kaldub oma tahtmise saavutamiseks manipuleerima teiste isikutega. Kirjalikud seisukohad

5.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole A. Küti tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Maakohus ei ole süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb maakohtu määrus KrMS § 338 p 2 alusel tühistada. 5.1 Ringkonnakohus möönab, et A. Küti käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud ka mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid, m.h seda, et A. Kütt on vangistuse kestel osalenud sotsiaalprogrammides ning tööhõives. Tal on ennetähtaegse vabastamise korral kokkulepe OÜ-ga XXX , kes on kinnitanud töökoha olemasolu ennetähtaegsel vabanemisel. Vabanemisel oleks tal ka toetav sotsiaalvõrgustik abikaasa, laste ja ema näol. Kohtuistungil kinnitas A. Kütt, et tal on motivatsiooni muutuda. Kokkuvõtvalt leidiski maakohus, et A. Küti osas on karistus täitnud eesmärgi ning ta võib tingimisi ennetähtaega vabastada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 5.2 A. Kütt on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja kannab teist korda vanglakaristust. Tema suhtes on varem kohaldatud kriminaalhooldust. Tingimisi karistus pöörati täitmisele peale seda, kui A. Kütt oli kahel korral avalikus kohas alkoholijoobes viibinud. Seega ei pruugi kriminaalhooldus olla A. Kütile mõjuvaks meetmeks ehkki ta ise avaldas, et saab aru nõuete täitmise vajalikkusest. 5.3 Nii maakohtu määrusest kui süüdimõistetu istungil avaldatud ja kaitsja poolt ringkonnakohtule esitatud seisukohtadest nähtub, et arvestades vangistuses toimunud positiivseid muutusi, on A. Küti karistuse individuaalne õigustus ja karistuse eesmärgid käesolevaks ajaks täidetud. Selliseks arvamuseks annavad aluse süüdimõistetu maakohtus avaldatud seisukohad, kus ta tunnistab toimepandud tegu ja leiab, et on kindlasti muutunud ning midagi sellist enam ei kordu. Viimase kuriteo ajal oli ta purjus ja ei andnud endale aru. Süüdimõistetu avaldas, et on saanud vanemaks ja pikalt oma tegude üle mõelnud. Kaitsja oli maakohtu istungil seisukohal, et A. Kütt on täitnud seaduses sätestatud formaalsed eeldused ja seadus lubab vabastada ka raske kuriteo toime pannud isikuid. Kohtukolleegium sellega nõustuda ei saa ja osundab siinkohal vangla iseloomustusele, milles on leitud, et A. Kütt tunnistab toimepandud kuritegu osaliselt, kaldub oma vastutust ja teo tagajärgi vähendama ning ei taju oma käitumise tegelikku ohtlikkust. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A. Küti motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest hetkel ebakindel. Prokurör on õigesti märkinud, et maakohtu määruses on Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja iseloomustusi peetud positiivseks, samas aga jäetud arvestamata teda negatiivselt iseloomustavad tegurid, m.h see, et A. Kütt küll töötas 2010. a Tartu Vanglas majandusabitööl, kuid hilisemalt on ta korduvalt tööst keeldunud ja käesoleval ajal soovib vanglas töötades valida tööd, s.o mitte töötada koristustöödel. Vangla iseloomustuse kohaselt kaldub A. Kütt probleemide korral oma tahtmise saavutamiseks manipuleerima ja survet avaldama, mistõttu on prokurör õigustatult avaldanud kahtlust, et kohtuistungil antud ütlused on nn soovitud, mitte sisulised vastused. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kinnipeetava kohta

esitatud materjalid on üheks teda iseloomustavaks teabeks, mille alusel otsustus tehakse, peab kohus nendega kaalutlusotsustust tehes arvestama. 5.3 Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et A. Küti puhul ei ole tema ennetähtaegne vabastamine tema poolt toimepandud raske kuriteo asjaolusid ja ärakantud karistuse pikkust arvestades veel põhjendatud. A. Kütt on kandnud temale karistuseks mõistetud neljateistkümneaastasest vangistusest ära üle üheksa aasta. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga ja leiab samuti, et vabastades ennetähtaegselt isiku, keda on karistatud eriti piinaval ja julmal viisil toimepandud mõrva eest, saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ringkonnakohus leiab seega, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist vangistuses (A. Kütil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused) ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi (lähedaste toetus ja garanteeritud töökoha olemasolu), ei saa süüdimõistetut vabastada vaid heale käitumisele ja vabanemisel eesootavatele headele tingimustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. 5.4 Kaitsja väitel on A. Kütt terve vangistuses viibitud aja ennast korralikult üleval pidanud. Ringkonnakohus sellega nõustuda ei saa - kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A. Kütti Tartu Vanglas toimepandud distsipliinirikkumiste eest kuuel korral distsiplinaarkorras karistatud, nendest kahel korral tööst keeldumise eest kartseri, ühe kuuekuulise kokkusaamiste keeluga, kuna kinnipeetav hoidis kokkusaamisele minnes peidetuna tubakat ning noomitustega vangla vara rikkumise ja keelatud esemete hoidmise eest. Ehkki toimikusse lisatud dokumendi kohaselt on seisuga 15.09.2011 tegemist kustunud distsiplinaarkaristustega, iseloomustab see kinnipeetavat kaudselt ning kaitsja väide, et A. Kütt on kogu karistusaja korrektselt käitunud, on paljasõnaline. Ringkonnakohus leiab, et A. Küti kandmata karistuse osa on veel liialt pikk, mistõttu puudub kohtul veendumus selles, et raske isikuvastase kuriteo toime pannud ning karistuse kandmise ajal distsiplinaarrikkumisi toime pannud isik suudaks nii pika katseaja (kuni 20.05.2017) edukalt läbida. 5.5 Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on kohtukolleegium seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.