Kohtulahend

lg 2 p 4,5, § 275 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud 15 päeva, KarS § 74 lg 2 alusel 30 päeva vangistust, KarS § 74 lg 1 alusel 1 aasta 5 kuud 15 päeva vangistust katseajaga 2 aastat Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 16.11.2011 T.U isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, emakeel- vene keel, xxx, elukoht: xxx (xxx), varem kriminaalkorras karistatud:

Kaitsjad

F.M-i kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov V.M-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev L.B kaitsja vandeadvokaa t Eduard Bulattšik Maksim T.U kaitsja vandeadvokaat S. Politšev T.U ja Maksim Kovalenko kaistja vandeadvokaat Kaido Kooga

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, 301, 306, 309 lg 1,3, 310 lg 1, 311, 312, 313, 315 kohus

O t s u s t a s: F.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. Mõista karistuseks 2(kaks) aastat vangistust. Vastavalt KrMS §- le 238 lg 2 vähendada F.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 8(kaheksa) kuuvõrra. Kandmisele kuulub 1(üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.09.2011-30.09.2011 ja 10.10.2011, s. o kokku 3 päeva. Kandmisele kuulub lõplikult 1(üks) aasta 3 (kolm) kuud 27(kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tõkend- vahistamine- jätta F.M-i suhtes muutmata. Karistuse kandmise alguseks lugeda 07.11.2012 ehl alates kinnipidamise kuupäevast. V.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. Mõista karistuseks 9(üheksa) kuud vangistust. V.M süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Mõista karistuseks 3(kolm) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeima mõista liitkaristuseks 3(kolm) aastat vangistust.

Vastavalt KrMS § -le 238 lg 2 vähendada V.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1(ühe) aasta võrra. K andmisele kuulub 2(kaks) aastat vangistust. - elukohast Tõkend lahkumise keeldtühistada ja valida V.M-ile KrMS § 130 lg 4-1 alusel uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla selles kriminaalasjas vahetult kohtusaalis. Karistuse kandmise kuupäevast.

alguseks lugeda 07.12.2012 ehk kinnipidamise

L.B süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. Mõista karistuseks 9(üheksa) kuud vangistust. Vastavalt -le 238 KrMS lg § karistust ühe kolmandiku 6(kuus) kuud vangistust.

2 vähendada L.B-le mõistetud eh k 3(kolme) kuu võrra. Kandmisele kuulub

KarS § 73 lg 4 ja 65 lg 2 alusel, pöörata Viru Maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 6 kuud vangistust täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 6 kuud vangistust, võrra ning mõista L.B-le liitkaristuseks 2(kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.09.2011-30.09.2011, s.o 3 päeva. Kandmisele kuulub 1(üks) aasta 11(üksteist) kuud 27(kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tõkend - elukohast lahkumise keeld- tühistada, KrMS § 130 lg 4 -1 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks valida L.B-le uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla vahetult kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks lugeda 07.12.2012 või kinnipidamise kuupäevast. MAKSIM T.U süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. Mõista karistuseks 9(üheksa) kuud vangistust. Vastavalt KrMS § -le 238 lg 2 vähendada Maksim T.U le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 3(kolme) kuu võrra. Kandmisele kuulub 6(kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel lugeda kergem käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, 6 kuud vangistust raskeima Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega, 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust, ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust. Arvata Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse osa, 1(üks) kuu, liitkaristusest maha. Kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 5(viis) kuud 15(viisteist) päeva vangistust. Lähtudes KarS § 74 lg 1,3 jätta vangistus tingimisi Maksim T.U suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Maksim T.U katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 ettenähtud kontrollnõudeid. Katseajaks määrata 2(kaks) aastat. Katseaja algus –07.12.2012. KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevalt kohustada Maksim T.U käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

Karistuse kandmisele alguseks 07.12.2012 ehl kinnipidamise kuupäevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada ja valida T.U suhtes tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla käeoleva kriminaalasja raames. MAKSIM KOVALENKO süü di tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. Mõista karistuseks 1(üks) aasta 6(kuus) kuud vangistust. MAKSIM KOVALENKO süüdi tunnistada KarS § 202 lg 2 p 1 järgi. Mõista karistuseks 2(kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks mõista liitkaristuseks 1(üks) aasta 6(kuus) kuud vangistust. Vastavalt KrMS § -le 238 lg 2 vähendada Maksim Kovalenkole mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 6(kuue) kuu võrra. K andmisele kuulub 1(üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel, pöörata Viru Maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuud 28 päeva vangistust täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust , 1 aasta vangistust, Viru Maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning mõista Maksim Kovalenkole liitkaristuseks 1(üks) aasta 5(viis) kuud 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 1076(üks tuhat seitsekümmend kuus) tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24(kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 1 p 1 -5 tulenevalt kohustada üldkasuliku töö tegemise ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

Määrata Maksim Kovalenko ÜKT tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada järgmiselt: A. A. tsiviilhagi summas 8005,69 eurot rahuldada täielikult; T. K. tsiviilhagi summas 7280,29 eurot rahuldada täielikult; A. K.i tsiviilhagi summas 1386,47 eurot rahuldada täielikult; T. S. tsiviilhagi summas 127,18 eurot rahuldada täielikult; I. A.i tsiviilhagi summas 766,87 eurot rahuldada täielikult; S. L.i tsiviilhagi summas 1252,51 eurot rahuldada täielikult; xxx tsiviilhagi summas 661,32 eurot rahuldada täielikult; A. P. tsiviilhagi summas 130,40 eurot rahuldada täielikult; T. Š. tsiviilhagi summas 384,88 eurot rahuldada täielikult; J. J.e tsiviilhagi summas 1023,71 eurot rahuldada täielikult; D. K.e tsiviilhagi summas 79 eurot rahuldada täielikult. Välja mõista F.M-ilt ja Maksim Kovalenkolt solidaarselt tsiviilhagide katteks: - 8005,69 eurot A. A. (arveldusarve nr xxx) kasuks; - 766,87 eurot I. A.i (arveldusarve nr xxx) kasuks. Välja mõista F.M-ilt ja L.B-lt solidaarselt tsiviilhagide katteks: - 661,32 eurot xxx (arveldusarve nr xxx AS SEB pank) kasuks; - 1252,51 eurot S. L.i (arveldusarve nr xxx) kasuks; - 384,88 eurot T. Š. (arveldusarve nr xxx)) kasuks. Välja mõista Maksim T.U-lt, T.U-lt (tema alaealisuse kestel tsiviikostjalt xxx linnalt, mis on esindatud xxx poolt) ja Maksim Kovalenkolt solidaarselt tsiviilhagi katteks: - 1386,47 eurot A. K.i (arveldusarve nr xxx) kasuks. Välja mõista F.M-ilt , Maksim T.U-lt, T.U-lt (tema alaealisuse kestel tsiviikostjalt xxx linnalt, mis on esindatud xx xxx poolt) ja Maksim Kovalenkolt solidaarselt tsiviilhagi katteks: - 7280,29 eurot T. K. (arveldusarve nr xxx) kasuks. Välja mõista F.M-ilt , Maksim T.U-lt ja Maksim Kovalenkolt solidaarselt tsiviilhagi katteks: - 127,18 eurot T. S. (arveldusarve nr xxx) kasuks.

Välja mõista F.M-ilt , V.M-ilt ja L.B-lt solidaarselt tsiviilhagi katteks: - 130,40 eurot A. P. (arveldusarve nr xxx) kasuks. Välja mõista F.M-ilt , V.M-ilt ja Maksim Kovalenkolt solidaarselt tsiviilhagi katteks: - 1023,71 eurot J. J.e (arveldusarve nr xxx) kasuks. Välja mõista V.M-ilt tsiviilhagi katteks: - 79 eurot D. K.e ( arveldusarve nr xxx) kasuks. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus ja määrata tema poolt F.M-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot ja 307,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot ja 256 eurot, käibemaks 6,40 eurot ja 51,20 eurot). Välja mõista F.M-ilt riigituludesse menetluskulud: 200 eurot sundraha. Menetluskulud: 235 eurot sundraha, 326,14 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 307,20 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ja määrata tema poolt V.M-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot ja 345.60 (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot ja 288 eurot, käibemaks 6,40 eurot ja 57,60 eurot). Välja mõista V.M-ilt riigituludesse menetluskulud: 200 eurot sundraha. Menetluskulud: 235 eurot sundraha, 134,40 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 345,60 eurotkaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Rahuldad a vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ja määrata tema poolt L.B-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot ja 339,84 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot ja 283,20 eurot, käibemaks 6,40 eurot ja 56,64 eurot). Välja mõista L.B-lt riigituludesse menetluskulud: 200 eurot sundraha. Menetluskulud: 235 eurot sundraha, 100,37 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 339,84 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Rahuldada vandeadvokaat S. Politševi taotlus ja määrata tema poolt Maksim T.U le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot ja 304,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot ja 256 eurot, käibemaks 6,40 eurot ja 51,20 eurot). Maksim T.U menetluskulud: 134,35 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 307,20 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Jätta Maksim T.U lt menetluskulu sundraha välja mõistmata, sest sundraha on välja mõistetud Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsusega. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt T.U-le ja Maksim Kovalenkole osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot ja 307,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot ja 256 eurot , käibemaks 6,40 eurot ja 51,20). T.U menetluskulud: 38,35 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 307,20 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest ( M. Kovalenko ja T.U ühiskulu) , 0,45 eurot toimiku paljundamise eest

-jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Jätta T.U lt menetluskulu sundraha välja mõistmata, sest sundraha on välja mõistetud Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsusega. Välja mõista Maksim Kovalenkolt riigituludesse menetluskulud: 200 eurot sundraha. Menetluskulud: 235 eurot sundraha, 76,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2800049900. Maksekorraldus tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid- 23.08.2011 xxx asuvast korterist võetud DNA proov, 26.08.2011 xxx asuvast korterist võetud DNA proov, S. L.i korterist varastatud protsessori osad, DNA proov, jalatsijälje fragment ja sündmuskohajälgede kaart, mis on antud hoiule Ida Prefektuuri- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 14.12.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 31.12.2012 Kohtuotsus jõustub 15 -päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 16.01.2013 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus

F.M on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud vargused, 23.08.2011 ajavahemikul kella 12.15 kuni 15.10 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos xx xx ja Maksim Kovalenkoga viimasele kuuluva sõiduautoga xxx juurde, väljus autost ja läks maja taha hoovi, kus märkas, et esimese korruse äärmine aken on kergesti avatav. F.M ronis aknalauale, pistis käe läbi prao sisse ning avas akna, mille kaudu tungis A. A. korterisse nr xxx, kust varastas fotokaamera Sony maksumusega 447,38 eurot, sülearvuti Asus maksumusega 766,94 eurot, väikese LG mängija maksumusega 100,00 eurot, meeste käekella Tag Hauer maksumusega 3000,00 eurot, meeste kullast pitsatsõrmuse maksumusega 2140,00 eurot, kuldketi ristikesega maksumusega 255,65 eurot, rubiiniga kuldsõrmuse maksumusega 223,69 eurot, kiviga kuldkõrvarõngad maksumusega 223,69 eurot, pärlikee maksumusega 159,78 eurot, merevaigupärlid maksumusega 31,96 eurot, kullast komplekti (käevõru, kõrvarõngad, kett) maksumusega 319,00 eurot, 4 juukseklambri EVITA PERON, ühe klambri hind 39,94 eurot, kokku 159,76 eurot, nahast ehetekohvri maksumusega 127,82 eurot, kotti Lancome maksumusega 50,00 eurot. Varastatud asjad pani F.M kotti, ronis aknast välja ja läks tagasi teda ootava M. Kovalenko autosse. Pärast seda viis M. Kovalenko teda Kohtla- Järvele. Kuriteoga on A. A.le tekitatud kahju summas 8005,67 eurot. Peale selle, F.M 26.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00 kuni 12.00 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis Maksim T.U, T.U ja Maksim Kovalenkoga viimasele kuuluva sõiduautoga xxxmaja juurde, murdis lahti esimesel korrusel asuva T. K. korteri nr xx akna, peale mida F.M jäi õue ootama, M. ja T.U aga ronisid akna kaudu korterisse, kust varastasid arvutihiire maksumusega 20,00 eurot, mobiiltelefoni HTC laadija maksumusega 45,00 eurot, mobiiltelefoni HTC kõrvaklapid maksumusega 33,00 eurot, arvuti ACES laadimisseadeldise maksumusega 50,00 eurot, fotoaparaadi Canon maksumusega 300,00 eurot, navigaatori Tom-Tom maksumusega 249,00 eurot, Inglismaa lipuga kõrvaklapid maksumusega 60,00 eurot, sülearvuti Apple MacBook Air 13 maksumusega 1400,00 eurot, fotoaparaadi Nikon maksumusega 499,00 eurot, televiisori Samsung maksumusega 300,00 eurot, fotoaparaadi Pentax maksumusega 300,00 eurot, kullast komplekti: käevõru + kett, maksumusega 1200,00 eurot, kuldkõrvarõngad maksumusega 350,00 eurot, pärliga kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, oksakujulise kuldsõrmuse maksumusega 150,00 eurot, topaasiga kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, sinise kiviga kõrvarõngad + sõrmuse maksumusega 200,00 eurot, rõngakujulised kuldkõrvarõngad maksumusega 100,00 eurot, valgest kullast kõrvarõngad maksumusega 140,00 eurot, kullast ripats-ristike maksumusega 110,00 eurot, valgest kullast ristikesega keti maksumusega 270,00 eurot, valgest ja kollasest kullast kõrvarõngad „Russkije Samotsvetõ“ maksumusega 145,00 eurot, fianitega kuldkõrvarõngad maksumusega 210,00 eurot. Kõik varastatud asjad, peale televiisori, panid M. ja T.U kotti ja

hüppasid akna kaudu välja. Koos F.M-iga viisid nad varastatud asjad M. Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid asju müüma. Vargusega tekitati T. K.le kahju summas 6731,00 eurot, akna lahtimurdmisega – 549,29 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 7280,29 eurot. Peale selle, F.M 07.09.2011 ajavahemikul alates kella 10.20 kuni 11.00 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos xx xx , Maksim T.U ja Maksim Kovalenkoga viimasele kuuluva sõiduautoga xxx juurde, kus M. T.U ja I. Koljaki n väljusid autost ning läksid xxx juurde. Maja juures upitas F.M M. T.U esimese korruse T. S. korteri nr xx aknalauale, aga ise jäi maja nurgale seisma. M. T.U tungis lahtisurutud akna kaudu korterisse. Kuuldes, et, avaneb korteri uks, haaras M. T.U riiulilt T. S. kuuluva mobiiltelefoni Nokia 7230 maksumusega 127,18 eurot ning hüppas aknast välja. Kuriteoga on T. S.tekitatud kahju 127,18 eurot. Peale selle, F.M 12.09.2011 ajavahemikul alates kella 08.00 kuni 10.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini ja Maksim Kovalenkoga viimasele kuuluva sõiduautoga xxx tänavale. I. Geraskin ja M. Kovalenko jäid autosse ootama, F.M aga läks xxx maja juurde, kus märkas esimesel korrusel avatud akna. Ta pistis käe läbi paro sisse, avas akna ning tungis I. A.i korterisse nr x, kust varastas televiisori PHLIPS maksumusega 766,87 eurot, tekitades sellega kannatanule kahju nimetatud summas. Peale selle, F.M 15.09.2011 ajavahemikul alates kella 13.15 kuni kella 15.00 varguse toimepanemise eesmärgil läks koos L.B-ga xxx maja juurde, ronis esimese korruse korteri nr xx aknalauale, lõi jalaga vastu akent ja kui see avanes, tungis S. L.i korterisse, kust varastas AS-le xxx kuuluva sülearvuti HP Compaq NX6310, seeria nr xxx, maksumusega 661,32 eurot, samuti S. L.ile kuuluva vara: süsteembloki AMD Athlon 64 Processor 3200T maksumusega 517,68 eurot, kuldehted: kõrvarõngad maksumusega 200,00 eurot, 40 cm kett maksumusega 180,00 eurot, hõbeehted: naistekett maksumusega 43,05 eurot, meestekett maksumusega 25,87 eurot, sõrmus maksumusega 20,00 eurot, kõrvarõngad maksumusega 25,00 eurot, käevõru maksumusega 65,13 eurot, kullatud naiste käekell Tšaika maksumusega 100,00 eurot; SWEDBANK internetikaart, mälupulk internetiga ELISA MINT maksumusega 75,78 eurot. Sülearvuti ja süsteembloki andis F.M akna kaudu L.B-le üle, ise koos teiste varastatud asjadega hüppas aknast välja. Kõik varastatud asjad viisid nad L.B sõiduautosse xxx numbrimärgiga xxx ning lahkusid sündmuskohalt. Kuriteoga on xxx-le tekitatud kahju 661,32 eurot, S. L.ile tekitatud kahju üldsumma moodustas 1252,51 eurot.

Peale selle, F.M 23.09.2011 ajavahemikul alates kella 07.15 kuni 13.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos V.M-i ja L.B-ga viimasele kuuluva sõiduautoga Kohtla valla xx xx. V.M ja F.M väljusid autost ning läksid maja 1 juurde, L.B aga jäi sõiduautoga põõsaste taha seisma. V.M upitas F.M esimese korruse P. A. korteri xx nr aknalauale, peale mida avas F.M akna ja tungis korterisse, tema järel ronis korterisse ka V.M. Korterist varastasid V.M ja F.M hõbekõrvarõngad maksumusega 20,00 eurot ja väikse pudeli šampust Törley. Vargusega tekitati A. P.le kahju summas 20,00 eurot, akna kahjustamisega – 110,40 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 130,40 eurot. Peale selle, F.M 27.09.2011 ajavahemikul alates kella 07.10 kuni 17.30 varguse toimepanemise eesmärgil läks koos L.B-ga xxx maja juurde. Märgates, et esimesel korrusel on aken mikrotuulutusele pandud, ronis F.M T. Š. korteri nr xx aknalauale, pistis käe avasse ja avades akna tungis korterisse, kust võttis magamistoast süsteembloki Celeron maksumusega 320,00 eurot ning andis selle akna kaudu L.B-le üle, teisest toast võttis F.M DJ puldi (muusikaseadmed) maksumusega 958,67 eurot ning andis selle akna kaudu jälle L.B-le üle, et ta paneks asjad oma autosse. Lisaks sellele varastas F.M korterivõtmed maksumusega 5,00 eurot. Kuriteoga on T. Š.le tekitatud kahju 1283,67 eurot. Peale selle, F.M 28.09.2011 ajavahemikul alates kella 08.05 kuni 10.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini, V.M-i ja Maksim Kovalenkoga viimasele kuuluva sõiduautoga xxx juurde, väljus koos V.M-iga autost ja läks maja taha, kus V.M upitas teda esimese korruse J. J.e korteri xx nr aknalauale. F.M purustas haamrikesega lingi juures klaasi ning tungis korterisse, kust varastas televiisori LG maksumusega 958,67 eurot, mille andis akna kaudu V.M-ile üle, fotokaamera Samsung maksumusega 75,16 eurot; sülearvuti Samsung maksumusega 720,00 eurot, hõbeketi maksumusega 127,82 eurot, 2 ristikest üldmaksumusega 44,73 eurot, 2 kuldketi üldmaksumusega 76,69 eurot. Varastatud asjad laadisid F.M ja V.M neid ootama jäänud M Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid Kohtla -Järvele. Vargusega tekitati J. J.ele kahju summas 2003,07 eurot, akna kahjustamisega – 28,00 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 2031,07 eurot. Seega pani F.M toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. L.B on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema 15.09.2011 ajavahemikul alates kella 13.15 kuni 15.00

varguse

toimepanemise eesmärgil läks koos F.M-iga xx vallas xx xxx maja juurde, F.M ronis esimese korruse korteri nr xx aknalauale, lõi jalaga vastu akent ja kui see avanes, tungis S. L.i korterisse, kust varastas AS-le xxx kuuluva sülearvuti HP Compaq NX6310, seeria nr xxx, maksumusega 661,32 eurot, samuti S. L.ile kuuluva vara: süsteembloki AMD Athlon 64 Processor 3200T maksumusega 517,68 eurot, kuldehted: kõrvarõngad maksumusega 200,00 eurot, 40 cm kett maksumusega 180,00 eurot, hõbeehted: naistekett maksumusega 43,05 eurot, meestekett maksumusega 25,87 eurot, sõrmus maksumusega 20,00 eurot, kõrvarõngad maksumusega 25,00 eurot, käevõru maksumusega 65,13 eurot, kullatud naiste käekell Tšaika maksumusega 100,00 eurot; SWEDBANK internetikaart, mälupulk internetiga ELISA MINT maksumusega 75,78 eurot. Sülearvuti ja süsteembloki andis F.M akna kaudu L.B-le üle, ise koos teiste varastatud asjadega hüppas aknast välja. Kõik varastatud asjad viisid nad L.B sõiduautosse xxx numbrimärgiga xxx ning lahkusid sündmuskohalt. Kuriteoga on xxx-le tekitatud kahju 661,32 eurot, S. L.ile tekitatud kahju üldsumma moodustas 1252,51 eurot. Peale selle, L.B 23.09.2011 ajavahemikul alates kella 07.15 kuni 13.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos V.M-i ja F.M-iga oma sõiduautoga xxx numbrimärgiga xxx xx valla xxx külasse. V.M ja F.M väljusid autost ning läksid maja 1 juurde, L.B aga jäi sõiduautoga põõsaste taha seisma. V.M upitas F.M esimese korruse A. P. korteri nr xx aknalauale, peale mida avas I. Koljakin akna ja tungis korterisse, tema järel ronis korterisse ka V.M. Korterist varastasid V.M ja F.M hõbekõrvarõngad maksumusega 20,00 eurot ja väikse pudeli šampust Törley. Vargusega tekitati A. P.le kahju summas 20,00 eurot, akna kahjustamisega – 110,40 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 130,40 eurot. Peale selle, L.B 27.09.2011 ajavahemikul alates kell 07.10 kuni 17.30 varguse toimepanemise eesmärgil läks koos F.M-iga xx xxx maja juurde. Märgates, et esimesel korrusel on aken mikrotuulutusele pandud, ronis F.M T. Š. korteri nrxx aknalauale, pistis käe avasse ja avades akna tungis korterisse, kust võttis magamistoast süsteembloki Celeron maksumusega 320,00 eurot ning andis selle akna kaudu L.B-le üle, teisest toast võttis F.M DJ puldi (muusikaseadmed) maksumusega 958,67 eurot ning andis selle akna kaudu jälle L.B-le üle, et ta paneks asjad oma autosse. Lisaks sellele varastas F.M korterivõtmed maksumusega 5,00 eurot. Kuriteoga on T. Š.le tekitatud kahju 1283,67 eurot. Seega pani L.B toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maksim T.U on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema 26.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00 kuni 12.00 varguse toimepanemise eesmärgil läks koos F.M-i ja T.U ga xxx maja juurde, murdis lahti esimesel korrusel asuva T. K. korteri xx akna, peale mida F.M jäi õue ootama, M. ja T.U aga ronisid akna kaudu korterisse, kust varastasid arvutihiire maksumusega 20,00 eurot, mobiiltelefoni HTC laadija maksumusega 45,00 eurot, mobiiltelefoni HTC kõrvaklapid maksumusega 33,00 eurot, arvuti ACES laadimisseadeldise maksumusega 50,00 eurot, fotoaparaadi Canon maksumusega 300,00 eurot, navigaatori Tom-Tom maksumusega 249,00 eurot, Inglismaa lipuga kõrvaklapid maksumusega 60,00 eurot, sülearvuti Apple MacBook Air 13 maksumusega 1400,00 eurot, fotoaparaadi Nikon maksumusega 499,00 eurot, televiisori Samsung maksumusega 300,00 eurot, fotoaparaadi Pentax maksumusega 300,00 eurot, kullast komplekti: käevõru + kett, maksumusega 1200,00 eurot, kuldkõrvarõngad maksumusega 350,00 eurot, pärliga kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, oksakujulise kuldsõrmuse maksumusega 150,00 eurot, topaasiga kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, sinise kiviga kõrvarõngad + sõrmuse maksumusega 200,00 eurot, rõngakujulised kuldkõrvarõngad maksumusega 100,00 eurot, valgest kullast kõrvarõngad maksumusega 140,00 eurot, kullast ripats-ristike maksumusega 110,00 eurot, valgest kullast ristikesega keti maksumusega 270,00 eurot, valgest ja kollasest kullast kõrvarõngad „Russkije Samotsvetõ“ maksumusega 145,00 eurot, fianitega kuldkõrvarõngad maksumusega 210,00 eurot. Kõik varastatud asjad, peale televiisori, panid M. ja T.U kotti ja hüppasid akna kaudu välja. Koos F.M-iga viisid nad varastatud asjad M. Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid asju müüma. Vargusega tekitati T. K.le kahju summas 6731,00 eurot, akna lahtimurdmisega – 549,29 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 7280,29 eurot. Peale selle, Maksim T.U 30.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00 kuni 15.00 varguse toimepanemise eesmärgil tegutsedes koos T.U ja Maksim Kovalenkoga, kes viis neid kuriteo toimepanemise kohale oma sõiduautoga, ronis xxx esimesel korrusel asuva A. K.i korteri aknalauale ja lükkas käega akna lahti. Kui aken avanes, ronis M. T.U koos T.U-ga korterisse, kust varastasid videokaamera Canon maksumusega 223,69 eurot, videokaamera Sony maksumusega 766,94 eurot, veebikaamera maksumusega 12,78 eurot, fotoaparaadi maksumusega 12,78 eurot, binokli maksumusega 19,18 eurot, mobiiltelefoni Nokia maksumusega 51,12 eurot, kaks 100-eurost arvuti kõvaketast, kokku 200 eurot, arvuti videokaardi maksumusega 100 eurot. Kõik asjad panid M. ja T.U kaasas olevasse portfelli, hüppasid aknast välja, panid varastatud asjad neid ootava M. Kovalenko sõiduautosse ja sõitsid kõik sündmuskohalt ära. Kuriteoga on A. K.ile tekitatud kahju 1386,49 eurot.

Peale selle, Maksim T.U 07.09.2011 ajavahemikul alates kella 10.20 kuni 11.00 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini, F.M-i ja Maksim Kovalenkoga viimasele kuuluva sõiduautoga xxxjuurde, kus M. T.U ja F.M väljusid autost ning läksid xxx maja juurde. Maja juures upitas F.M M. T.U esimese korruse T. S. korteri nr 2 aknalauale, aga ise jäi maja nurgale seisma. M. T.U tungis lahtisurutud akna kaudu korterisse. Kuuldes, et, avaneb korteri uks, haaras M. T.U riiulilt T. S. kuuluva mobiiltelefoni Nokia 7230 maksumusega 127,18 eurot ning hüppas aknast välja. Kuriteoga on T. S. tekitatud kahju 127,18 eurot. Seega pani Maksim . toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.U on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, 26.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00 kuni 12.00 varguse toimepanemise eesmärgil läks koos F.M-i ja Maksim T.U ga xxx maja juurde, murdis lahti esimesel korrusel asuva T. K. korteri nrxx akna, peale mida F.M jäi õue ootama, M. ja T.U aga ronisid akna kaudu korterisse, kust varastasid arvutihiire maksumusega 20,00 eurot, mobiiltelefoni HTC laadija maksumusega 45,00 eurot, mobiiltelefoni HTC kõrvaklapid maksumusega 33,00 eurot, arvuti ACES laadimisseadeldise maksumusega 50,00 eurot, fotoaparaadi Canon maksumusega 300,00 eurot, navigaatori Tom-Tom maksumusega 249,00 eurot, Inglismaa lipuga kõrvaklapid maksumusega 60,00 eurot, sülearvuti Apple MacBook Air 13 maksumusega 1400,00 eurot, fotoaparaadi Nikon maksumusega 499,00 eurot, televiisori Samsung maksumusega 300,00 eurot, fotoaparaadi Pentax maksumusega 300,00 eurot, kullast komplekti: käevõru + kett, maksumusega 1200,00 eurot, kuldkõrvarõngad maksumusega 350,00 eurot, pärliga kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, oksakujulise kuldsõrmuse maksumusega 150,00 eurot, topaasiga kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, sinise kiviga kõrvarõngad + sõrmuse maksumusega 200,00 eurot, rõngakujulised kuldkõrvarõngad maksumusega 100,00 eurot, valgest kullast kõrvarõngad maksumusega 140,00 eurot, kullast ripats-ristike maksumusega 110,00 eurot, valgest kullast ristikesega keti maksumusega 270,00 eurot, valgest ja kollasest kullast kõrvarõngad „Russkije Samotsvetõ“ maksumusega 145,00 eurot, fianitega kuldkõrvarõngad maksumusega 210,00 eurot. Kõik varastatud asjad, peale televiisori, panid M. ja T.U kotti ja hüppasid akna kaudu välja. Koos F.M-iga viisid nad varastatud asjad M. Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid asju müüma. Vargusega tekitati T. K.le kahju summas 6731,00 eurot, akna lahtimurdmisega – 549,29 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 7280,29 eurot.

Peale selle, T.U 30.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00 kuni 15.00 varguse toimepanemise eesmärgil tegutsedes koos Maksim T.U ja Maksim Kovalenkoga, kes viis neid kuriteo toimepanemise kohale oma sõiduautoga, ronis xxx esimesel korrusel asuva A. K.i korteri aknalauale ja lükkas käega akna lahti. Kui aken avanes, ronis M. T.U koos T.U-ga korterisse, kust varastasid videokaamera Canon maksumusega 223,69 eurot, videokaamera Sony maksumusega 766,94 eurot, veebikaamera maksumusega 12,78 eurot, fotoaparaadi maksumusega 12,78 eurot, binokli maksumusega 19,18 eurot, mobiiltelefoni Nokia maksumusega 51,12 eurot, kaks 100-eurost arvuti kõvaketast, kokku 200,00 eurot, arvuti videokaardi maksumusega 100 eurot. Kõik asjad panid M. ja T.U kaasas olevasse portfelli, hüppasid aknast välja, panid varastatud asjad neid ootava M. Kovalenko sõiduautosse ja sõitsid kõik sündmuskohalt ära. Kuriteoga on A. K.ile tekitatud kahju 1386,49 eurot. Seega pani . toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maksim Kovalenko on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud vargused, 23.08.2011 ajavahemikul kella 12.15 kuni 15.10 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini ja F.M-iga oma sõiduautoga xxx numbrimärgiga xxx xxx juurde ja jäi autos ootama. F.M väljus autost ja läks maja taha hoovi, kus märkas, et esimese korruse äärmine aken on kergesti avatav. Tema ronis aknalauale, pistis käe läbi prao sisse ning avas akna, mille kaudu tungis A. A. korterisse nr 68, kust varastas fotokaamera Sony maksumusega 447,38 eurot, sülearvuti Asus maksumusega 766,94 eurot, väikese LG mängija maksumusega 100,00 eurot, meeste käekella Tag Hauer maksumusega 3000,00 eurot, meeste kullast pitsatsõrmuse maksumusega 2140,00 eurot, kuldketi ristikesega maksumusega 255,65 eurot, rubiiniga kuldsõrmuse maksumusega 223,69 eurot, kiviga kuldkõrvarõngad maksumusega 223,69 eurot, pärlikee maksumusega 159,78 eurot, merevaigupärlid maksumusega 31,96 eurot, kullast komplekti (käevõru, kõrvarõngad, kett) maksumusega 319,00 eurot, 4 juukseklambri EVITA PERON, ühe klambri hind 39,94 eurot, kokku 159,76 eurot, nahast ehetekohvri maksumusega 127,82 eurot, koti Lancome maksumusega 50,00 eurot. Varastatud asjad pani F.M kotti, ronis aknast välja ja läks tagasi teda ootava M. Kovalenko autosse. Pärast seda viis M. Kovalenko teda Kohtla- Järvele. Selle eest, et M. Kovalenko käis xxx, maksis F.M temale 20,00 eurot. Kuriteoga on A. A.le tekitatud kahju summas 8005,67 eurot.

Peale selle, Maksim Kovalenko 26.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00 kuni 12.00 varguse toimepanemise eesmärgil läks koos Maksim T.U, T.U ja F.M-iga oma sõiduautoga xxx numbrimärgiga xxx xxx maja juurde ja kui F.M ja vennad T.U, väljusid autost, jäi neid ootama. F.M murdis lahti esimesel korrusel asuva T. K. korteri nr 1 akna, peale mida F.M jäi õue ootama, M. ja T.U aga ronisid akna kaudu korterisse, kust varastasid arvutihiire maksumusega 20,00 eurot, mobiiltelefoni HTC laadija maksumusega 45,00 eurot, mobiiltelefoni HTC kõrvaklapid maksumusega 33,00 eurot, arvuti ACES laadimisseadeldise maksumusega 50,00 eurot, fotoaparaadi Canon maksumusega 300,00 eurot, navigaatori Tom-Tom maksumusega 249,00 eurot, Inglismaa lipuga kõrvaklapid maksumusega 60,00 eurot, sülearvuti Apple MacBook Air 13 maksumusega 1400,00 eurot, fotoaparaadi Nikon maksumusega 499,00 eurot, televiisori Samsung maksumusega 300,00 eurot, fotoaparaadi Pentax maksumusega 300,00 eurot, kullast komplekti: käevõru + kett, maksumusega 1200,00 eurot, kuldkõrvarõngad maksumusega 350,00 eurot, pärliga kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, oksakujulise kuldsõrmuse maksumusega 150,00 eurot, topaasiga kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, sinise kiviga kõrvarõngad + sõrmus maksumusega 200,00 eurot, rõngakujulised kuldkõrvarõngad maksumusega 100,00 eurot, valgest kullast kõrvarõngad maksumusega 140,00 eurot, kullast ripats-ristike maksumusega 110,00 eurot, valgest kullast ristikesega keti maksumusega 270,00 eurot, valgest ja kollasest kullast kõrvarõngad „Russkije Samotsvetõ“ maksumusega 145,00 eurot, fianitega kuldkõrvarõngad maksumusega 210,00 eurot. Kõik varastatud asjad, peale televiisori, panid M. ja T.U kotti ja hüppasid akna kaudu välja. Koos F.M-iga viisid nad varastatud asjad M. Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid asju müüma. Selle eest, et M. Kovalenko käis xxx, maksis F.M temale 20,00 eurot Vargusega tekitati T. K.le kahju summas 6731,00 eurot, akna lahtimurdmisega – 549,29 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 7280,29 eurot. Peale selle, Maksim Kovalenko 07.09.2011 ajavahemikul alates kella 10.20 kuni 11.00 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini, Maksim T.U ja F.M-iga oma sõiduautoga xxx numbrimärgiga xxx xxx juurde, kus M. T.U ja F.M väljusid autost ning läksid xxx maja juurde, M. Kovalenko aga jäi neid ootama. Maja juures upitas F.M M. T.U esimese korruse T. S. korteri nr xx aknalauale, aga ise jäi maja nurgale seisma. M. T.U tungis lahtisurutud akna kaudu korterisse. Kuuldes, et avaneb korteri uks, haaras M. T.U riiulilt T. Sanštšenkole kuuluva mobiiltelefoni Nokia 7230 maksumusega 127,18 eurot ning hüppas aknast välja. Peale seda viis M. Kovalenko M. T.U ja F.M-i xxx asuva kaupluse xxx juurde. Kuriteoga on T. S.tekitatud kahju 127,18 eurot.

Peale selle, Maksim Kovalenko 12.09.2011 ajavahemikul alates kella 08.00 kuni 10.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini ja F.M-iga oma sõiduautoga xxx numbrimärgiga xxx tänavale. M. Kovalenko ja I. Geraskin jäid autosse ootama, F.M aga läks xxx maja juurde, tungis esimesel korrusel avatud akna kaudu I. A.i korterisse nr x , kust varastas televiisori PHLIPS maksumusega 766,87 eurot, tekitades sellega kannatanule kahju nimetatud summas. Varastatud televiisori pani F.M teda ootava M. Kovalenko sõiduauto pagasiruumi, istus autosse ning nad hakkasid sõitma. Peale selle, Maksim Kovalenko 30.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00 kuni 15.00 varguse toimepanemise eesmärgil viis T.U ja Maksim T.U oma sõiduautoga xxx numbrimärgiga xxx kuriteo toimepanemise kohale xxx maja juurde ja jäi neid ootama autos. M. T.U ja T.U ronisid aga esimesel korrusel asuva A. K.i korteri nr x akna avanemise teel korterisse, kust varastasid videokaamera Canon maksumusega 223,69 eurot, videokaamera Sony maksumusega 766,94 eurot, veebikaamera maksumusega 12,78 eurot, fotoaparaadi maksumusega 12,78 eurot, binokli maksumusega 19,18 eurot, mobiiltelefoni Nokia maksumusega 51,12 eurot, kaks 100-eurost arvuti kõvaketast, kokku 200 eurot, arvuti videokaardi maksumusega 100 eurot. Kõik asjad panid M. ja T.U kaasas olevasse portfelli, hüppasid aknast välja, panid varastatud asjad neid ootava M. Kovalenko sõiduautosse ja sõitsid kõik sündmuskohalt ära. Kuriteoga on A. K.ile tekitatud kahju 1386,49 eurot. Peale selle, Maksim Kovalenko 28.09.2011 ajavahemikul alates kella 08.05 kuni 10.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini, V.M-i ja F.M-iga oma sõiduautoga xxx numbrimärgiga xxx Jõhvi xxx juurde. M. Kovalenko jäi autosse istuma, F.M ja V.M aga väljusid autost ja läksid maja taha, kus V.M upitas teda esimese korruse

J. J.

e korterixx nr aknalauale. F.M purustas haamrikesega lingi juures klaasi ning tungis korterisse, kust varastas televiisori LG maksumusega 958,67 eurot, mille andis akna kaudu V.M-ile üle, fotokaamera Samsung maksumusega 75,16 eurot; sülearvuti Samsung maksumusega 720,00 eurot, hõbeketi maksumusega 127,82 eurot, 2 ristikest üldmaksumusega 44,73 eurot, 2 kuldketti üldmaksumusega 76,69 eurot. Varastatud asjad laadisid F.M ja V.M neid ootama jäänud M. Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid Kohtla-Järvele. Selle eest, et M. Kovalenko käis nendega Jõhvis, maksis F.M temale 20,00 eurot. Vargusega tekitati J. J.ele kahju summas 2003,07 eurot, akna kahjustamisega – 28,00 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 2031,07 eurot. Seega pani Maksim Kovalenko toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt,

sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle, Maksim Kovalenkot süüdistatakse selles, et tema, olles teadlik, et tegemist on varastatud varaga, tuli 27.09.2011 kella 20.00 paiku koos Igor Geraskiniga oma sõiduautoga xxx numbrimärgiga xxx xxx maja juurde, kus F.M kandis tema sõiduautosse varem T. Š. korterist varastatud muusikaseadmed (DJ puldi) maksumusega 958,67 eurot. Peale seda kui aparatuur peale laaditi, maksis F.M M. Kovalenkole 20,00 eurot selle vedamise eest ning M Kovalenko viis I. Geraskini koos varastatud varaga Kohtla-Järvele. Seega pani Maksim Kovalenko toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise, mis on toime pandud grupi poolt, s.o KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.M on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem 01.07.2011 toime pannud varguse, 23.09.2011 ajavahemikul alates kella 07.15 kuni 13.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos F.M-i ja L.B-ga viimasele kuuluva xxsõiduautoga valla xxx külasse. V.M ja F.M väljusid autost ning läksid xx maja juurde, L.B aga jäi sõiduautoga põõsaste taha seisma. V.M upitas F.M esimese korruse A. P. korteri xx nr aknalauale, peale mida avas F.M akna ja tungis korterisse, tema järel ronis korterisse ka V.M. Korterist varastasid V.M ja F.M hõbekõrvarõngad maksumusega 20,00 eurot ja väikse pudeli šampust Törley. Vargusega tekitati A. P.le kahju summas 20,00 eurot, akna kahjustamisega – 110,40 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 130,40 eurot. Peale selle, V.M 28.09.2011 ajavahemikul alates kella 08.05 kuni 10.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos Igor Geraskini, V.M-i ja Maksim Kovalenkoga viimasele kuuluva sõiduautoga xxx juurde, väljus koos V.M-iga autost ja läks maja taha, kus V.M upitas teda esimese korruse

J. J.

e korteri xx nr aknalauale. F.M purustas haamrikesega lingi juures klaasi ning tungis korterisse, kust varastas televiisori LG maksumusega 958,67 eurot, mille andis akna kaudu V.M-ile üle, fotokaamera Samsung maksumusega 75,16 eurot; sülearvuti Samsung maksumusega 720,00 eurot, hõbeketi maksumusega 127,82 eurot, 2 ristikest üldmaksumusega 44,73 eurot, 2 kuldketi üldmaksumusega 76,69 eurot. Varastatud asjad laadisid F.M ja V.M neid ootama jäänud M Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid Kohtla-Järvele. Vargusega tekitati J. J.ele kahju summas 2003,07 eurot, akna kahjustamisega – 28,00 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 2031,07 eurot.

Peale selle, V.M 07.03.2012 kella 15.00 paiku läks võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil xxx maja juures D. K.e alaealise poja K. T. juurde ning küsis tema käest mobiiltelefoni. Kui K. T. andis temale oma mobiiltelefoni Samsung – GT S5230, palus V.M oodata teda KohtlaJärvel kaupluse juures, ise aga läks sündmuskohalt ära. Varastatud telefoni müüs V.M samal päeval tundmatule noormehele 35,00 euro eest. Kuriteoga tekitas V.M D. K.ele kahju summas 79,00 eurot. Seega pani V.M toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle, V.M-i süüdistatakse selles, et tema 14.05.2011 kella 05.00 paiku hommikul xx puhkebaasis, asukohaga xx vald I da-Virumaa, tegutsedes kooskõlastatult Andrei Semjonovi ja Igor Geraskiniga, kelle suhtes on materjalid eraldatud eraldi menetluseks, läksid M . Š. juurde ning A. Semjonov esimesena lõi teda rusikaga näkku. Saadud löögist M. Š. kukkus ja A. Semjonov lõi teda veel kord rusikaga näkku. Peale seda jooksis lebava M. Š. juurde Igor Geraskin ning hakkas samuti teda peksma jalgade ja rusikatega vastu pead ja keha, seejärel tõmbas I. Geraskin kannatanu teksade tagataskust mobiiltelefoni Samsung B2100 selle sees olnud Elisa kõnekaardiga maksumusega 6,40 eurot, samuti võeti ära M. Š. kuuluv rahakott 10 euroga sularahas, Swedbanki pangakaart, mille taastamisele läks 25 eurot, sõiduauto xxx tehniline pass, mille taastamine läks maksma 16 eurot. I. Geraskin üritas kannatanu käest võtta ära kuldsõrmust, kuid see tal ei õnnestunud. Siis palus I. Geraskin V.M tuua toast seepi, mida viimane tegigi. Toodud seebi abil võttis I. Geraskin M. Š . sõrmest kuldsõrmuse ja andis selle V. V.Mile üle, kes pani sõrmuse oma pükste taskusse. Lisaks sellele peksmise käigus läks kaduma kannatanule kuuluv musta värvi nahast jalats maksumusega 127,90 eurot. Kuriteoga on M. Š. tekitatud kahju 185,30 eurot. Seega pani V.M toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omistamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, s.o KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Kohtuistungil avaldasid süüdistatavad F.M , V.M , L.B, M.T.U, T.U ja M.Kovalenko, ei nad tunnistavad ennast süüdi kõikides süüskarvatud kuritegudes, ei vaidlusta kuritegude toimepanemise asjaolusid, ei taotle enda ülekuulamist. Süüdistatavad väljendasid kahetsust toimepandust.

Peale süüdistatavate kuritegude toimepanemise omaksvõtu on kuritegude toimepanemine kinnitatud järgmiste tõenditega. 23.08.2011 xxx varguse episood, kannatanu

A., A.

süüdistatav ja M. Kovalenko

ad F.M

Sündmuskoha vaatlusprotokolliga k 1 lk 1-2, 6-8 on tuvastatud, et 23..08.2011 vaadeldi korter aadressil xxx. Magamistoa akna raami vaatlusel on avastatud värsked kriimustused aknaluku piirkonnas. Aknalaud on määrdunud, on jalatsite jälge. Koostatud on skeem ja võetuid DNA proov. Kannatanu A. A. ülekuulamisprotokollist k 1 lk 9- 12 nähtub, et 23.08.2011 kell 12.15 paiku läks ta poodi. Kl 15.10 tuli ta koju tagasi ja avastas, et magamistos aken on lahti. Korterist on varastatud eronevad seemed kogusummale 7905, 69 eurot. M. Kovalenko kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 1 lk 20 -21 nähtub, et tema, ja F.M panid toime varguse xxx-l asuvast korterist. I. koljakin pslus tema abi varastatud asjade vedamisel. F.M käis korteris ja tuli tagasi varastatud esemetega. M. Kovalenko teadis, et F.M toob autosse varastatud asjad. M. Kovalenko toimetas F.M varguse toimepanemise kohta, ootas ted, ja sõidutas F.M pärast varguse toimepanemist. Varastatud asjade vedamise eest sai ta F.M-ilt 20 eurot. F.M-i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 141 nähtub, et xxx asuvast korterist varguse toimepanemiseks kasutas ta M. Kovalenko abi, mis seisnes selles, et M. Kovalenko pidi F.M toimetama autoga varguse toimepanemise kohta, ootama seal ja lahkuma sündmuskohalt koos varastatuga. Korterisse tungis ta sisse akna kaudu. Nimetatud tõendid ühtivad omavahel ja kinnitavad F.M-i ja M. Kovalenko osalemist varguse topimepanemises. F.M tegutses antud varguses täideviijana, sest ta tungis korteri sisse, varastas kannatanule kuuluvad asjad ja tõi need M. Kovalenko autosse, seega on tema poolt KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ettenähtud süüteokoosseis, võõra vallaasja äravõtmine sissetungimisega, täidetud. Kohus leiab, et M. Kovalenko tegutses antud varguse toimepanemisel kaasaaitajana, sest ta võimaldas kasutama oma sõiduautot F.M-i kohaletoimetamiseks ja varastatud asjade vedamiseks, seega osutas tahtlikult tahtlikule õigusvastasele teole ainelist kaasabi M. Kovalenko tegu tuleb kvalifitsee rida KarS § 22 lg 3-199 lg 2 p 8 alusel. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et antud vargus oleks toime pandud isikute grupis. I. Geraskini roll teo toimepanemises ei ole lühimenetluse tulemina selge, tema ütlused ei ole süüdi stusaktis tõendina kasutatud. I . Koljakini ütlustest selgus, et ta pani varguse toime üksi, kas Geraskin või Kovalenko oli akna all ja võt sid asjad vastu. M. Kovalenko ütlustest nähtub, et korteris käis F.M üksi, tema ootas autos. Kohus leiab tuvastatuks, et 23.08.2011 ajavahemikul kella 12.15 kuni 15.10 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis koos käesoleva kohtuprotsessis

tuvastamata isikuga ja Maksim Kovalenko kaasaaitamisel viimasele kuuluva sõiduautoga xx juurde, väljus autost ja läks maja taha hoovi, kus märkas, et esimese korruse äärmine aken on kergesti avatav. F.M ronis aknalauale, pistis käe läbi prao sisse ning avas akna, mille kaudu tungis A. A. korterisse nr xxx, kust varastas fotokaamera Sony maksumusega 447,38 eurot, sülearvuti Asus maksumusega 766,94 eurot, väikese LG mängija maksumusega 100,00 eurot, meeste käekella Tag Hauer maksumusega 3000,00 eurot, meeste kullast pitsatsõrmuse maksumusega 2140,00 eurot, kuldketi ristikesega maksumusega 255,65 eurot, rubiiniga kuldsõrmuse maksumusega 223,69 eurot, kiviga kuldkõrvarõngad maksumusega 223,69 eurot, pärlikee maksumusega 159,78 eurot, merevaigupärlid maksumusega 31,96 eurot, kullast komplekti (käevõru, kõrvarõngad, kett) maksumusega 319,00 eurot, 4 juukseklambri EVITA PERON, ühe klambri hind 39,94 eurot, kokku 159,76 eurot, nahast ehetekohvri maksumusega 127,82 eurot, kotti Lancome maksumusega 50,00 eurot. Varastatud asjad pani F.M kotti, ronis aknast välja ja läks tagasi teda ootava M. Kovalenko autosse. Kuriteoga on A. A.le tekitatud kahju summas 8005,67 eurot. 26.08.2011 xxx varguse episood, kannatanu T. K., süüdistatavad F.M, M. T.U, V. Diripaloiv ja M. Kovalenko Sündmuskoha vaatlusprotokollist lk 23 -26, 29- 34k 1 nähtub, et vaadeldud on korter aadressil xxx. Korter asub esimesel korrusel. Magamistos aken on avatud olekus, isiklikud asjad on põrandal, kappide uksed ja riiulid on lahtises olekus. Elitos aken on lahtisurumise jälgedega, jalatsite jäljed, kapid on lahtises olekus. Kannatanu T. K. ülekuulamisp rotokollist lk 35-38 k 1 nähtub, et 26.08.2011 kella 11 paiku läks ta kodust ära, kl 12 paiku tuli tagasi ja avastas, et korteri uks on kinni pandud ainult ühe luku peale, korteris oli korralagedus, asjad on laiali loobitud. Magamistoa aken oli lahtises olekus, kuigi enne minekut oli see kinni pandud. Korterist varastati arvuti, ehted, televiisor fotoaparaat ja muu. M. Kovalenko kahtlustatavana ülekuulamisprotokol list k 1 lk 67-68 nähtub, et tema sõidutas F.M ja veel kaks noormeest Maksim ja Vitalik, varguse toimepanemise eesmärgil. Ta pidi toimetama F.M ja noormehi xxx. M. Kovalenko pidi neid ootama autoga. 25-30 minuti pörast tulid kõik kolmekesi auto juurde. Ta nägi , et neil on televoosir Samsung, sülearbvuti, fotoaparaa Nikon. Nad panid asjad autosse ja koos sõitsid Kohtla- Järvele. Selle episoodi eest sai ta F.M tasu 50 eurot. M. T.U ülekuulamisprotokollist k 3 lk 3 -5 nähtub, et tema, T.U ja Kolobok panid kolmekesi varguse ühest esemesel korrusel avuvast korterist Narva mnt Jõhvis. Kolobok jäi akna all ootama, tema ja vend T.U tungisid akna kaudu sisse ja varastasid asjad, andsid need üle

akna olla ootavale Kolo bokile ( Kolobok on süüdistuse järgi F.M ). Pärast seda panid asjad autosse ja sõitsid ära asju müüma. T.U ülekuulamisprotoko llist k 3 lk 13-16 nähtub, et xxx esimese korruse korteris kais tema ja vend M. Dipipalov, osales veel kolmas isik. Kolmanda isiku roll ei ole ülekuulamisprotokolli pinnalt selge. Kohalt lahkusid autoga. F.M-i ülekuulamisprotokollis k 3 lk 57 -60 nähtub, et nimetatud varguse panid toime venned T.U , tema ise ei ole korteris käinud vaid aitas akent lahti teha. Samuti mäletab, et keegi kandis sellest korterist varastatud televiisorit Samsung. F.M-i, M. ja V. Dipipalovi ja M. Kovalenko ütluste alusel on võimalik teha järelduse, et F.M ja M ja T.U pani toime varguse tegutsedes isikute grupis ehk ühiselt ja kooskõlastatult, sissetungimisega. Kõik kolm osavõtjat tegutsesid täideviijatena ühiselt, sest F.M alustas sissetungimist varguse toimepanemise eesmärgil (tema enda sõnul aitas akent lahti teha), V. ja M. T.U tungised sisse ja varastasid asju, koos lahkusid sündm uskohalt. Nende tegevus oli kooskõlastatud ehk kõik kolm täideviijat tegutsesid ühise eesmärgi varguse toimepanemise saavutamise nimel, millele osutab rollide jagamine osavõtjate vahel ja läbimõeldud tegevus . Kohus leiab, et M. Kovalenko esines antud varguse episoodi toimepanemisel kaasaaitajana, kelle kaasabi kuriteole seisnes selles, et ta tahtlikult osutas tahtlikule kuriteole vargusele ainelist kaasabi- võimaldas kasutama oma autot isikute grupi kohaletoimetamiseks ja varastatud asjde vedamiseks, olles ise autojuht. Nimetatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et 26.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00 kuni 12.00 varguse toimepanemise eesmärgil, tegutsedes grupis sõitsid F.M Maksim T.U, T.U Maksim Kovalenko kaasaaitamisel viimasele kuuluva sõiduautoga xxx maja juurde, murdis lahti esimesel korrusel asuva T. K. korteri nr xxx akna, peale mida I. Koljakin jäi õue ootama, M. ja T.U aga ronisid akna kaudu korterisse, kust varastasid arvutihiire maksumusega 20,00 eurot, mobiiltelefoni HTC laadija maksumusega 45,00 eurot, mobiiltelefoni HTC kõrvaklapid maksumusega 33,00 eurot, arvuti ACES laadimisseadeldise maksumusega 50,00 eurot, fotoaparaadi Canon maksumusega 300,00 eurot, navigaatori Tom-Tom maksumusega 249,00 eurot, Inglismaa lipuga kõrvaklapid maksumusega 60,00 eurot, sülearvuti Apple MacBook Air 13 maksumusega 1400,00 eurot, fotoaparaadi Nikon maksumusega 499,00 eurot, televiisori Samsung maksumusega 300,00 eurot, fotoaparaadi Pentax maksumusega 300,00 eurot, kullast komplekti: käevõru + kett, maksumusega 1200,00 eurot, kuldkõrvarõngad maksumusega 350,00 eurot, pärliga kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, oksakujulise kuldsõrmuse maksumusega 150,00 eurot, topaasiga kuldsõrmuse maksumusega 300,00 eurot, sinise kiviga kõrvarõngad + sõrmuse maksumusega 200,00 eurot, rõngakujulised kuldkõrvarõngad maksumusega 100,00 eurot, valgest kullast

kõrvarõngad maksumusega 140,00 eurot, kullast ripats-ristike maksumusega 110,00 eurot, valgest kullast ristikesega keti maksumusega 270,00 eurot, valgest ja kollasest kullast kõrvarõngad „Russkije Samotsvetõ“ maksumusega 145,00 eurot, fianitega kuldkõrvarõngad maksumusega 210,00 eurot. Kõik varastatud asjad, peale televiisori, panid M. ja T.U kotti ja hüppasid akna kaudu välja. Koos F.M-iga viisid nad varastatud asjad M. Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid asju müüma. Vargusega tekitati T. K.le kahju summas 6731,00 eurot, akna lahtimurdmisega – 549,29 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 7280,29 eurot. 30.08.2011 xxx varguse episood, kannatanu A. K., süüdistatavad M. ja T.U ja M. Kovalenko Kannatanu A. K.i ülekuulamisprotokollist k 1 lk 72 -73 nähtub, et 30.08.2011 kl 11 paiku lahkus ta kodust, jättes köögiakna mikrotuulutusele.Sama päeva kl 15 paiku tuli ta koju tagasi ja avastas, et köögiaken on lahtises olekus, korterist varastai kaks videikaamewrat, arvutikaamera, binokkel, fotoaparaat, mobiiltelefon. M. Kovalenko kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 3 lk 47 nähtub, et ta viis vend Diripialovid xxx, kus nad väljusid autost ja läksid vargile. Ta ootas neid poe xxx lädeduses. 30 minuti pärast tulid vennad T.U tagasi, nende käes olid pakid. Asjad pandid pakiruumi ja tagaistmele. Ta nägi, kuidas vennad vaatasid videokaameta üle, samuti fotoaparaati VEB-kaamerat. Ta viis need bussijaamale. Ta sai selle teo eest tasu 20 eurot. M. T.U kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 3 lk 4 nähtub, et ta pani nimetatud varguse koos oma vennaga T.U-ga . Korterisse tungisid mõlemad akna kaudu. . Varastasid videokaamerad, telefoni, fotoaparaadi. Kohale sõitmiseks ja asjade vedamiseks kasutasid F.M-i tuttava autot. T.U kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 3 lk 15 nähtub, et T.U kinnitab M. T.U ütlusi varguse toimepanemise asjaolude kohta. Nimetatud tõenditega kogumis on kinnitatud, et V. ja M. T.U panid toime varguse tegustsedes grupis ehk ühiselt ja kooskõlastatult, olles täideviijad. Mõlemad tungisid korteri sisse ja võtsid sealt kannatanule kuuluvad esemed, seega täideti KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ettenähtud kuriteokoosseis. M. Kovalenko esines antud kuritepisoodis kaasaaitajana KarS § 22 lg 3 mõttes, ehk osutas tahtlikult tahtlikule teole ainelist kaasabi, nimelt võimaldas kasutama oma sõiduautot toimepanijate kohaletoimetamiseks ja varastatud asjade äravedamiseks, olles ise autojuht. Nimetatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et 30.08.2011 ajavahemikul alates kella 11.00 kuni 15.00 varguse toimepanemise eesmärgil T.U ja M. T.U tegutsedes grupis, Maksim Kovalenko kaasaaitamisel, kes viis neid kuriteo toimepanemise kohale oma sõiduautoga,

ronis xxx esimesel korrusel asuva A. K.i korteri aknalauale ja lükkas käega akna lahti. Kui aken avanes, ronis M. T.U koos T.U-ga korterisse, kust varastasid videokaamera Canon maksumusega 223,69 eurot, videokaamera Sony maksumusega 766,94 eurot, veebikaamera maksumusega 12,78 eurot, fotoaparaadi maksumusega 12,78 eurot, binokli maksumusega 19,18 eurot, mobiiltelefoni Nokia maksumusega 51,12 eurot, kaks 100-eurost arvuti kõvaketast, kokku 200 eurot, arvuti videokaardi maksumusega 100 eurot. Kõik asjad panid M. ja T.U kaasas olevasse portfelli, hüppasid aknast välja, panid varastatud asjad neid ootava M. Kovalenko sõiduautosse ja sõitsid kõik sündmuskohalt ära. Kuriteoga on A. K.ile tekitatud kahju 1386,49 eurot. 07.09.2011 xxx varguse episood, kannatanu T. S., süüdistatavad F.M, M. T.U ja M. Kovalenko Kannatanu T. S. ülekuulamisprotokollist k 1 lk 85-86 nähtub, et 07.09.2011 kl 10.20 paiku lahkus ta oma korterist. Tagasi tulles kl 11 paiki avastas, et korteris viibib võõras, ta kuulis tema liikumist magamistoas. Ta andis vargale võimaluse põgeneda akna kaudu, sest kartis. Kappide uksed oli lahtises olekus. Varastati mobiiltelefon. I.Geraskini kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 1 lk 91 -93 nähtub, et tema, F.M ja Maksim Kovalenko sõitsid kohale xxx poe juurde. F.M ütles, et läheb kontrolluida korterit. Ta sai aru, et F.M läheb vargile. Teatud ajavahemiku möödudes tuli F.M tagasi ja näitas telefoni. F.M-i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 141 nähtub, et tegelikult tema koos Geraskini, M. Kovalenko ja M. T.U-ga sõitis xxx juurde. M. Kovalenko jäi oootama autos. Tema ja M. T.U läksid vargile. Ta aitas M. T.U akna kaudu korterisse saada, upitas aknalauale. Kortereisse tungis ainult M. T.U, kes jõudis sealt varastada mobiiltelefoni, sest kohale ilmus korteri perenaine. M. T.U kahtllustatavana ülekuulamisprotokollist k k lk 4 nähtub, et ta sõitis autoga koos F.M-i ühe maja juurde. Ta tungis ühe esimesel korrusel asuva korteri sisse akna kauduy, kuid kohale tuli perenaine. Ta haaras ühe telefoni ja põgenes sellega sündmuskohalt. I. Geraskini M. Kovalenko F.M-i osalemisest ega rollist ei ole protokollis midagi märgitud. M. Kovalenko kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 1 lk 94a -b nähtub, et ta sõidutas F.M-i koos tema tuttavaga xxx juurde. I. Geraskin oli ka autos. F.M ja tema tuttav läksid välja, nad soovisid minna vargile. I. Geraskin kais välja suitsu tegemas. Viie minute pärast jooksid kohale F.M ja tema tuttav. F.M ütles, et ta oli korteriw, kui tuli naisterahvas, seetõttu jõidis ta varastada üksnes ühe telefoni.

Nimetatud tõendite kogumist nähtub, et vähemalt F.M-i ja M. Diriüalovi endi ütlustega kinnitatakse faktiline asjaolu, et I. Kolakin ja M. T.U panid mobiiltelefoni varguse toime tegutsedes täideviijatena grupis kooskõlastatult ja ühiselt. F.M asus täitma KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ettenähtud koosseisu ühisetl M. T.U ga, tema osalus sissetungimises seisnes selles, et ta upitas M. T.U esimese korruse aknalauale. M. T.U täitis KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ettenähtud kuriteokoosseisu, sest ta võttis võõra vallaasja- mobiiltelefoni Nokia. M. Kovalenko esines antud kuritepisoodis kaasaaitajana KarS § 22 lg 3 mõttes, ehk osutas tahtlikult tahtlikule teole ainelist kaasabi, nimelt võimaldas kasutama oma sõiduautot vargusetoimepanijate kohaletoimetamiseks, olles ise autojuht. Nimetatud tõenditega leiab kohus kinnitatuks, et 07.09.2011 ajavahemikul alates kella 10.20 kuni 11.00 varguse toimepanemise eesmärgil tegutsedes grupis sõitsid Maksim T.U ja F.M , M. Kovalenko kaasaaitamisel sõiduautoga xxx numbrimärgiga xxx xx juurde, kus M. T.U ja F.M väljusid autost ning läksid xxx maja juurde, M. Kovalenko aga jäi neid ootama. Maja juures upitas F.M M. T.U esimese korruse T. S. korteri nr xxx aknalauale, aga ise jäi maja nurgale seisma. M. T.U tungis lahtisurutud akna kaudu korterisse. Kuuldes, et avaneb korteri uks, haaras M. T.U riiulilt T. S. kuuluva mobiiltelefoni Nokia 7230 maksumusega 127,18 eurot ning hüppas aknast välja. Peale seda viis M. Kovalenko M. T.U ja F.M-i xxx asuva kaupluse xxx juurde. Kuriteoga on T. S. tekitatud kahju 127,18 eurot. 12.09.2011 x xx varguse episood , kannatanu I. A., süüdistatav I. Koljakin ja M Kovalenko Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 95 -103 nähtub, et 12.09.2011 vaadeldid xxx esimesel korrusel asuv korte. Köögiaken on lahtises olekus, sellel on lahtimurdmise jälgi. Aknalaual ja põrandal on jalatsite jäljed. Kannatanu I. A.i ülekuulamisprotokollist k 1 lk 106 -108 nähtub, et 12.09.2011 kl 08 paiku ta lahkus korterist, köögiaken on lahti mikrotuulutusele. Ttagasi tulles kella 10.30 paiku avastas, et köögiaken on lahtu murtud, aknalaula on jalatsite jäljed, varastati televiisor Philips. M. Kovalenko kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 1 lk 114 -115 nähtub, et F.M-i kutsel tuli ta oma autoga koos I. geraskiniha xxx hoone juurde, kus autosse istus F.M . F.M-i käsul sõitis ta xxx hoone juurde. I. koljakin väljus autost ja läks vargile. M. Kovalenko ja I., Geraskin ootasid F.M . Hiljem tuli F.M tagasi, käöes ta kandis televiisorit, mille ta pani autosse ja sõitsid minema. F.M-i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 142 nähtub, et ta sõitis varguse toimepanemise kohale M. Kovalenko autoga. Autos oli veel I. Geraskin. F.M tungis ühe esimese korruse korterisse akna kaudu,

varastas sealt televiisoori ja tõi selle M. Kovalenko autosse, pärast seda sõitsid minema. I. Geraskini kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 3 lk 30 nähtub, et I. koljakin kutsus M. Kovalenko koos autoga tema, I. geraskini kaudu. I. geraskin kinnitab, et kohale sõitis tema ja M. Kovalenko oma autoga, peake võeti F.M , kes läks vargile ja tõi autosse televiisori. Sõitsid koos minema. Nimetatud tõendite kpogumisega leiab kohus tuvastauks, et F.M pani nimetatud varguse toime M. Kovalenko kaasaaitamisel. F.M-i tegevus tuleb kvalifitseerida karS § 199 lg 2 8 järgi võõra vallaasja äravõtmine sissetungimisega. M. Kovalenko esines antud kuritepisoodis kaasaaitajana KarS § 22 lg 3 mõttes, ehk osutas tahtlikult tahtlikule teole ainelist kaasabi, nimelt võimaldas kasutama oma sõiduautot vargusetoimepanijate kohaletoimetamiseks ja varastatud asja vedamiseks, olles ise autojuht. I. geraskini roll kuriteost ei ole kohtule esitatud materjalide pinnalt selge. Ei ole alust väiteks, et F.M tegutseks antud kuriteo toimepanemisel teise isikuga grupis. 12.09.2011 ajavahemikul alates kella 08.00 kuni 10.30 varguse toimepanemise eesmärgil sõitis F.M Maksim Kovalenko kaasaaitamisel viimasele kuuluva sõiduautoga xxx tänavale. M. Kovalenko jäi autosse ootama, F.Maga läks xxx maja juurde, kus märkas esimesel korrusel avatud akna. Ta pistis käe läbi paro sisse, avas akna ning tungis I. A.i korterisse nr xxx, kust varastas televiisori PHLIPS maksumusega 766,87 eurot, tekitades sellega kannatanule kahju nimetatud summas. 15.09.2011 xxx varguse episood, kannatanu S. L., süüdistatavad L.B ja F.M Sü ndmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 117-125 nähtub, et vaadeldav korter asub esimesel korrusel. Elutoa aken on lahtises olekus. Kappide uksed on lahti. Kannatanu S. L.i ülekuulamisprotokollist k 1 lk 126 -129 nähtub, et 15.09.2011 käis ta kodus lõunal ja kõik oli korras. Elutoa aken on jäetud mikrotuulutusele. Kl 15 paiku teatas talle poeg, et korteris on elutoa aken pärani lahti ja korterist on ära viidud asjad. L.B ülekuulamisprotokollist k 1 lk 149 -150 nähtub, et nimetatud varguse pani ta toime tegutsedes koos F.M-iga viimase ettepanekul. Nimelt ta jäi oootama trepikoja juurde, auto oli pargitud lähedal. F.M ronis mööda toru esimesele korrusele, lõi jalaga akna ja tungis sisse. 10 -15 minuti pärastandis ta L.B-le akna kaudu sülearvuti ja arvutiprotsessori. Samuti olid F.M enda juures ehted. Kahtlustatava avaldas, et arvutiprotsessor asub tema üürikorteris. Ehted viisid nad pandimajja.

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtubk 1 lk 152-156, et vaadeldud on arvutiprotsessor, millel puuduvad küljed, mark ja reg number, samuti puudub süsteembloki sisu. Tunnistaja I. K. ülekuulamisprotokollist k 1 lk 158 -159 nähtub, et 15.09.2011 andis isik nimega L.B pandimajja ühe kullast kaelaketi ja kõrvarõngad. I.Kolakini üelkuulamisprotokollist k 2 lk 117 -118 nähtub, et ta kinnitab täielikult L.B ütlusi varguse toimepanemise asjaolude kohta. Ta tungis korterisse akna kaudu, L.B ootas akna all. Ta andis L.B-le arvuti ja protsessor. Kohalt sõitsid minema L.B-le kuuluva sõiduautoga. Nimetatud tõenditega leiab kohus kinnitatuks, et F.M ja L.B tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult panid toime varguse olles kaastäideviijad. I. koljakini roll seisnes korterisse sissetungimises ja asjade kokkukorjamiseks. L.B täitis kaastaäideviija rolli sellega, et osales asjade äravõtmises- ta võttis F.M-i poolt akna kaudu antavad asjad. vastu Seega L.B ja I. Koljakini tegu vastab KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ettenähtud koosseosulevõõra vallasasja äravõtmine grupis ja sissetungimisega. Nimetatud tõenditega leiab kohus tuvastatks, et 15.09.2011 ajavahemikul alates kella 13.15 kuni 15.00 varguse toimepanemise eesmärgil, tegitsedes grupis läksid F.M ja L.B xxx vallas xx küla xxx maja juurde, F.M ronis esimese korruse korteri nr xxx aknalauale, lõi jalaga vastu akent ja kui see avanes, tungis S. L.i korterisse, kust varastas xxx kuuluva sülearvuti HP Compaq NX6310, seeria nr xxx, maksumusega 661,32 eurot, samuti S. L.ile kuuluva vara: süsteembloki AMD Athlon 64 Processor 3200T maksumusega 517,68 eurot, kuldehted: kõrvarõngad maksumusega 200,00 eurot, 40 cm kett maksumusega 180,00 eurot, hõbeehted: naistekett maksumusega 43,05 eurot, meestekett maksumusega 25,87 eurot, sõrmus maksumusega 20,00 eurot, kõrvarõngad maksumusega 25,00 eurot, käevõru maksumusega 65,13 eurot, kullatud naiste käekell Tšaika maksumusega 100,00 eurot; SWEDBANK internetikaart, mälupulk internetiga ELISA MINT maksumusega 75,78 eurot. Sülearvuti ja süsteembloki andis F.M akna kaudu L.B-le üle, ise koos teiste varastatud asjadega hüppas aknast välja. Kõik varastatud asjad viisid nad L.B sõiduautosse xxx numbrimärgiga xxx ning lahkusid sündmuskohalt. Kuriteoga on xxx-le tekitatud kahju 661,32 eurot, S. L.ile tekitatud kahju üldsumma moodustas 1252,51 eurot. 23.09.2011 xxx varguse episood, kannatanu A. P., süüdistatavad L.B , F.M ja V.M Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 2 lk 1 -2 nähtub, et 23.09.2011 oli vaadeldud xxx esimesel korrusel asuv korter. Elutoa aken on lahtises olekus, aknalaula on porised jalatsijäljed, all pn põrandale kukkunud lillepotid. Kappide uksed on avatud.

Kannatanu A. Palvova ülekuulamisprotokollist k 2 lk 3 -6 nähtub, et 23.09.2011 teatas talle naaber kl 13.20 paiku, et tema elutoa aken on lahti ja aknalaul on näha jalatsijälgi. Korterist on varastatud magamistoas olnud hõbedast kõrvarõngad. Samuti sekgitas neeber, et akna all seisis sõiduauto xxx numbritega xxx. Tunnistaja J, F. ülekuulamisprotokollist k 2 lk 12 -15 mähtub, et ta on A. Švõrovi elukaaslane. L.B kasutuses on sõiduauto xxx xxx. L.B kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 19- 22 nähtub, et I. Koljakin palus viia ta Kohtla-Järve L.B-le kuuluva sõiduautoga. Koos F.M-iga oli veel Vadim ( G.J). Sõitsid xxx külasse. Ta parkis autot põõsaste taga. Viie minute pärast kuulia ta, kuidas kaks isikut hüppasid maha. F.M tulid autosse ja ütlesid, et on vaja kiiresti ära sõita, et korterist ei olnud midagi varastada välja arvatud väike pudel šampust. V.M-i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 24 -25 nähtub, et F.M ja A. Švõrov olid koos autoga.- nad palusid teda neid aidata. Sõitsid xxx külasse. Seal L.B jäi oma autoga seisma, tema ja I. Koljakin läksid jaja juurde. Ta upitas F.M esimese korruse aknalauale ja F.M tungis korterisse. Ta ei jäänud ootama, läks ära, kohtusid alles õhtul ja selgus, et korterist ei olnud midagi varastada välja arvatud väike pudel šampust. F.M-i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 142 nähtub, et F.M , ja V.M mõlemad tungisid korteri sisse, L.B ootas meid oma autoga väljas. Korterist varastati ainult ühe pudeli šampust, mille jõid kolme peale. Nimetatud tõenditega leiab kohus kinnitatuks, et varastatu vara hulgas on ainult šampust, mille maksumus ei ole materjalide kohaselt teada, sest kannatanu ei avaldanud šampuse vargusest. Samas ükski süüdistatavatest ei tunnistanud kohtueelse uurimise käigus kõrvarõngaste vargust. Kriminaalasja materjalidest puuduvad tõendid, et kolm süüdistatavat või keegi neist oleks toime pannud kõrvarõngate varguse . Ei ole välistatud, et kannatanul puudus täielik üleva ade oma isiklikest asjadest. Ei ole välistatud seega kõrvarõngade kaotsiminek, sest kannatanu ei märkanud näiteks šampuse vargust. Kohus leiab, et šampuse Törley väikese pudeli maksumus on ilmselt vähem kui 20 miinimumpäevamaara ehk 64 eurot (Törley ei ole šampus vaid vahuvein ega kuulu kallide jookide hulka). Seega tegemist on süüteoga väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 1 2 mõttes. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on usaldusväärselt kinnitatud F.M-i poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemine – varguse toimepanemine sissetungimisega ja süstemaatiliselt, sest F.M tungis korterisse sisse varguse toimepanemise eesmärgil ja varastas väheväärtusliku asja, tegutsedes varguse toimepanemisel süstemaatiliselt. Süstemaatilisuse tunnus on tuletatav sellest, et F.M on varem 23.08.2011, 26.08.2011, 07.09.2011, 12.09.2011 ja 15.09.2011 toime pannud samataolised kuriteod- vargused. Kuuenda varguse

toimepanemise ühe kuu jooksul annab kohtule aluse väiteks, et isiku jaoks on korterisvarguste toimepanemisest saanud elustiil. Kohus leiab, et L.B tegevus antud episoodis kvalifitseerimisele KarS § 22 lg 2 -199 lg 2 p 8 jär gi - kaasaaitamine vargusele, mis on toime pandud sissetungimisega. L.B kaa saaitamine seisnes selles, et ta kindlustas vargile korterisse läinud V.M-ile ja F.M-ile transpordivahendit selleks, et vajaduse korral aidata neid asjade äravedamisel. Transpordi tagamine lihtsustab ja aitab vargusele kaasa oluliselt. L.B kasutati (nagu kinnitavad eelmise 15.09.2011 toimepandud varguse asjaolud) kui auhojuhti, kellel on igal hetkel võimaldada vargadele kiire transport varguse toimepanemise kohalt lahkumiseks. L.B-le oli tema roll kaasaaitamises selge, millele osutab varguse toimepanemise faktiline- külg L.B mitte ainult viis F.M-i, kellega ta on juba 15.09.2011 varguse toime pannud, ja V.M-i varguse toimepanemise kohale, vaid kokkuleppel jäi neid ootama autos. L.B-le oli selge ka F.M-i ja V.M-i teveguse iseloom- korteri varguse toimepanemine. Seega tegutses kahtlustatav kahekordse tahtlusega, ehk tema tahtlusega oli hõlmatud nii tema enda tegevus, mis seisnes kaasaaitamisestranspordivahendi võimaldamises, kui ka kaasosaliste tegevuse iseloomvarguse toimepanemise sissetungimisega. Kuna aga tegemist on süüteoga, mis on toime pandud väheväärtusliku asja vastu ja L.B ei ole see isik, kes oleks 23.09.2011 toime pann ud varguse kaasaaitamise vormis, sest varem on ta osalenud ainult ühes 15.09.2011 varguses, ei vastuta ta nimetatud varguse toimepanemise eest kaasaaitamise võtmis kriminaalkorras. L.B puhul on tegemist varavastases süüteos osalemisega kaasaaitamise vormis, kusjuures oli süütegu toime pandud väheväärtusliku asja vastu ja tegemist polnud L.B puhul süstemaatilise vargusega. Selles kuriteoepisoodis kuulub L.B õigeksmõistmisele. Kohus le iab, et vastavalt esitatud süüdistusele ja kriminaalasjas kogutud tõenditele, ei ole tõendatud, et V. Kisljalkov oleks 23.09.2011 toime oannud väheväärtusliku asja varguse sissetungimisega ja Isikule esitatud süüdistusest nähtub, et ta on varem varguse toime pannud 01.07.2011 ( mille kohta on kriminaalasja materjalides esitatud otsus väärteoasjas k 3 lk 82). Korduvalt väheväärtusliku asja varguse toimepanemisest ei saa järeldada varguse toimepanemise süsteemaatilisust, peab olema toime pandud vähemalt kolm vargust, ehk süsteemaatiliseks võib lugeda vähemalt kolmandat vargust, hoolimata sellest kas see subsumeeritakse KarS § 199 (kuritegu) või 218 (väärtegu), alla, lisaks on vajalik sisuline süsteem (süstemaatilise varguse tunnustest vt RKKKo lahend 873-1-108 - ) . Selles kuriteoepisoodis kuuluv V.M õigeksmõistmisele. 27.09.2011 xxx varguse episood, kannatanu T. Š., süüdistatavad F.M, L.B. M. Kovalenko – kuriteoga saadud vara hoidmine

Sündmuskoha vaatluspeo rokollist k 2 lk 27-34 nähtub, et vaadeldud on esimesel korrusel asuv korter. Kappide uksed on lahtises olekus, sahtlid on välja tõmmatud. Söögitpa aken on lahti. Fototabelist k 2 lk 34 nähtub, et aknalaual on jalatsijälgi. Kannatanu ülekuulamisprotokol list k 2 lk 35-38 nähtub, et 27.09.2011 akna lahtisurumise teel tungiti korterisse sisse ja varastai arvuto protsessor ja DJseadmed. K 2 lk 43-44 tunnistajana ülekuulatud V.M andis ütlusi, et 27.09.2011 nägi, et F.M ja L.B oli kaasa arvuto protsessor ja kaks mängijat. K 2 lk 48 tunnistajana üleluulatud I. geraskin andis ütlusi, et ta ostis kaks mängijat F.M-ilt ja L.B-lt , nad olid autoga xxx, 50 eurot eest. Protokolli lisana on tunnistajalt äravõetud DJ-seadmed kolmest osast. Asitõendi vaatlusprotokollist k 2 lk 50 -53 ja kannatanu allkirjast lk 54 nähtub, et vaadeldud on DJ- seadmed ja kannatanu sai asjad kätte. Kahtlustatavana M. Kovalenko ülekuulamisprotokollist k 3 lk 48 nähtub, et koos I. Geraskiniga Vedas oma autoga xxx varasrtatud DJ- seadmed, sõitis sellega I. Geraskini kodu juurde. Sai selle eest 20 eurot. I.Geraskini kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 3 lk 29 kinnitab täielikult M. kovalenko käesolevas episoodis antud ütlusi varastatud DJseadmete vedamise kohta. F.M-i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 107 nähtub, et tema ja L.B sõitsid viimase autoga ühe maja juurde. F.M romis aknalauale, aken oli mikrotuulutusel, ta tegi akna lahti ja tungis korterisse sisse. Varastas arvuto protsessori ja DL- seadmed. Asjad andis akna kaudu L.B-le , kes võttis neid vastu ja pani autosse. L.B kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 3 lk 38 nähtub, et ta kinnitab täielikult I. Kolakini antud ütlusi kuriteo toimepanemise fakti kohta. Ta oli akna all ja võttis F.M-ilt vastu varastatud protsessori ja DJseadmed, mida pandi te,a autosse ja sõitsid minema. Nimetatud tõenditena leiab kohus kinnitatuks, et I. Kolajkin ja L.B panid toime varguse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, kaastäideviijatena. Kahtlustatavate kaastäideviimine seisnes selles, et F.M tungis sisse ja võttis asjad ära, kuriteo lüpuleviimiseks andis asjad akna kaudu L.B-le , kes võttis asjad vastu, millega täitus tema roll asjade äravõtmises. F.M-i tegu tuleb kvalifitseerida antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, varguse toimepanemine grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. L.B tegevus tuleb kvalifitseerida antud episoodi s KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8- varguse toimepanemine grupis, siistungimisega, korduvalt. Kohus leiav tuvastatuks, et 27.09.2011 ajavahemikul alates kell 07.10 kuni 17.30 varguse toimepanemise eesmärgil läksid L.B ja F.M xxx maja juurde, tegutsedes grupis. Märgates, et esimesel korrusel on aken mikrotuulutusele pandud, ronis F.M T. Š. korteri xxx aknalauale, pistis

käe avasse ja avades akna tungis korterisse, kust võttis magamistoast süsteembloki Celeron maksumusega 320,00 eurot ning andis selle akna kaudu L.B-le üle, teisest toast võttis F.M DJ puldi (muusikaseadmed) maksumusega 958,67 eurot ning andis selle akna kaudu jälle L.B-le üle, et ta paneks asjad oma autosse. Lisaks sellele varastas F.M korterivõtmed maksumusega 5,00 eurot. Kuriteoga on T. Š.le tekitatud kahju 1283,67 eurot. M. Kovalenko tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kuriteoga saadud vara hoidmine toimepandud grupis. Kohus leiab tuvastatuks, et olles teadlik, et tegemist on varastatud varaga, tuli M. Kovalenko 27.09.2011 kella 20.00 paiku koos Igor Geraskiniga oma sõiduautoga xxx numbrimärgiga xxx maja juurde, kus F.M kandis tema sõiduautosse varem T. Š. korterist varastatud muusikaseadmed (DJ puldi) maksumusega 958,67 eurot. Peale seda kui aparatuur peale laaditi, maksis F.M M. Kovalenkole 20,00 eurot selle vedamise eest ning M Kovalenko viis I. Geraskini koos varastatud varaga Kohtla-Järvele. 28.09.2011 xxx varguse episood, kannatanu J. J., süüdistatavad V.M, F.M, , M. Kovalenko Sünmuskoha vaatlusprotokollist k 2 lk 59 -69 nähtub, et vaadeldud on esimesel korrusel asuv korter. Lastetoa aken on katki löödud, kappde uksed on lahti, sahtlid on välja tõmmatud. Kannatanu J. J.e ülekuulamisprotokollist k 2 lk 71-73 nähtub, et 28.09.2011 kella 8 paiku läks ta tööle. Kl 10 paiku helistas talle ema ja teatas, et aken on pärani lahti. Saabudes koju avastas ta, et lastetoa aken on katki löödud, varastatud on televiisor, fotoaaraadid, arvuti, ehted. V.M-i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 88.89 nähtub, et te,a, I. koljakin ja M. Kovalenko viimase sõiduautoga xxx sõitsid ühe maja juurde varguse toimepanemise ee smärgiga. Autos viibis veel I. Geraskin. Ta upitas I. Kojakinit korteri xx nr aknalauale, F.M avas akna ja tungis korterisse. F.M andis talle akna kaudu televiisori, mille viisid koos autosse ja sõitsid sündmuskohalt minema Kohtla-Järvele. M. Kovalenko kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 91 -92 nähtub, et 28.09.2011 helistas talle F.M palvega, et oleks vaja vedada asju Jõhvist. Ta võttis kaasa V.M-i ja I. Geraskini, hiljem tuli autosse F.M Sõideti ise. ühe maja juur de F.M-i juhatusel. F.M ja V. V.M läksid maja juurde, tema jäi oma autoga ootama. 10 mituti pärast tulid nad tagasi, tõid televiisori, mille pandi autosse, kõik koos sõitsid Kohtla-Järvele. Ta sai oma abi eest 20 aurot. I. Geraskini kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 95 -96 nähtub, et ta kinnitab sisuliselt M. Kovalenko kahtlustatavana antud ütlusi ja lisab, et televiisor on hoiul tema üürikorteris. Ta annab televiisori vabatahtlikult välja.

K 2 lk 98 ja 99 - televiisor on vaadeldud ja koostatud vaatlusprotokoll, televiisor on tagastatud kannatanule allkirja vastu. F.M-i kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist k 2 lk 107 nähub, et ta sõitis kohale M. Kovalenko autoga, autos olid veel I. Geraskin, ja V.M . Ta ütles peatuda ja läks ühe maja juurde. Kaasa ta võttis väikese haamrikese ja lõi sellega akna katki, tungis sisse. Korterist ta varastas sülearvuto, fotoaparaadid, televiisori, helistas V.M-ile , et too tuleks akna juurde. Koos kandsid televiisorit ja panid selle autosse. Sõitsid kõik koos minema . Antud episoodis erinevad F.M-i ja V.M-i ütlused selle poolest, et V.M ise tunnistab, et ta tuli akna juurde ja F.M andis talle televiisori, pärast seda F.M lahkus korterist akna kaudu ja koos kandsid televiisorit. Sel juhul oleks isikud varguse toime pannud grupis ehl V.M osaleks asja äravõtmisel votes asja olles vastu akna all . F.M-i ütlustest nähtub, et V.M tuli kohale pärast seda, kui F.M poolt toime pandud vargus oli juba lõpule viidud, ehk ta ronis juba aknast välja, viibis väljas ja ootas V.M . Sel juhul oleks vargus toime pandud F.M-i poolt V.M-i kaasaitamisel, kelle kaasaaitamine õigusvastasele teole vargusele seisneks selles, et ta aitas kanda televiisorit autoni. Täiendavai d tõendeid selle faktilise asjaolu kontrolimiseks ei ole. Kohtuliku arutamise käigus tunnistasid mõlemad süüdistatavad ennast täielikult süüdi grupilise varguse toimepanemises ega vaidlustanud faktiöliste asjaolude kogumit. Kohus rahuldubki sellega, et sel juhul leiab tuvastatuks, et F.M ja V.M panid toime varguse, tegutsedes grupis ühiselt ja kooskõlastatult, kaastäideviijatena. F.M tungis korterisse sisse ja võttis asjad ära, V.M osales asjade ätavõtmises selle kaudu, et võttis televiisori vastu akna kaudu. F.M-i tetevus kuulub kvalifitseerimisele KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, V.MKarS § 199 lg 2 7,8 järgi. M. Kovalenko tegu seisnes selles, et ta aitas F.M-i ja V.M-i poolt toime pandud varguse toimepanemisele kaasa, nimelt võimaldas kasutama oma sõiduautot varguse toimepanemse kohale sõitmiseks, ja varastatud asjade äravedamiseks. Tema tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 – 22 lg 3 järgi. Kohus leiab tuvastatuks, et 28.09.2011 ajavahemikul alates kella 08.05 kuni 10.30 varguse toimepanemise eesmärgil, tegutsedes grupis, sõitsid F.M ja V.M Maksim Kovalenko kaasaaiotamisel viimasele kuuluva sõiduautoga xxx juurde, väljus koos V.M-iga autost ja läks maja taha, kus V.M upitas teda esimese korruse J. J.e korteri nr xx aknalauale. F.M purustas haamrikesega lingi juures klaasi ning tungis korterisse, kust varastas televiisori LG maksumusega 958,67 eurot, mille andis akna kaudu V.M-ile üle, fotokaamera Samsung maksumusega 75,16 eurot; sülearvuti Samsung maksumusega 720,00 eurot, hõbeketi maksumusega 127,82 eurot, 2 ristikest üldmaksumusega 44,73 eurot, 2 kuldketi

üldmaksumusega 76,69 eurot. Varastatud asjad laadisid F.M ja V.M neid ootama jäänud M Kovalenko sõiduautosse ning sõitsid KohtlaJärvele. Vargusega tekitati J. J.ele kahju summas 2003,07 eurot, akna kahjustamisega – 28,00 eurot. Kokku kuriteoga tekitatud kahju moodustas 2031,07 eurot. 14.05.2011 röövimise episood, kannatanu . M. Š , süüdistatav V.M Kannatanu ülekuulamisprotokollist k 4 lk 5 -7 nähtub, et viibides xxx alevikus, üks noormees kutsus ta kämpingute juurde õlut juua. Seal olid noormehed vabuses 18-10 aastat umbes 10-15 inimest. Tegid koos suitsu. Kui 30 minuti pärast hakkas ta ära minema, löödi ta selja tagant vastu pead. Ta kukkus maha. Kohe hakati teda peksma igal poolt jalgadega. Peksjad oli umbes 5 inimest. Ühjel hetkel hakati tema sõrmest kuldsõrmust ära tõmbama. Üks neis tõi kuskilt seebi, sellega määriti sõrm kokku ja tõmmati sõrmus ära. Jope taskust võeti rahakott ja telefon. Tal õnnestus pärast peksmist minna oma tuttava juurde, kes viis ta autoga koju. Tunnistaja A. T. kinnitas k 4 lk 26, et 14.05.2011 nägi xxx noormeest, kes oli läbi pekstud, sinakad silmade all, silm paistes, ninast jooksis verd. Kahtlustatavana ülekuulatud A. S . k 4 lk 31 andis ütlusi, et tat a tunnistab, et lõi mitu korda kannatanut, samuti kannatanut lõid xx ja xx. xx võttis kannatanult sõrmuse, samuti jopest telefoni, mille kohe andis A. Sxxx, ja rahakoti.

Tunnistaja A. A. ülekuulamisprotokollist k 4 lk 50 nähtub, et ta kinnitab, et A. S. andisd talle kuldsõrmuse ja telefoni, et tagastada asjad kannatanule, mida ta tegi samal päeval.

A. S. ja I. Geraskin on antud kuriteos süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.02.2012 kohtuotsusega k 5 lk 39, kaastäideviijatena. Kohus märgib, et kuna antud kriminaalasi on lahendatud lühimenetluses, pole võimalik tunnistajat e ja ja kahtlustatavate ütlusi kontrollida ristküsitlusega ega kõrvaldada nende ütlustes ilmnenud vastuolusid. Kahtlustatava T. P.ja tunnistaja A. Ž . ütlused ei ühti tunnistaja A. S. ütlustega sündmuse käigu kohta ja ka selles osas, kas V.M peksis kannatanut või mitte. Kohus rahuldub antud juhul sellega, et V.M ise tunnistab kannatanu peksmist, tõsiküll seda 1,5 tundi enne kannatanu röövimist. Samas kohus märgib, et süüdistuses ei ole V. Kislajkovile esitatud lkannatanu peskmist vaid ainult seebi toomine. Kohus märgib, et V.M-i kahtlu statavana antud ütlused ei ühti sündmuse käigu kohta tunnistaja A. S. ega T. P. ja tunnistaja A.Ž . ütlustega. T . P. nägi, kuidas Vadim ja Igor peksid kannatanut, tunnistaja A. S. aga n ägi, kuidas algul A. S. hakkas kannatanut peksma, siis ühines peksmisega Igor, pärast seda T. P.. Samas, kuigi V.M tunnistas kahtlustatavana üksnes seda, et ta lõi kannatanu kolm korda rusikaga näkku, seda aga 1,5 tundi enne sõrmuse äravõtmist, ja võttis hoiule sõrmuse, mille kohta oli ta teadlik, et see on kuriteoda saadud ( ehk sisuliselt KarS § 121 ja § 202 lg 1 järgi ettenähtud teod), ei vaidlustanud V.M kohtulikul arutamisel talle esitatud süüdistust grupilises röövimises, tunnistas ennast grupilises röövimises süüdi ega soovinud anda ütlusi. Kvalifikatsiooni ei vaidlustanud ka V.M-i kaitsja. Kohus sellises olukorras rahuldub sellega, et leiab tuvastatuks V.M-i osalemist gripilises röövimises, sest ta ise ei eita, et kannatanu vara hõ lpsasti äravõtmiseks tõi ta I. Geraskinile seebi ja pärast röövimist sai sõrmuse endale. Kohus leiab tuvastatuks, et 14.05.2011 kella 05.00 paiku hommikul xxx puhkebaasis, asukohaga xxx vald Ida-Virumaa, tegutsedes kooskõlastatult V.M , A. S. ja Igor Geraskin, läksid M. Š.juurde ning A. S. esimesena lõi teda rusikaga näkku. Saadud löögist M. Š . kukkus ja A. S.e. lõi teda veel kord rusikaga näkku. Peale seda jooksis lebava M. Š. juurde Igor Geraskin ning hakkas samuti teda peksma jalgade ja rusikatega vastu pead ja keha, seejärel tõmbas I. Geraskin kannatanu teksade tagataskust mobiiltelefoni Samsung B2100 selle sees olnud Elisa kõnekaardiga maksumusega 6,40 eurot, samuti võeti ära M. Š. kuuluv rahakott 10 euroga sularahas, Swedbanki pangakaart, mille taastamisele läks 25 eurot, sõiduauto x xx tehniline pass, mille

.

taastamine läks maksma 16 eurot. I. Geraskin üritas kannatanu käest võtta ära kuldsõrmust, kuid see tal ei õnnestunud. Siis palus I. Geraskin V.M tuua toast seepi, mida viimane tegigi. Toodud seebi abil võttis I. Geraskin M. Š sõrmest kuldsõrmuse ja andis selle V.M-ile üle, kes pani sõrmuse oma pükste taskusse. Lisaks sellele peksmise käigus läks kaduma kannatanule kuuluv musta värvi nahast jalats maksumusega 127,90 eurot. Kuriteoga on M. Š. tekitatud kahju 185,30 eurot. V.M-i tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 7 alusel. 07.03.2012 vargus, kannatanu D. K., süüdistatav V.M Kannatanu ülekuulamisprotokollist k 5 lk 1 -5 nähtub, et 07.03.2012 võeti tema alaealiselt pojalt mobiiltelefoni, maksumusega 79 eurot. Kahtlustatavana ülekuulatud V.M andis ütlusi k 5 lk 12, et ta tunnistab 07.03.2012 mobiiltelefoni äravõtmise ühels posilt. Telefoni müüs ta maha ja sai 35 eurot. Nimetatud tõenditega on kinnitatud V.M-i poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemine, sest V. Kislakov on varem 28.09.2011 toime pannud grupoilise varguse sissetungimisega. Tegelikult nimetatud vargus on toime pandud avalikult, kuid KarS § 199 lg 2 p 5 järgi ettenähtud tunnus ei ole süüdistuses esitatud. Kohus leiab tuvastauks, et V.M 07.03.2012 kella 15.00 paiku läks võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil xxx maja juures D. K.e alaealise poja xx xx juurde ning küsis tema käest mobiiltelefoni. Kui K. x andis temale oma mobiiltelefoni Samsung – GT S5230, palus V.M oodata teda Kohtla-Järvel kaupluse juures, ise aga läks sündmuskohalt ära. Varastatud telefoni müüs V.M samal päeval tundmatule noormehele 35,00 euro eest. Kuriteoga tekitas V.M D. K.ele kahju summas 79,00 eurot. Kokkuvõtlikult märgib kohus, et ülaltoodud tõenditega on kinnitatud: F.M-i osavõtt täideviijana 23.08.2011, 26.08.2011, 07.09.2011 , 12.09.2011, 15.09.2011, 23.09.2011, 27.09.2011, 28.09.2011 KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 kvalifitseeritavatest vargustest. Kokku kaheksa vargust, kõik vargused on toime pandud sissetungimisega , viis nendest on toime pandud grupis. V.M-i osavõtt täide viijana kahes 28.09.2011 ja 07.03.2012 KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritavatest vargusest, üks vargus on toime pandud sissetungimisega ja grupis; osavõtt ühes gripilises röövimises täideviijana KarS § 200 lg 2 p 7.

L.B osavõtt 15 .09.2011 (täideviijana grupis, sissetungimisega), 27.09.2011 (täideviijana gruis, sissetungimisega) vargustest, kokku kaks vargust KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi korduvuse tunnusel. Maksim T.U osavõtt 26.08.2011 (täideviijana grupis, sissetungimisega), 30.08.2011 (täideviijatena, grupis, sissetungimisega), 07.09.2011 ( täideviijana grupis, sissetungimisega) KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritavatest vargustest. Kokku kolm vargust. T.U 26.08.2011 (täideviijana grupis, sissetungimisega), 30.08.2011 (täideviijatena, grupis, sissetungimisega) KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, järgi kvalifitseeritavatest vargustest. Kokku kaks vargust. Maksim Kovalenko osavõtt 23.08.2011 (kaasaaitajana, sissetungimisega), 26.08.2011 (kaasaaitajana, grupis, sissetungimisega), 30.08.2011 (kaasaaitajana, gripis, sissetungimisega), 07.09.2011 (kaasaaitajana, grupis, sissetungimisega), 12.09.2011 (kaasaaitajana, sissetungimisega), 28.09.2011 (kaasaaitajana, grupis, sissetungimisega) KarS § 22 lg 3-199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritavatest vargustest, kokku kuus kaasaaitamist vargusele. Eraldi kohus rõhutab, et kaasaaitamistegu on võimalik nii ettvalmistamisstaadiumil (M.Kovalenko puhul on selleks osaliste sündmuskohale sõidutamine autoga), kui ka täideviimise käigus, kui ka pärast koosseisurealiseerimist (varastatud asjade äravedamine) ( vt RKKKO lahend 3-1-1- 97-09 p 7.2); õsavõtt täideviijana grupis ühes KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavast kuriteost. Tahtlus Kohus leiab, et F.M tegutses kaheksa varguse toimepanemisel kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja vähemalt pidas võimalikuks sellise asjaolu saabumist. Nimelt F.M planeeritud ja kavatsetult toimepandud tegevusele viidab fakt, et lühikise aja jooksul pani ta toime kaheksa vargust, mi olid toime pandud sarnase viisiga- need on esimesel korrusel asuvate korterite vargused, sisse tungiti akna kaudu. Valdavalt kasutas F.M asjaolu, et aknad olid jäetud mikrotuulutusele. Varguste toimepanemiseks kasutas F.M M. Kovalenko kaasabi või teisi isikuid, ei nad upitaksid ta esimese korruse aknalauale ja võtaksid vastu akna kaudu antavad vatastatud asjad. Selline oli I. Kolajkini poolt toimepandud varguse käekiri. Kohus leiab, et V.M tegutses kahe varguse toimepanemisel kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja vähemalt pidas võimalikuks

sellise asjaolu saabumist. V.M oli teadlik eesseisvast vargusest, sest F.M kutsus ta sellele “üritusele” ja nägi kuidas F.M tungib akna kaudu korterisse, ta jäi sündmuskohtadele ja võttis I. koljakoinilt asjad vastu. Tegevuse iseloom näitab, et V.M tegutses teadvalt ja sihipäraselt, kindlustades oma rolliga varavastase kuriteo edukat toimepanemist. Röövimise toimepanemisel tegutses V.M-i vähemalt otsuse tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, sest ta teadis, et osaleb röövimises ja vähemalt möönis seda. Ta nägi, kuidas teised osalised kasutavad kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ja osales kannatanu vara äravõtmises. V.M soostus süüteokoosseisule vastava asjaoluga, nimelt kannatanu vara äravõtmisega vägivallaga, sest vahetult pärast vara äravõtmist võttis vara enda hoiule. Seega kogu oma tegevusega nii teo toimepanemise ajal kui ka pärast seda näitas ta üles oma sosstumist toimepanduga. Kohus leiab, et L.B tegutses kahe varguse toimepanemisel kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja vähemalt pidas võimalikuks sellise asjaolu saabumist. L.B oli teadlik eesseisvast vargusest, sest, nagu ka V.M-i puhul, kutsus ta sellele “üritusele” F.M ja nägi kuidas F.M tungib akna kaudu korterisse, ta jäi sündmuskohtadele ja võttis F.M-ilt asjad vastu. L.B sihipärasele tegevusele osutab ka fakt, et ta kasutas varguse kohta saabumiseks ja ärasõtmiseks, samuti asjade vedamiseks oma sõiduautot F.M-i kutsel ja palvel. Tegevuse iseloom näitab, et L.B tegutses teadvalt ja sihipäraselt, kindlustades oma rolliga varavastase kuriteo edukat toimepanemist. Kohus leiab, et M. T.U tegutses kolm varguse toimepanemisel kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja vähemalt pidas võimalikuks sellise asjaolu saabumist. M. T.U tegevuse sihipäraselle olemusele viidab asjaolu, et varguste toimepanemise tegutses M. T.U grupis ühiselt ja kooskõlastatult, tema rolliga oli hõivatud korteri sissetungimine ja asjade äravõtmine. Kõlmes varguses tegutses ta sarnaselt ja planeeritult, tungis esimese korruse korteri akna kaudu sisse ja varastas asjad. Kohus leiab, et T.U tegutses kahe varguse toimepanemisel kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja vähemalt pidas võimalikuks sellise asjaolu saabumist. T.U tegevuse sihipäraselle olemusele viidab asjaolu, et varguste toimepanemise tegutses M. T.U grupis ühiselt ja kooskõlastatult, tema rolliga oli hõivatud korteri sissetungimine ja asjade äravõtmine. Kahes varguses tegutses ta sarnasel viisil ja planeeritult, tungis esimese korruse korteri akna kaudu sisse ja varastas asjad.

M. Kovalenko tahtluse kohta märgib kohus järgmist. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ( vt RKKKO lahend 3-1-1- 97- 09 p 7.4) peab kaasaaitamise vormis kuriteost osavõtnud isikul esinema “kahekordne” tahtlus – enda kaasaaitamise käitumisakti ning teo täideviija teo kohta. Piisab kui tahtlus on realiseeritud kaudse tahtluse tasemel nii kaasaaitamisteo kui ka täideviija teo kohta. (tsitaat nimetatud lahendist) M. Kovalenko puhul ei ole kahtlust, et kaasaaitamisel vargustele, võimaldades sõiduauto kasutamist nii osaliste kohaletoimetamiseks kui ka asjade äravedamiseks, tegutses ta enda teo suhtes vähemalt otsuse tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, ehk ta teadis, et aitab kaasa sauure tõenäosusega just vargusele (sest ta aitas kaasa lühikese ajal jooksul kuue varguse toimepanemisele, nägi, kuidas autosse tuuakse võõrad asjad ja teadis, et asjad on varastatud). Täideviija teo kohta olid talle selged käitumisakti olulised jooned selles mõttes, et tegemist on süüteoga vara vastu varguse näol. Hoolimata sellele teadmisele soostus ta täideviija teo toimepanemisega ja osutas kaasabi ka pärast teo realiseerimist. Seega tegutses ta vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes - pidi võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. KarS § 202 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemisel tegutses M. Kovalenko otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes ehk ta teadis süüteokoosseisule vastava asjaolust, et ta võtab enda autosse varem varastatud esemed, DJ- seadmed, mida hoidis enne seda enda juures I. Geraskin. M. Kovalenko, ja soovis seda, kina sõitis varastatud esimetega Kohtla-Järvele. Kohus leiab, et F.M , V.M, L.B , M. T.U, T.U ja M. Kovalenko on süüdi neile inkrimineeritud kuritegudes, sest nad on KarS § 33 mõttes süüvõimelised ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.

TSIVIIHAGID

VÕS (võlaõigusseadus) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Antud kriminaalasjas on tekitatud kannatanutele varaline kahju. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Kui süüdistatav tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest (RKKKo 3-1-1-79-09). Kohus kvalifitseerib F.M-i , V.M-i, L.B , M. T.U, T.U ja M. Kovalenko vastu esitatud nõuded kui kannatanu omandi või valduse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kannatanud esitasid F.M-i , V.M-i, L.B , M. T.U, T.U ja M. Kovalenko vastu tsiviilhagid järgmiselt: A. A. tsiviilhagi summas 8005,69 eurot k 1 lk 14 T. K. tsiviilhagi summas 7280,29 eurot k 1 lk 48 A. K.i tsiviilhagi summas 1386,47 eurot k 1 lk 75 T. S. tsiviilhagi summas 127,18 eurot k 1 lk 88 I. A.i tsiviilhagi summas 766,87 eurot k 1 lk 111 S. L.i tsiviilhagi summas 1252,51 eurot k 1 lk 131 x xxtsiviilhagi summas 661,32 eurot k 1 lk 145 A. P. tsiviilhagi summas 130,40 eurot k 2 lk 8 T. Š. tsiviilhagi summas 384,88 eurot k 2 lk 40 J. J.e tsiviilhagi summas 1023,71 eurot k 2 lk 76 D. K.e tsiviilhagi summas 79 eurot k 5 lk 6. T.U alaealisuse tõttu on antud kriminaalasjas tsiviilkostjaks tunnistatud x xx, kelle xx xx elab süüdistatav T.U. Kohus leiab, et ülesloetletud esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamiselenende põhjendatuse kontrollimata seoses tsiviilhagide omaksvõtuga, tsiviilkostajte (kahju tekitajate) solidaarsuse põhimõttega kooskõlas. Kohtuistungil vaidlustas M. T.U kaitsja S. Politšev T. K. esitatud tsiviilhagi põhjendatust, osutades asjaolule, et kuna vara oli kindlustatud, tuleb ära lahendada, milleses summas tuleks tsiviilhagi rahuldada. Kohus märgib, et kõik antud episoodiga seotud süüdistatavad, F.M , M. T.U, V.

T.U, M. Kovalenko samuti tsiviilkostja x xx, esindaja M. F., on tsiviilhagi õigeks võtnud (k 5 lk 179, kohtuistungiprotokoll lk 3). Seega kohus vee kord kordab, et rahuldab hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest (RKKKo 3-11- 79-09).

KOHTU MEETMED

Karistus KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld - kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1- 14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1- 43- 06: „13.1 Klassikalise arusaama koha selt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1- 99-06. p 15.1: „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1- 40- 04 - RT III 2004, 14, 174).“ KarS § 199 lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastani. Keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 202 lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani. Keskmine määr on 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 200 lg 2 näeb ette karistusena vangistuse 3 kuni 15 aastani. Keskmine määr on 9 aastat vangistust. F.M pani toime 8 vargust ehk teise astme kuriteod suhteliselt lühikese ajavahemiku ehk ühe kuu kestel – 28.08.2011- 28.09.2011. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et viis vargust on toime pandud grupis, kõik vargused on toime pandud sissetungimisega. F.M-i roll kuritegude toimepanemises oli aktiivne. Just tema kutsel osalesid varguste toimepanemises teised osalejad, kes kaastäideviijatena, kes kaasaaitajana. F.M valitses tegusid intensiivselt, suunates tegevust edukamale tulemusele. F.M ise valis korterid kuhu sisse tungida. Tegevus oli suunatud väärtuslike asjade äravõtmisele, nimelt plazmateleviisorid, sülearvutid, kuldehted. Sellised esemed on kergem realiseerida rahaks. Summaarne kahju toimepandud vargustest moodustab 19616, varastatud asjade tagastamisega on hüvitatud kaduvväike osa. Varguste toimepanemine oli F.M-i poolt korralikult ette kavatsetud, läbi mõeldud ja muretsetud transporti, varguse toimepanemise vii- tungiti sisse esimesel korrusel asuvatesse korteritesse akna kaudu, kasutades mikrotuulutusele avatud aknaid. F.M on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral 16.06.2011 kohtuotsusega vangistusega 11 kuud 28 päeva. Karistusest vabastati katseajaga 18 kuud. Osa karistusest, 4 kuud vangistust, kuulus kohesele ärakandmisele, vabanes 15.07.2011. Vaatamata sellele juba augustis 2011 vähem kui kohtuotsuse tegemisest kahe kuu möödumisel jätkas F.M katseajal kuritegelikku tegevust varavastaste kuritegude valdkonnas. 16.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistus pöörati töitmisele 11.10.2011 kohtumäärusega, karistus on kantud, vabanes 09.10.2012. See iseloomustab F.M kui isikut, kes ei teadvustanud endale täiel määral oma tegevuse keelatust ja 11 kuud 28 päeva vangistust katseajaga 18 kuud ja 4 kuud reaalset vangistust ei olnud talle piisavaks meetmeks, et ta hoiduks süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmise üheks eesmärgiks ongi see, et isik hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

Ka pärast vabanemist 09.10.2012 jätkas F.M süütegude toimepanemisega. Lõuna Prefekturr karistas F.M 14.12.2012 otsusega väärteoasjas liiklusõnnetuse põhjustamise, sündmuskohalt põgenemise ja ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga 287,60 eurot ja 191,73 eurot ( k 5 lk 145). Tegu oli toime pandud 31.10.2012 ehk vabanemisest 3 nädal möödumisel. Kokku F.M karistusregistris 22 kehtivat karistust. F.M õpib xxx. Tal puudub kindel sissetulek, töökohta ei ole. Kuritegusid sooritas F.M olles alaealine. F.M-i karistust k ergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskenvadaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus leiab, et F.M-i karistamine rahalise karistusega poleks otstarbekohane ega vasta ks karistamise eesmärkidele. Esiteks, isikul puudub töökoht, seega piisav sissetul, mille arvelt saaks isik rahalise laadi karistust ka reaalselt täita. Teiseks, kohus leiab, et F.M-i suhtes rahalise laadi karistuse mõistmine oleks vale karistamisotsus. Alates 2008.a on isiku karistusregitris kokku 22 karistust, nendest 20 korral oli isikule väärteude toimepanemise eest kohaldatud rahatrahv. Nendest ainult kolm trahvi on tasutud, ülejäänud on tasumata. Sellest nähtub, et kui karistada isikut rahalise karistusega, suure tõenäosusega jääb see täitmata, seda isegi sundkorras rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Sel juhul jääb karistuse eesmärk, õiguskorra kaitmise huvide järgimine, saavutamata. Jarelikult tueb F.M karistada vangistusega. Kohus leiab, et F.M-i süü suurus toimepandust on vähemalt keskmine. Kohus leiab, et on põhjendatud karistada F.M vangistusega 2 aastat. Kuigi kuriteod on toime pandud katsejal, on eelveva kohtuotsusega mõistetud karistus käesoleva ko htuotsuse tegemise ajaks ära kantud ja seega ei moodusta kohus liitkaristust KrMS § 65 lg 2 alusel, kuna piidib üks liidetavast - eelmise kohtuotsuse alusel ärakandmata karistuse osa. KrMS § 238 alusel kuulub 2 -aastane vangistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub ärakandmisele 1 aasta 4 kuud vangistus. KarS § 68 aluselk tuleb karistusaja hulka arvatesda eelvangistuses viibitud aegas 3 päeva (29.09.2011-30.09.2011 ja 10.10.2011). Kandmisele kuulub 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Kaitsja esitas kohtule taotluse mitte karistada F.M reaalse vangistusega. Põhjenduseks on see, et isik on oma varasema karistuse juba ätra kandnud, kuriteod olid toime pandud kui ta oli alaealine. Praegu süüdistatav õpib. Puudub vajadus saata vanglasse karistust kandma. Kohus kaitsja arvamusega ei nõustu ja seda järgmistel põhjendustel.

Kohus ei peagi karistuse kandmisest vabastamise ebaotstarbekuse eraldi põhjendama. Riigikohtu lahend 3-1-1-138-04, otsuse p 12: „Riigikohus selgitab, et nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama vangistuse, kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. ... Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1- 14- 02 - RT III 2002, 8 79) ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama.“ Samas langeb kohtule kohustus lahendada kohtule esitatud taotlused. Kohus leiab, et kaitsja taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtupraktikas on karistusest vabastamise teemat laialt käsitletud ja kohtute seisukohad on selles osas välja kujunenud. Kohus soostub väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt karistuse kandmisest vabastamine on põhjendatud kergema laadi kuritegude ja lühiajalise vangistuse määra puhul. Kohus märgib, et karistusest tungimisi vabastamine tähendab kohtu poolt sellise prognoosi tegemist ja eeldab kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime kuritegusid ja seetõttu karistuse ärakandmine on ebaotstarbekas. Kohus tuletab meelde, et kui karistuse alusek on isiku süü, siis KarS § 73 ja 74 alusel isiku tingimuslikult karistusest vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlane isik, millised kas iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks ( vt RKKKO lahend 3-1-1- 116-16 p 11, samuti 3-1-1- 10- 09). Lähtudes F.M-i toimepandud kuritegude asjaoluidest ning tema isikust leiab kohus, et ole ole aluseid karistuse vabastamiseks. Kohus leiab, et juba süüdistatava isikut analüüsides on kohtul alust teha järelduse, et vaatamata süüdistatava vanusele, on kuritegelik elustiil temasse küllaltki tugevalt juurdunud. Karistusest vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole enam piisav meede isiku mõjutamiseks, et ta hoiduks süütegude toimepanemisest. F.M oli kriminaalhooldusele juba allutatud kahel korral. Esimest korda Tartu Maakohtu 05.01.2011 lahendiga kohaldati tema suhtes mõjutusvahendina kriminaahooldusele alluutamist KarS õ 87 lg 1 p 2 alusel seoses varavastase kuriteo toimepanemisega. See ei andnud tulemust. Ta jätkas nii väärtegude kui ka kuritegude toimepanemisega. Ka osaline reaalne vangistus ja ülejäänud osas karistusest vabastamine ning kriminaalhooldusele allutamine ei toonud positiivset arengut F.M-i isikule. Kohus leiab, et F.M-i isiku kohta ei saa teha sellist prognoosi, et ta enam ei pane toime kuritegusid ja seetõttu oleks karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Järelikult I. Kolajkini karistuse kandmisest vabastamiseks ei ole alust. V.M pani toime kaks vargust, mis on teise astme kuriteod. Üks vargus on toime pandudsissetungimisega ja grupis. Tema osavõtuga täideviijana toimepandud vargustega on tekitatud kannatanutele kahju kokku 1100 eurot, mis ei ole väga märkimisväärne. V.M on toime

pannud ka esimese astme kuriteo- röövimine grupis. Kohus leiab, et tema osavõtt grupilises röövimises seisnes vara äravõtmises osalemises - I. Geraskini palvel tõi seebi, millega tiriti kannatanu sõrmest ära kuldsõrmuse. Kohus leiab, et tema roll röövimises ei olnud nii aktiivne ja intensiivne kui teistel osalejatel. Kohus arvestab, et kannatanule tekitati röövimisega nii füüsiline kahju korduvatest löökidest kui ka materiaalne – võeti ära kuldsõrmus ja telefon. Kohus arvestab, et äravõetud asjad on tagastatud kannatanule ja sellel on V.M-i enda positiivne panus, sest kuldsõrmus oli pärast röövimist tema hoiul. Samuti arvestab kohus, et V.M ei kasutanud süüdistuse kohaselt kannatanu suhtes vägivalda. Kuritegude toimepanemise ajal oli V.M kohtulikult karistamata isik. Kuriteod pani ta toime olles täiskasvanu. Väärteokoorras on süüdistatav karistatud 12 korda, nendest kahel korral arestiga. V. Kislakovil puudub töökoht, puudub sissetulek. V.M-i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ning kahju osaline hüvitamine varastatud asjade tagastamisel. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus leiab, et V. Kislajkovi karistamine KarS § 199 lg 2 p 47,8 järgi toimepandud kuritegude eest rahalise karistusega ei ole põhjendatud. Esiteks, puudub süüdistataval töökoht ja igasugune vähimatki piisav sissetulek. Järelikult sellise karistuse täideviimise tõenäosus mõistliku aja jooksul on kaduvväike. Teiseks, näitab isiku karistusrtegister, milles on 12 kehtivat karistust, nendest 12 on rahatrahvid, et isiku karistamine rahalise laadi karistusega ei anna positiivset tulemust. Ta ikka jätkab süütegude toimepanemist. Ainult kolm trahvi on tasutud, mis pärinevad 20072008.aastast. Viimati karistati I. V.M avaliku korra rikkumise eest jaanuaris 2012. Seega rahalise laadi karistuse mõistmine poleks kooskõlas karistamise eesmärgiga, et isik hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et V.M-i süü varguste toimepanemises on tunduvalt alla keskmise ja peab võimalikuks lähtuda talle KarS § 199 lg 2 järgi karistuse mõistmisel sanktsiooni ühest neljandikust. Kohus leiab, et on põhjendatud karistada V.M-i KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 9 kuud. KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ettenähtu d kuriteos hindab kohus V.M-i süüd lähedasena minimaalsele. Kohus peab põhjendatuks mõista karistuseks minimaalne antud saktsiooni piirides vangistus 3 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel, kuritegude kogumi eest, peab kohus võijmalikuks kohaldada liitkaristuse moodustamise soodsamat varianti ja lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

KrMS § 238 alusel kuulub liitkaristus vähendamisele ühe kolmandikku võrra. Kandmisele kuulub 2 aastat vangistust alates 07.12.2012. V.M-i suhtes käesoleva kohtuotsuse tervikteksti kirjutamise ajaks on ta süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.12.2012 kohtuotsusega (1- 12-7652). Liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest moodustatud ei ole, sest käesoleva kohtuotsus ei ole jõus. V.M-i kaitsja esitas kohtule taotlus jätta vangistus koh aldamata, vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult. Kaitsja pööras tähelepanu asjaolule, et röövimise episoodi aktiivsemad tegelased on karistusest tingmuslikult vabastatud ( k 5 lk 39, 03.02.2012 kohtuotsus I. Geraskini ja A. Semjonivi suhtes). Kohus kaitsja arvamusega ei nõustu ja seda järgmistel põhjendustel. Kohus ei peagi karistuse kandmisest vabastamise ebaotstarbekuse eraldi põhjendama. Riigikohtu lahend 3-1-1-138-04, otsuse p 12: „Riigikohus selgitab, et nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama vangistuse, kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. ... Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1- 14- 02 - RT III 2002, 8 79) ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama.“ Samas langeb kohtule kohustus lahendada kohtule esitatud taotlused. Kohus leiab, et kaitsja taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtupraktikas on karistusest vabastamise teemat laialt käsitletud ja kohtute seisukohad on selles osas välja kujunenud. Kohus soostub väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt karistuse kandmisest vabastamine on põhjendatud kergema laadi kuritegude ja lühiajalise vangistuse määra puhul. Kohus märgib, et karistusest tungimisi vabastamine tähendab kohtu poolt sellise prognoosi tegemist ja eeldab kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime kuritegusid ja seetõttu karistuse ärakandmine on ebaotstarbekas. Kohus tuletab meelde, et kui karistuse alusek on isiku süü, siis KarS § 73 ja 74 alusel isiku tingimuslikult karistusest vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlane isik, millised kas iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks ( vt RKKKO lahend 3-1-1- 116-16 p 11, samuti 3-1-1- 10-09). Lähtudes V.M-i toimepandud kuritegude asjaoludest ning tema isikust leiab kohus, et ole ole aluseid karistuse vabastamiseks. Kohus märgib, et kohatu on kaitsja märkus, et teised osalised on karistuse kandmisest vabastatud. Teiste süüdistatavate karistusest vabastamine iseenesest ei ole alust V.M-i karistusest vabastamiseks. Kohus märgib, et kuriteo asjaolud on sellised, mis annavad kohtule aluse sedastada, et V.M süü esimese astme kuriteos on väike ja sellegi poolest mõistab kohus talle ettenähtud sanktsiooni piirides minimaalse 3-

aastase vangistuse. Kohus märgib, et tegemist ei ole kergema laadi vaid esimese astme grupilise kuriteoga, millega rünnatakse korraga mitu õigushüve- kannatanu tervise ja tema vara vastu. Kohus arvestab, et V. Kislakovi tegu ei olnud juhuslikku laadi. Pärast röövimist jätkas ta kuritegelikku tegevust ja pani toime kaks vargust. V.M-i karistusregistrist nähtub, et ajal, mil oli toime pandud röövimine (kevad 2011), oli isik toime pannud mitu väärtegu, AS § 70 alusel ja avaliku korra rikkumine, mille eest oli 25.04.2 011 kohtuotsusega karistatud lühiajalise arestiga (k 5 lk 141). Nii enne kui ka pärast röövimise episoodi oli isik karistatud väärteo korras varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu. Kõik see annab kohtule arvata, et V. Kislakovi isik on selline, et tema puhul ei ole võimalik teha prognoosi, et ta ei pane enam süütegusid, eriti varavastaseid, ja seega oleks karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Alkoholi tarvitamise risk ( isik on korduvalt karistatud AS § 70 ja 71 alusel) suurendab varavastaste kuritegude toimepanemise riski, samuti töökoha ja sissetuleku puudumine. Järelikult, V.M-i karistuse kandmisest vabastamiseks alused puuduvad. L.B pani toime kaks vargust, mis on teise astme kuriteod. Mõlemad vargused on toime pandud grupis sissetungimisega. Kahe vargusega tekitatud kahju suurus ulatud 2500 eurole, mis on küllalt kimärkimisväärne summa. Sellest on osa hüvitatud kannatanu T. Š. episoodis DJ-seadmete tagastamisega. Süüdistatava roll antud kuritegudes oli vähem aktiivne võrreldes teiste osalistega, kuigi ta esines täideviijana. L.B on varem kriminaalkorras karistatud isik ühel korral 14.06.2011 kohtuotsusega narkokuriteo toimepanemise eest. Uued kuriteod pani süüdistatav toime kohtuotsusest kolme kuu möödumisel – septembris 2011. Väärteokorras on isik karistatud 6 korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, ühel korral 10 -päevase arestiga ( k 5 lk 139 -140). Süüdistataval ei ole alalist töökohta ega püsivat sissetulekut. L.B karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ning kahju osaline hüvitamine varastatud asjade osalisel tagastamisel.. karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, sest esiteks, süüdistataval puudub alaline töökoht ja seega piisav sissetulek, millest oleks rahalise karistuse täideviimine võimalik. Teiseks, väärteokorras määratud viies rahatrahvist ei ole isik kunagi tasunud ühtegi, vaid jätkas süütegude toimepanemist. Sellest nähtub, et rahalise karistuse mõistmine poleks kooskõlas karistamise eesmärgiga, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Kohus leiab, et süüdistatava süü kuritegude toimepanemisest on keskmisest tunduvalt alla. Karistuse mõistmisel peab kohus võimalikuk lähtuda KarS § 199 lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni ühest neljandikust. Kohus loeb põhjendatuks karistada süüdistatavat vangistusega üheksa kuud. KarS § 238 alusel kuulub karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Kandmisele kuulub kuus kuud vangistust. Mõlemad vargused on toime pandud katseajal. KarS § 65 lg 2 ja 73 lg 4 alusel tuleb süüdistatavale varem Viru maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust täitmisele pöörata, suurendada käeoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 6 kuud vangistust Viru Maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 6 kuud võrra ning mõista liitkaristuseks 2aastat vangistust. KarS § 68 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega 28.09-30.09.2011 kokku 3 päeva. Kandmisele kuulub 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Prokurör esitas taotluse asendada süüdistatavale mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et esitatud taotlus vangistuse asendamiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. ÜKT on vangistuse alternatiiv ehk asenduskaristus. Sisuliselt on see viimane võimalus vältida isiku suhtes reaalset vangistust katseajal toimepandud kuriteo toimepanemise eest. ÜKT kohaldamise formaalsed alused – süüdistatav nõusolek ja vangistuse mõistmine kuni 2 aastani- on täidetud. ÜKT tulemuslik rakendamine eeldab ka kuriteo raskuse ja süüdistatava isiku arvestamist, mis on ÜKT kohaldamise materiaalsed alused. L.B toime pandud teod on varavastased 2.astme kuriteod, mis ei ole seotud vägivalla kasutamisega. Sellest tulenevalt ei ole ÜKT kohaldamine välistatud. Kohus leiab, et ÜKT kohaldamine ei ole põhjendatud isikutele, kellel esinevad sõltuvus- või käitumisprobleemid ja süüdistatava isik vajab tõhusamat korrigeerimist. Süüdistatava suhtes on kohtul piisavalt alust arvata, et tal esineb ilmne käitumisprobleem, nimelt ta on süstemaatiline liiklusalaste väärtegude toimepanija, korduvalt on ta karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta ( k 5 lk 139-140). Isegi arest, mis on oma loomult vabadusekaotuslik karistusliik, ei mõjutanud isikut ja ta jätkas süütegude toimepanemist. Ilmekas on ka see, et isik on varem süüdi tunnistatud narkootilise aine käitlemise eest väikeses koguses. Nimetatud asjaolud osutavad sellele, et süüdistatava poolt kahe teise astme kuriteo toimepanemine ei olnud juhuslikku laadi, leks ajendatud näiteks raskest isiklikust või majanduslikust olukorrast. Süüdistatavale on üldse omane riskeeriv elustiil- juhtimisõiguseta sõtimine, narkootilise aine käitlemine, varavastaste kuritegude toimepanemine grupis. Kohus leiab, et süüdistatava

puhul ei ole ÜKT kohaldamine põhjendatud, sest tal esinev käitumisprobleem suurendab tunduvalt uute süütegude ja kuritegude toimepanemise ohtu ja seega ei ole otstarbekas vältida reaalse karistuse ärakandmist. Kohus leiab, et A. Švõrov ei vasta asenduskaristuse- ÜKT- kohaldamise eeldustele. Maksim T.U pani toime kolm vargust, tegutsedes grupis, sissetungmisega jaseda lühikese ajal jooksul ajavahemikus 26.08.201107.09.2011. vargustega on kannatanutele tekitatud kahju 8600 eurot, mis on märkimisväärne. Varastatust ei ole midagi tagastatud ega kahju hüvitatud. Varguiste toimepanemise esines süüdistatav kaastäideviijana. Süüdistatav on varem kriminaalkottas karistatu juba kolmel korral, seda aga pärast nimetatud kuritegude toimepanemist. Süüdistatav on süüdi tunnistatud 02.05.2012, 15,05,2012 ja 17.08.2012 muuhulgas korduvate teise astme varavastaste ja isegi esimese astme (röövimine) varavastase kuriteo toimepanemise eest. Isiku karistusregistris, vaatamata tema noorele vanusele, on 45 kehtivat karistust, nendest 43 väärtegude toimepanemise eest ( k 5 lk 1 46-150). Isik on xxx endine kasvandik. Tal puudub töökoht. Isiku sotsiaalsed võimalused ja konkurentsivõime tööturul on madal. Isik on x xx Kuriteod olid toimepandud ajal, mis isik oli alaealine. M. T.U karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohuis leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, sest esiteks, süüdistataval puudub alaline töökoht ja seega piisav sissetulek (sest ta on xxx isik), millest oleks rahalise karistuse täideviimine võimalik. Teiseks, väärteokorras määratud 43 rahatrahvist on tasutud osa – 14 trahvi, sedagi ilmselt xxx hallatava xxx eelarvest. Vaatamata hulgalistele karistustele ei näita süüdistatav märke oma käitumise parandamiseks vaid jätkab süütegude toimepanemist. Viimane väärteu on toime pandud 18.07.2012, rahatrahv 20 eurot on täidetud. Sellest nähtub, et rahalise karistuse mõistmine poleks kooskõlas karistamise eesmärgiga, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdistatava tuleb karistada vangistusega. Kohus leiab, et süüdistatava süü toimepandust on alla keskmise määra, lähtudes varguste arvust. Karistuse mõistmisel loeb kous võimalikuks lähtuda KarS § 199 lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni ühest neljandukist. Kohus leiab põhjendatuks kakristada süüdistatava vangistusega 9 kuud. KarS § 238 alusel kuulub karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Kandmisele kuulub kuus kuud vangistust.

Kuna kõik kuriteod on M. T.U poolt toime pandud enne viimase Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsuse tegemist, tuleb talle moodustata liitkakristust kohtuotsuste kogumi eest KarS § 65 lg 1 alusel. Kohus kohaldab süüdistatavale liitkakristuse moodustamise soodsamat varianti, loeb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 9 kuud vangistust kaetuks raskeima Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsusega mõistetu kakristyusega 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust ja mõistab liitkakristusena 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust.Liitkaritusest tuleb maha arvata eelmise kohtuotsuse alusel ärakantud karistuse osa mis on 1 ku. Kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud 15 päeva vangistust. 17.08.2012 kohtuotsusega vabastati isikut karistuse kandmisest tingimuslikult kriminaalhooldusele allutamisega katseajaga 2 aastat. Kohus leiab, et kuna hetkel ei esine aluseid isikule varem Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, sest antud kriminaalasja kuriteod on toime pandud enne 17.08.2012 kohtuotsust, vabastab kohus M. T.U karistuse kandmisest tingimuslikult kriminaalhooldusele allutamisega vastavalt KarS § 74 ja 75, katseajaks tuleb määrata 2 aastat alates käesoleva kohtuotsuse väljakuulutamist. T.U on alaealine. Alaealistele karistuse mõistmisel peab kohus lähtuma kohtutes omaksvõetud karistupraktikast, mille põhimõtted on ka Riigikohtu praktikas laialt käsitletud. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-14- 06 (RT III, 2006, 17, 157) on aga märgitud, et eriti tähelepanelikult tuleb arvestada isikut alaealisele karistuse kohaldamisel ja et alaealisele karistuseks vangistuse kohaldamine peab olema pigem erandlik. Alaealise karistamist vangistusega tuleb kohtuotsuses eriti kaalutletult ning veenvalt põhjendada. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p-st 8 tuleb alaealise süüdistatava puhul alati kohustuslikus korras kaaluda ka KarS § -s 87 sätestatud mõjutusvahendite kohaldamise võimalust. R iigikohtu otsuse nr 3-1-1-43-06 (RT III, 2006, 25, 226) punktis 13.1. on aga märgitud järgmist: "Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus aga teistsugune - karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Samuti on alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral esmatähtsad just eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. Seejuures tuleb lähtuda eeldusest, et alaealise poolt toimepandud kuritegu on episoodilist, juhuslikku laadi. Karistusõiguse ülesandeks on alaealise puhul just uue kuriteo toimepanemise ärahoidmine, tema sotsiaalne järeleaitamine ning integratsioon; karistusõiguse vahendusel toimub nn pedagoogilise defitsiidi tasakaalustamine. Alaealise

mõjutamise eesmärgiks on esmajoones seega kasvatamine, aga mitte karistamine. Karistuse mõistmisel tuleb seetõttu tähele panna, et see kujundaks alaealises arusaama ühiskondlike normide sidususest ka tema suhtes ning ei muutuks takistuseks tema ühiskondlikul integreerumisel". T.U pani toime kaks vargust, grupis ja sissetungimisega. Varguste toimepanemise esines süüdistatav kaastäideviijana. Vargustega tekitatud kahju ulatub summani 8600 eurot, mis on märkimisväärne summa. Vasrastatud asjadest ei ole midagi tagastatud. T.U isikut iseloomustavad andmed on järgmised. Alates 20.11.2012 viibib ta vahis all kohtumääruse alusel järjekordse kuriteo toimepanemise kahtlustuses, seda katseajal. Isik on kolmel korral kohtulikult karistatud Viru Maakohtu 02.05.2012, 15.05.2012 ja 17.08.2012 ( koos oma venna M. T.U-ga) kohtuotsustega teise astme varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras isik on karistatud 52 (!) korda, nendest valdavalt ja hulgaliselt just Alkoholiseaduse rikkumise eest. M. T.U on xxx linna x xx x xx, õpib 9 klassis. Viru Maakohus pidas vajalikuk 17.08.2012 kohtuotsusega mõiste isikule taas vangistus, vabastades teda karistuse kandmisest kuid pidas vajalikuks saata ta 35 päevaks reaalset karistust kandma, karistus on ära kantud. Käresoleva kriminaalasja kuriteod on toime pandud ajal, mis isik oli veel kohtulikult karistamata. Kohus tuleb järeldusele, et süüdistatava puhul ei tekki kohtul veendumust, et toimepandud varguses olid lähtudes süüdistatava alaealisusest juhuslikku laadi. Just süüdistatava isikut iseloomustatavd andmed näitavad, et alaealist ei ole enam võimalik mõjutada muul viisil kui kohaldades tema suhtes karistuslikke meetmeid. T.U karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, sest esiteks, süüdistatav on õpilane ja xxx, kellel rahaliste vahendite puudumise tõttu oleks rahalise laadi karistuse mõistmine mõttetu karistamise esmärkide saavutamise seisukohalt. Teiseks, väärteokorras määratud 52 rahatrahvist on tasutud osa – 9 trahvi, sedagi ilmselt x xx x xx eelarvest. Vaatamata hulgalistele karistustele ei näita süüdistatav märke oma käitumise parandamiseks vaid jätkab süütegude toimepanemist. Viimane väärtegu on toime pandud 14.08.2012, rahatrahv 40 eurot on tasumata. Sellest nähtub, et rahalise karistuse mõistmine poleks kooskõlas karistamise eesmärgiga, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et süüdistatava tuleb karistada vangistusega. Kohus leiab, et süüdistatava süü toimepandust on alla keskmise määra, lähtudes varguste arvust. Karistuse mõistmisel loeb kohus võimalikuks lähtuda KarS § 199 lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni ühest neljandukist. Kohus leiab põhjendatuks kakristada süüdistatava vangistusega kuus kuud. KarS § 238 alusel kuulub karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Kandmisele kuulub neli kuud vangistust. Kuna T.U puhul ei ole kohtul enam ühtegi alust teha prognoosi, et ta ei pane enam toime uusi kuritegusid ( sest praegu on ta vahistatud uue kuriteo toimepanemise kahtlustuses katseaja jooksul), arvestades süüdistatava hulgalisi karistuse väärtegude toimepanemise eest, nimelt Alkoholi rikkumise eest, ning korduvaid kriminaalkaristusi, ei näe kohus alust T.U karistuse kandmisest vabasatnmiseks, seda ka sellel praktilisel põhjusel, et vahistatud isiku üle ei ole võimalik teostada käitumiskontrolli. T.U ilmse esineb alkoholi liirtarvitamisest tekkinud käitumisprobleem, mis veelgi suurendab uute süütegude ja eriti kuritegude toimepanemise riski. Kuna kõik kuriteod on T.U poolt toime pandud enne viimase Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsuse tegemist, tuleks talle moodustata liitkakristust kohtuotsuste kogumi eest KarS § 65 lg 1 alusel. Kuna aga isikut ei vabasta käeosleva kohtuotsusega mõistetava karistuse 4 kuud vangistus kandmisest tingimuslikult, Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsusega on aga isik karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud. Kohus leiab, et liitkaristuse moodustamine ei ole praktikas teostatav, isegi RKKKO 3-1-1-66-10 lahendites väljendatud liitkaristuse moodustamise põhimõtteid arvesse võttes, sest lahend ei näe ette olukordi, mil enne viimase kohtuotsust ( millega on isikule määratud katseaeg) toimepandud kuritegude eest mõistetav karistus on reaalne mitte tingimusliku vabastamisega. Maksim Kovalenko on toime pannud kuus vargust lühikese aja jooksul, ajavahemikus 23.08.2011- 28.09.2011. Süüdistatav tegutses grupis ja sissetungimisega, osaledes vargustes kaasaaitajana. Tema tegevus on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 7,8,9-22 lg3 alusel. Vargustega telitatud kahju ulatud 19000 euroni. Varastatud asjadest ei ole tagastatud midagi. Süüdistatava roll kuritegudest on vähem aktiivne võrreldes täideviijatena. Tema kaasaaitamine seisnes selles, et ta võimaldas kasutama oma sõiduauto, olles ise autojuht, täideviijate kohale toimetamiseks ja varastatud asjade äravedamiseks, saades selles eest tasu 20 -50 eurot. Samuti on süüdistatav toime pannud KarS § 202 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et ta hoidis lühikese ajal jooksul oma autos varastatud DJ seadmeid, tegutsedes ühiselt I. Geraskiniga, seadmed on kannatanule tagastatud.

Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Viru Maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega 5 kuulise vangistusega katseajaga 18 kuud. Sellest nähtub, et uued kuriteod pani ta toime kohtuotsuse tegemisest 2 kuu möödumisel.M. Kovalenko on väärteokorras karistatud 25 korda, nii Alkoholiseaduse rikkumise, Narkoorlise ja psühhotroopsete ainete seaduse, Liiklussesduse rikkumise eest, samuti süüteo toimepanemise eest väheväärtusliku asja vastu. Süüdistatava on alaline töökoht xxx, esitatud töölepingu koopia lk 168 k 5. M. Kovalenko karistust kergendavaks asjaoluks onm puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ol kohus tuvastanud. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et süüdistatavl on alaline töökoht ja seega püsiv sissetulek, ei ole otstarbekohane ja karistamise eesmärgipärane mõista talle rahaline karistus. Seda põhjusel, et tema toime pandud varguste arv (6) on selline, mille puhul ei saa öelda, et isik pani toime üksikud vargused. Samuti vargustega toimepandud kahju ion märkimisväärne, millest tulenevalt on isiku rahaliste kohustuste ( kahju hüvitamise kohustus) maht on niigi suur. Kohus leiab, e M. Kovalenkot tuleb karistada vangistusega. Tema süü suurus on alla keskmise. KarS § 199 lg 2 p 7,8,9-22 lg 3 järgi peab kohus õigusk karistada ta vangistusega 1 aasta 6 kuud., karS õ 202 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 kuud. Kritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista liitkakristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 alusel kuulub liitkaristus vähendamiseke ühe kolmandiku võrra. Kandmisele kuulub 1 aasta vangistust. Kuriteod on toime pandud katseajal. karS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel tuleb M. Kovalenkole varem mõistetud karistus 5 kuud vangistust pöörata täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud kartistus 1 aasta vangistust eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osa võrra mis on 5 kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. Kohus märgib, et kui võtta arvesse M. Kovalenko käitumist nii enne 14.06.2011 kohtuotsust kui ka pärast, tuleb tunnistada, et tegemist on süsteemse seaduseriikkujana, kelle karistusregittris on üle 20 kehtivat karistust. Ka karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine ja kriminaalhooldus ei andnud positiivset tulemust ja M. Kovalenko pani toime uued kuriteod. Sellest lähtudes poleks kohtule ühtegi alust arvata, et karistuse ärakandmine oleks isiku suhtes ebaotstarbekohane ja ta ei pane toime uusi süütegusid. Kohus on juba märkinid, et vangistuse asendamine ülskasuliku tööga on sisuliselt viimane võimalus vältida reaalset karistuse ärakandmist. KarS § 74 lg 5 lubab karistuse täitmisele pööramisel asendada vangistus ÜKT-ga.

Kohus leiab, et selliseks faktiriks, mis annab kohtule aluse vältida isikule mõistetud reaalse karistuse ärakandmist, on see, et N. Kovalenko asus alates 04.10.2012 alalisele tööle. Kohtul ei ole andmeid, et pärast seda oleks ta uusi süütegusid toime pannud ( ka lühimenetluses ei ole võimalik tegelikult neid andmeid kontrollida). See annab kohtule aluse teha õhukese aga ikka prognoosi, et isik asudes tööle, olles samal ajal jätkivalt kriminaalhoolduse all, loobub kuritegelikust tegevusest. Kohus leiab, et vangistust a aasta 5 kuud võib asendada ÜKT -ga , mis on 1076 tundi. Arvestades, et isik on hõivatud ka alalise tööga, mõistlik on määrata ÜKT tegemise ajaks maksimaalne aeg - 24 kuud. M. Kovalenko nõusolek ÜKT kohaldamiseks on olemas. Asitõendid 23.08.2011 x xx asuvast korterist võetud DNA proov, 26.08.2011x xx asuvast korterist võetud DNA proov, S. L.i korterist varastatud protsessori osad, DNA proov, jalatsijälje fragment ja sündmuskohajälgede kaart, mis on antud hoiule Ida Prefektuuri- tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 4 p 3 alusel. DNA- proovid jälgede kaardi ja jalatsijälje fragmendi hoidmiseks kriminaalasja juures puudub vajadus. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4, 5,9 on kuludeks kaitsjatasu, kriminaalasja paljundamise kulu, sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Kohus on teinud F.M-i , V.M-i , L.B, M. T.U, T.U ja M. kovalenko suhtes süüdimõistva kohutosuse. Järelikult kannatav menetlukulusid süüdistatavad ise. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukora, kui kohtukulude sunna käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Teise astme kuriteo puhul on sundraha 425 eurot. Kohus leiab põhjendatuks: älja mõista v

F.M-ilt riigituludesse menetluskulud 200 eurot sundraha.

Menetluskulud 235 eurot sundraha, 326,14 eurot kaitsjatasu kohtueelses men etluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 307,20 eurot kaitsjatasu kohtulikul aru tamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

F.M-ile on mõistetud reaalne vangistus, tal puudub töökoht ja igasugune sissetulek, tal on kohtuotsustest tulenevalt märkimisväärsed rahalised kohustused. Kõik see kogumis võib takistada tema resotsialiseerimist. Välja mõista V.M-ilt riigituludesse menetluskulud 200 eurot sundraha. Menetluskulud 235 eurot sundraha, 134,40 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 345,60 eurotkaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. V.M-ile on mõistetud reaalne vangistus, tal puudub töökoht ja igasugune sissetulek, tal on kohtuotsustest tulenevalt märkimisväärsed rahalised kohustused. Kõik see kogumis võib takistada tema resotsialiseerimist. Välja mõista L.B-lt riigituludesse menetluskulud 200 eurot sundraha. Menetluskulud 235 eurot sundraha, 100,37 eurot kaitsjatasu kohtueelses men etluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 339,84 eurot kaitsjatasu kohtulikul aru tamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. L.B-le on mõistetud reaalne vangistus, tal puudub töökoht ja igasugune sissetulek, tal on kohtuotsustest tulenevalt märkimisväärsed rahalised kohustused. Kõik see kogumis võib takistada tema resotsialiseerimist. Maksim T.U menetluskulud: 134,35 eurot kaitsjatasu kohtueelses men etluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 307,20 eurot kaitsjatasu kohtulikul aru tamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest-jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. M. T.U puudub töökoht ja igasugune sissetulek, tal on kohtuotsustest tulenevalt märkimisväärsed rahalised kohustused. Kõik see kogumis võib takistada tema resotsialiseerimist. Jätta Maksim T.U lt menetluskulu sundraha välja mõistmata ( vt RKKKO lahend 3-1-1- 24- 11 p 10.3, mille kohaselt võib jätta teatud juhtudel menetluskulud välja mõistmata), sest sundraha on välja mõistetud Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsusega. T.U menetluskulud 38,35 eurot kaitsjatasu kohtueelses men etluses osutatud õigusabi eest, 38,40 eurot ja 307,20 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest ( M. Kovalenko ja T.U ühiskulu), 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

T.U puudub töökoht ja igasugune sissetulek, tal on kohtuotsustest tulenevalt märkimisväärsed rahalised kohustused, ta on lastekodu kasvandik, praegu on ta vahistatud teise kriminaalasja raames. Kõik see kogumis võib takistada tema resotsialiseerimist. Jätta T.U lt menetluskulu sundraha välja mõistmata, sest sundraha on välja mõistetud Viru Maakohtu 17.08.2012 kohtuotsusega. Välja mõista Maksim Kovalenkolt riigituludesse menetluskulud 200 eurot sundraha. Menetluskulud 235 eurot sundraha,76,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses men etluses osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Kuigi M. Kovalenkol on töökoht ja seega sissetulek, peab kohus võimalikuks kergendada talle rahaliste kohustuste ( kahrju hüvitamise kohustus) koorma, arvestades rahaliste kohustuste suurust. Tõkend F.M-i suhtes on kohtu poolt kohaldatud 06.11.2012 kohtumäärusega tõkendiks valitud vahsiatmine, sest ta lahkus sajaselt omavoliliselt kohtuistungilt, millega takistas kriminaalmenetluse läbiviimist. Isik oli küsitletud 08.11.2012 seoses vahistamisega k 5 lk 203. F.M-i tõkendi vahistamiseks kohus ei näe alust, sest ei ole välistatud, et ta võiv uuesti hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma, näiteks vältima karistuse kandmist. V.M oli kohtuotsuse väljakuulutamise ajaks 07.12.2012 vahistatud teise kriminaalasja juures. Kuna kohus karistas V.M-i reaalse vangistusega, on põhjendatud võtta V.M-i vahi alla käesolevas kriminaalasjas KrMS § 130 lg 4 -1 kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohus leiab, et kuna isikule on mõistetud reaalne vanglakaristus, võib isik hakata karistuse täitmisest kõrvale hoiduma. L.B on käesoleva kohtuotsusega karistatud reaalse vanglakaristusega, sellepoolest on põhjendatud võtt a süüdistatavat vahi alla käesolevas kriminaalasjas KrMS § 130 lg 4 -1 kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohus leiab, et kuna isikule on mõistetud reaalne vanglakaristus, võib isik hakata karistuse täitmisest kõrvale hoiduma. M. T.U tõkend - elukohast lahkumise keeld – tuleb jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. T.U oli kohtuotsuse väljakuulutamise ajaks 07.12.2012 vahistatud teise kriminaalasja juures. Kuna kohus karistas T.U reaalse

vangistusega, on põhjendatud võtta tavahi alla käesolevas kriminaalasjas KrMS § 130 lg 4 -1 kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohus leiab, et kuna isikule on mõistetud reaalne vanglakaristus, võib isik hakata karistuse täitmisest kõrvale hoiduma. M. Kovalenko tõkend - elukohast lahkumise keeld – tuleb jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

Inna Kirsipuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.