Kohtulahend

kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu E.G süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 28.08.2012 kella 11:00 ajal Tartu maakonnas Meeksi vallas Mehikoorma alevikus suunaga Meeksi poole sõiduautot Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX alkoholijoobe seisundis, sest alkoholisisaldus ühes liitri tema poolt väljahingatavas õhus oli 1,07 mg. E.G rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohasel juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 järgi mõista E.G-le liitkaristuseks 11 kuud vangistust, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 26.06.2010. a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-10-8501 mõistetud karistuse ärakandmata osa nelja kuu vangistuse võrra. KarS § 69 alusel asendada E.G-le mõistetud 11-kuuline vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna on 660 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et E.G on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.G süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012.a 290 eurot). Menetluskuluks on veel riigi õigusabi kulud kokkuleppe sõlmimisel 19,20 eurot ja kohtumenetluses 19,20 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. E.G-le on määratud töövõimekaotus 60%. Süüdimõistetu keskmine päevasissetulek oli 2011. a 5,57 eurot, tema pension on 160 eurot kuus. E.G avaldas, et kuus oleks ta võimeline tasuma menetluskuludest 20 eurot. Arvestades eeltoodut käib kõigi menetluskulude hüvitamine E.G-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes riigi õigusabi kulud riigi kanda ja välja mõista sundrahast 240 eurot. Vähendatud sundraha summa ühe korraga tasumine käib E.G-le tema sissetulekuid arvestades samuti üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.