Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 04.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 1-11-9447/15
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 04.12.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3284

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-11-9447/29Tartu Ringkonnakohus05.03.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.12.2012.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere

Kriminaalasja number

1-11-9447

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär Tõlk

Tea Tõnurist Tatjana Šibajeva

prokurör kaitsja

Marge Voogma v.-adv Mati Senkel

Kriminaalasi

F.H süüdistuses KarS § 424 järgi.

Süüdistatav

F.H , isikukood XXX, elukoht xxxx, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel- vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, kuid karistused kustunud; väärteokorras korduvalt karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kohtuistungi aeg

Avalik kohtuistung 20. ja 26.11.2012

RESOLUTSIOON:

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175 lg 1 p 4, 5, 9; 179 lg 1 p 2, 3051, 306, 311-313, 315, 317, kohus

otsustas Süüdi tunnistada F.H KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 74 alusel karistust tingimi si mitte kohaldada katseajaga 18 kuud ühes F.H allutamisega käitumiskontrollile. Kohustada F.H katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 04.12.2012.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld F.H jõustumisel.

ääres olnud lumevallid, kuna need ei olnud vaatekõrgusel (t.lk 43-45). V.L on kohtusaalis osutanud F.H-le, kui isikule, kes oli autoroolis (t.lk 43). L on andnud ütlused, et situatsiooni jälgides tundus talle autojuhi käitumine ebaadekvaatne, selgitades seda sellega, et auto tagurdamisel ei vaadanud juht üldse seda, mis toimub sõiduteel, tagurdas risti üle sõidutee vastassuuna valli ja autost väljudes hakkas riidlema süütu inimesega (t.lk 43). L , olles tegev abipolitseinikuna aastast 1995, ei jätnud toimunut tähelepanuta ning otsustas F.H -lt küsida dokumente. Esitles ennast F.H-le, nad olid üksteisest umbes meetri kaugusel ning talle tundus, et isik on joobes. F.H talle dokumente ei esitanud, kuid oli nõus need politseile esitama, misjärel L kutsuski välja politsei. L ja F.H seisid ja suhtlesid Pikk tn 27 ja 29 majade ees kõnniteel kahekesi 3-5 minutit, enne kui ühest neist majadest tulid välja 2 naist ja üks mees (t.lk 45). Kõik nad rääkisid vene keeles, üks naine hakkas lund rookima ja teine noorem naine läks auto juurde, mida ta seal tegi, seda L ei näinud. Auto juurest ära tulles jäi ta nende juurde seisma ja kuulas nende vestlust, vestlusesse ei sekkunud. Õue tulnud meesterahvas sekkus vestlusesse, kuid oli viisaks. Siis kutsus lund rookiv naine kogu seltskonna tuppa, nad läksidki. F.H jäi siiski õue politseid ootama. Mõne aja pärast sama naine, kes enne auto juures käis, tuli uuesti välja ning ütles, et tema juhtis autot (t.lk 44). Kui oli möödunud umbes 10 minutit, jõudis kohale ka politsei, kellele Luhalaid andis toimunust lühidalt ülevaate. Seejärel ta lahkus sündmuskohalt. L on kohtus mitmel korral kinnitanud, et on täiesti kindel, et roolis oli F.H ja, et autot ei juhtinud keegi teine, s.t naisterahvas ning, et autos oli F .H üksi( t.lk 44). Tunnistaja K.N ütlused kinnitavad seda, et 02.01.2011 tegi V.L , kes on tegev abipolitseinikuna väljakutse Pikale tänavale majade nr 27 ja 29 juurde, kus ta oli kinni pidanud joobes juhi (t.lk 45). Kohale jõudes nägi K.N vasakule sõidutee äärde pargitud punast xxxx , reg.märgiga xxxx ja 4-5 inimest. Autos ei olnud sel hetkel kedagi. K.N kinnitab, et L esitles neile (tunnistajale ja temaga koos patrullis olnud E E ) ennast kui abipolitseinikku ja andis neile toimunust ülevaate. Ta näitas noormehele (kelleks hilisemal kontrollimisel osutus F.H) ja ütles, et sama noormees oli autoga majade vahelt välja sõitnud (t.lk 45). F.H ütles neile, et tema ei tea midagi ja, et autoga sõitis tema elukaaslane A.H . Nemad tuvastasid kohapeal F.H joobe alkomeetriga, lisaks oli autos tunda ka alkoholi lõhna, millest oli aru saada, et F .H oli alkoholi tarvitanud. F.H viidi jaoskonda, et tõendusliku alkomeetriga tema joovet üle mõõta. F .H joovet ei vaidlustanud. Kontrollisid kohapeal ka A.H joovet, kes seisis seltskonnaga auto juures ja kes F.H ütluste kohaselt oli autot juhtinud. A.H joovet ei tuvastanud (t.lk 46). Kohus peab V.L `i ja K.N ütlusi usaldusväärseteks. Kohtu hinnangul on usutav, et V.L nägi juhtunut nii, nagu ta seda on kirjeldanud. Ta nägi toimunut 5 meetri kauguselt ning seda ei saanud segada hämar aeg, kuna tänavavalgustid põlesid, samuti ei olnud sõidutee ääres olnud lumevallid nii kõrged, et L ei oleks näinud auto väljatagurdamist ning sealt väljunud isikut. V. L tulenevalt sellest, et tal on pikaajaline kogemus abipolitseinikuna töötamisel, hindas nähtud olukorda ohtlikuks ning on usutav, et ta pidas vajalikuks sekkuda. Seda sai ta teha alles siis, kui auto oli pargitud ja juht oli sealt väljunud. Ta pöördus koheselt autost väljunud isiku, s.o F .H poole, et temalt dokumente küsida, kuna talle tundus sõiduki manööverdamisest tingituna ja autost väljatulnud isiku käitumisest johtuvalt, et autot juhtinud isik on joobes. Nad suhtlesid üksteisega meetri kauguselt 3 -5 minuti vältel enne kui maja ette tulid teised inimesed. Seega on võimatu, et V.L ei oleks näinud teisi isikuid ajal kui ta kogu olukorda pingsalt jälgis ning olukorra lahendamisega tegeles. Liiatigi ei ole võimalik ajada segamini mees- ja naissoost isikut. Kohtu hinnangul ei ole V.L `il mingit põhjust hakata alusetult süüdistama temale võõrast isikut selles, et see isik juhtis autot, kui ta tegelikult seda ei teinud. V.L ei tunne F.H, ta sattus Rakveresse Pikale tänavale juhuslikult, seega ei

4.2.F.H ning tunnistajate A.H ja J.T ütluste ühiseks oluliseimaks tunnuseks on kinnitus selle kohta, et autot ei juhtinud F.H vaid seda tegi A.H . Süüdistatava F.H ütlustest nähtub, et kui A.H autoga hoovist välja tagurd as, siis seisis tema kõnniteel, et vaadata, et sõiduteelt teisi autosid ei tuleks. Sõidutee ääres olid suured lumehanged, mille tõttu ei olnud sõiduteed autost võimalik näha. Ta nägi sõiduteel helkurita jalgratturit, kellele karjus, et kus tema helkur on. Arvab, et jalgrattur kuulis teda, kuna ta keeras pea tagasi aga siis sõitis edasi. Jalgrattur sõitis mööda, kui auto oli pargitud. Alesja väljus autost, kui ta oli selle ära parkinud, tema seisis auto kõrval, võttis siis autost suitsu. Teised olid autost paari meetri kaugusel. Nägi Tallinna tn poolt tulemas meesterahvast (tunnistaja V.L ), kui nad kõik koos seal seisid. See meesterahvas tuli tema juurde ja soovis näha tema dokumente, ei öelnud, et ta on abipo litseinik. Dokumente talle ei näidanud, mille peale ütles mees, et kutsub välja politsei, mida siis tegigi. Nad jäid kõik koos sinna politseid ootama. Politsei tuli umbes 10-15 minuti pärast. Politsei viis ta enda autosse, kontrollis alkoholijoovet. Temalt küsiti ka, kes autot juhtis, ta vastas, et A . A suhtles politsei ka, kuid mida nad rääkisid ja tegid seda tema ei näinud, kuna istus politseiautos (t.lk 50-54). Kohtus avaldati ka osa F.H eeluurimisel antud ütlused seoses vastuoludega, mis puudutasid seda, kas V.L esitles ennast abipolitseinikuna; mida politsei A rääkis ja mismoodi käitus F.H jalgratturiga. F.H kinnitas, et ta ei mäleta kõike, kuna ei olnud kaine ja kohtus antud ütlused on erinevad seetõttu, et eeluurimisel ajas mõned asjad sassi (t.lk 53). Tunnistaja A.H ütlustest nähtub, et 02.01.2011 kella 17.00 paiku hakkas tema Pikk 27 maja hoovist autoga välja sõitma, kahe maja vahelt sõitis sõiduteele. Hoovis olid ka F .H, J.T ja teised. Nad tulid hoovist välja sõidutee äärde ja vaatasid, et sõiduteelt autosid ei tuleks. Kui ta autot parkis, siis kuulis, et Roman (F.H) karjus, et kuhu sa sõidad. Siis märkas, et seal sõitis jalgrattur, kelle l ei olnud helkurit. Jalgrattur seisma ei jäänud, sõitis edasi. Kui ta auto ära parkis, siis nägi võõrast meest, kes tuli Tallinna tn poolt mööda Pikka tänavat, oli neile päris lähedal, umbes 2 meetri kaugusel, tuli Romani juurde ja küsis temalt dokumente. Ise ta näitas hiljem mingit punast tunnistust . Roman dokumente talle ei näidanud. Siis see mees ütles, et kutsub politsei ja helistaski politseisse. Kõik jäid koos politseid ootama, politsei tuli umbes 10 minuti pärast. Politsei vestles kõigepealt selle võõra meesterahvaga ja siis läks Roman politsei autosse ja ta viidi ära (t.lk 47-50). Tunnistaja J.T ütlustest nähtub, et ta oli 02.01.2011 kella 17.00 paiku xxxx abikaasa isa juures, seal elab ka Roman (F .H). Ta oli koos teistega hoovis kui A autosse istus. Kuna kahe maja vahelt välja sõites oli halb nähtavus, siis tema ja Roman läksid Pikale tänavale, sõiduteele vaatama, et autosid ei tuleks. Jalgratturit ta ei näinud. Kui auto oli ära pargitud, siis läks ta hoovi tagasi, uuesti tänavale läks, kui kuulis, et F .H seal kellegagi kõrgendatul toonil vestleb. Nägi seal meesterahvast, kes näitas mingit tõendit ja ütles, et Roman oli autot juhtinud. Selle peale palus tema kutsuda politsei, kuna Roman ei olnud autoroolis, vaid oli temaga kahekesi väljas. Seda tema ei näinud, millal see mees F.H juurde tuli. Nad seisid kõik koos kuni politsei tulekuni väljas. See erariietes mees (V.L ) ütles ka politseile, et Roman oli autot juhtinud, mille peale tema sekkus. Roman pandi politseiautosse, pärast käis autos ka A , teda kutsuti tunnistust andma alles hiljem (t.lk 69-71).

Hinnates süüdistatava ja tunnistajate A.H ja J.T ütlusi, leiab kohus, et kuigi asjas vaidlusküsimust puudutavas osas eelnimetatud isikute ütlused haakuvad, on nende ütlustes siiski sellised vastuolud, mis annab põhjust nende tõepärasuses kahelda. Esimene vastuolu avaldub selles, et F.H ütluste kohaselt jälgis tema üksi sõidutee ääres olukorda sel ajal kui A.H autoga hoovist välja tagurdas , samas A.H ja J.T väidavad, et autoga hoovist väljatagurdamist vaatasid F .H ja T koos. Teine vastuolu avaldub selles osas, mis puudutab sõiduteel sõitnud jalgratturit. F.H väidab, et tema nägi sõiduteel sõitvat jalgratturit ja kirjeldab ka seda, et ratturil ei olnud helkurit , mistõttu ta ratturiga kurjustas, samas J.T , kes enda ütluste kohaselt samal ajal koos F.H -ga liiklust jälgis väidab, et ta jalgratturit üldse ei näinud. Vastuolulised on eelnimetatud isikute ütlused ka selles osas, mis puudutavad tunnistaja V.L . F.H väidab, et V.L , tuli temalt dokumente küsima kui nad kõik koos (sh H ja T ) õues seisid, samas J.T on öelnud, et tema ei näinud, millal V.L F.H juurde tuli ja tema naases tä navale alles F.H ja L valjuhäälset juttu kuuldes. Kui F.H on väitnud, et V.L enda dokumente ei esitanud, siis T ja H tunnistavad, et Luhalaid näitas mingit punast tunnistust kui küsis F.H-lt dokumente. Seega, kui süüdistatava ja tunnistajate jutt oleks tõene, siis ei oleks eelnimetatud faktide osas selliseid vasturääkivusi. Asja kohtulikul arutamisel ei eitanud F.H seda, et ta oli 02.01.2011 alkoholijoobes. Seda, et F.H oli alkoholi tarvitanud teadsid ka H ja T . Kuna H puhul on tegemist F.H elukaaslasega ja T puhul F.H endise sugulase ja sõbraga, siis on tõenäoline, et tunnistajate ütlused on ajendatud soovist vabastada F.H vastutusest. Kohus leiab, et F.H, H ja T oli omavahelise suhtluse läbi võimalik kokku leppida põhilistes asjaoludes, mille kohta nad hakkavad kohtus ütlusi andma, kuid samas ei ole nad kõikides faktides täpsed, mis kohtu arvates näitab seda, et nad ei räägi tõtt. Kui võrd kohus loeb usaldusväärseteks tunnistajate V.L `i ja K.N ütlused ning ebausaldusväärseteks süüdistatava F.H ning tunnistajate A.H ja J.T ütlused, siis leiab kohus, et asja kohtuliku uurimisega on usaldusväärsete tõenditega kindlaks tehtud, et F.H juhtis 02.01.2011 Rakvere linnas Pikk tn 27 ja 29 majade juures sõiduautot olles alkoholijoobes. Seega on täidetud KarS § 424 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

5.KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. F.H tegevuses karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. F .H on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, kuid karistused on kustunud, väärteokorras on teda karistatud korduvalt, sh ka joobes autojuhtimise eest. Määratud rahatrahvid on enamuses tasumata (karistusregistri väljavõte, t.lk 58-61). F.H puudub sissetulek ( MTA tõend, t.lk 35). Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et F.H-le ei ole võimalik mõista rahalist karistust hoolimata asjaolust, et seadus näeb sellise võimaluse ette. Tal ei ole sissetulekut, s.t tal puuduvad vajalikud rahalised vahendid karistuse täitmiseks. F.H ei ole küll kehtivaid kriminaalkaristusi, kuid samas on teda korduvalt karistatud väärteokorras, sh ka joobes autojuhtimise eest, mille eest määratud rahatrahvid on enamuses tasumata, seega ei täidaks rahaline karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, s.h samalaadsete süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel on oluline ka asjaolu, et F.H mõõdeti alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,80 mg/l, mis ületab alkoholijoobe KarS § 424 mõttes miinimumi lähedaselt. Kohus leiab, et F.H suhtes on karistuse eesmärk saavutatav alammäära lähedase vangistuse, s.o 6 kuud mõistmise kaudu. Arvestades F .H poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja tema isikut, peab kohus võimalikuks tema suhtes kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist KarS § 74 alusel, määrates katseaja pikkuseks 18 kuud, mis on seaduses katseaja pikkusele kehtestatud alammäär.