Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
3. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-11093
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. novembri 2012 kohtuotsus kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatav B.A määruskaebus
- R. Potašenkovilt ja B.A-lt solidaarselt kannatanu T.U. kasuks summas 185 eurot; - R. Potašenkovilt ja B.A-lt solidaarselt kannatanu K.L. kasuks summas 109 eurot; - R. Potašenkovilt ja B.A-lt solidaarselt kannatanu K.L. kasuks summas 351 eurot 18 senti; - R. Potašenkovilt ja B.A-lt solidaarselt kannatanu A.L. kasuks summas 190 eurot; - R. Potašenkovilt ja B.A-lt solidaarselt kannatanu OÜ R K kasuks summas 116 eurot; - B.A-lt kannatanu OÜ R K kasuks summas 11 eurot 75 senti. KrMS § 180 alusel välja mõistis maakohus B.A-lt välja riigituludesse sundraha 200 eurot, sõrmejäljeekspertiisi tasu 200 eurot, DNA ekspertiisi tasu 200 eurot ja kaitsjatasu 150 eurot, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 45 senti, postikulu 2 eurot ja 61 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis maakohus ülejäänud B.A menetluskulud riigi kanda: sundrahast 245 eurot, kaitsjatasust 138 eurot, DNA ekspertiisitasust 142 eurot, sõrmejäljeekspertiisi tasust 131, 5 eurot. Maakohus määras, et B.A on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu B.A taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist väljamõistetud tsiviilhagi ja menetluskulude osas. B.Aeiab, et maakohus on temalt välja mõistnud põhjendamatult kõrged menetluskulud. Süüdistatav märgib, et ei saa neid tasuda, kuna viibib vanglas, on maksejõuetu ja tal puudub sissetulek. B.A leiab, et kaitsja tasu peaks jääma riigi kanda, kuna kaitsja oli talle riigi õigusabi korras määratud. B.A leiab, et ka tsiviilhagid on rahuldatud ja temalt välja mõistetud põhjendamatult, kuna kannatanud ei ole esitanud ühtegi tõendit asjade ostmise ega väärtuse kohta ning on oma väiteid tsiviilhagide suuruse kohta esitanud vaid suuliselt. Samuti ei nõustu süüdistatav sellega, et tsiviilhagid mõisteti temalt tervikuna välja, mitte ei jagatud võrdselt kaassüüdistatavaga. B.A hinnangul ei ole maakohtu otsuses märgitu hilisema tagasinõudeõiguse kohta õige. Ringkonnakohtu seisukoht
KrMS § 318 lg 4 järgi võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Sama sätte kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku
tasumise tähtaega, ei ole seda võimalik teha pikemalt kui üks aasta. Samuti puudub alus isiku menetluskulude pikendamiseks või riigi kanda jätmiseks kinnipidamisasutuses viibimise ja sellest tulenevalt sissetuleku puudumise tõttu, kuna seda ei ole kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks menetluskulude tasumise kohustuse mittetäitmiseks (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-12). Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige ka B.A seisukoht kaitsja tasu riigi kanda jätmise kohustuse kohta, kuna talle on riigi õigusabi määratud riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusega ning süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt tulebki kaitsja tasu hüvitada süüdistataval. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus B.A määruskaebuse menetluskulude vaidlustamise osas rahuldamata.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.